Respublikanyng ontýstik ónirlerinde jel kýsheyip, Qazaqstannyng ortalyghynda ózender tasidy
Almaty. 3 sәuir. QazTAG – Respublikanyng qiyr ontýstigi men soltýstik-shyghysyna senbi kýni siklon yqpal etedi, al Qazaqstannyng basqa kóptegen oblystaryndaghy aua rayyn búrynghysynsha antisiklon anyqtaydy, dep habarlady TJM.
Jambyl, Ontýstik Qazaqstan oblystarynda key jerlerde jel 15-22 m/s-qa deyin kýsheyedi. Manghystau, Aqmola, týnde Aqtóbe, Qostanay, Soltýstik Qazaqstan, Shyghys Qazaqstan oblystarynda – key jerlerde túman týsedi. Almaty oblysynda key jerlerde 15-20 m/s jel túrady.
Aldaghy ýsh kýnde batys ónirding ózenderi men Qazaqstannyng ortalyghyndaghy ózenderde su arnasynan asyp tasuy mýmkin. Qostanay oblysynnyng ózenderinde seng qozghalady. Jaqyn kýnderi jauyndy bolady dep kýtiluine baylanysty Ontýstik Qazaqstan, Jambyl, Almaty oblystarynyng tau bókterindegi ózenderde su dengeyi qúbylyp, jekelegen ózenderdegi su dengeyi kóteriledi.
Kýnning jyluyna baylanysty Shyghys Qazaqstan ózenderindegi seng búzylyp, ózenderde múz tospalar payda bolyp, su dengeyi kóteriledi dep kýtilude.
Almaty. 3 sәuir. QazTAG – Respublikanyng qiyr ontýstigi men soltýstik-shyghysyna senbi kýni siklon yqpal etedi, al Qazaqstannyng basqa kóptegen oblystaryndaghy aua rayyn búrynghysynsha antisiklon anyqtaydy, dep habarlady TJM.
Jambyl, Ontýstik Qazaqstan oblystarynda key jerlerde jel 15-22 m/s-qa deyin kýsheyedi. Manghystau, Aqmola, týnde Aqtóbe, Qostanay, Soltýstik Qazaqstan, Shyghys Qazaqstan oblystarynda – key jerlerde túman týsedi. Almaty oblysynda key jerlerde 15-20 m/s jel túrady.
Aldaghy ýsh kýnde batys ónirding ózenderi men Qazaqstannyng ortalyghyndaghy ózenderde su arnasynan asyp tasuy mýmkin. Qostanay oblysynnyng ózenderinde seng qozghalady. Jaqyn kýnderi jauyndy bolady dep kýtiluine baylanysty Ontýstik Qazaqstan, Jambyl, Almaty oblystarynyng tau bókterindegi ózenderde su dengeyi qúbylyp, jekelegen ózenderdegi su dengeyi kóteriledi.
Kýnning jyluyna baylanysty Shyghys Qazaqstan ózenderindegi seng búzylyp, ózenderde múz tospalar payda bolyp, su dengeyi kóteriledi dep kýtilude.