Deputattar Qazaqfilim shygharyp jatqan songhy tuyndylar turaly taghy da mәsele kóterude. Taghy da deuimizding sebebin bilip otyrsyzdar, osydan birer ay búryn Mәjiliste Ermek Túrsynov týsirgen «Kelin» talqylanyp, «búl filimdegi kórinister últ namysyn qorlau» degen bagha alghan bolatyn. Endi mine, Resey kinogerlerimen birigip taspalaghan Qazaqfilimning «Ironiya lubviy» atty kórkem shygharmasy jóninde     mәjilistin  jalpy otyrysynda  deputat Bekbolat Tileuhan Mәdeniyet ministri Múhtar Qúl-Múhammedke deputattyq saual joldady.

Komediya janrynda sapasy joghary filimder týsirumen danqy shyqqan Resey rejisserlerinin  «Mahabbat mashaqatyna» mәz bola qoymasy belgili. Biraq, bizding adamdar jyrtylyp jatyr. Jarnamasy jer jaryp, aspandy alyp bara jatqan filimning iydeyasyna qaray otyryp biz qazaq kinosynda orystyng sýikimdi kelbetin jasau sayasaty meyilinshe jolgha qoyyla bastaghan ba  degen oigha bekigendeymiz. Búnyng aldyndaghy ssenariyin Ádilbek Jaqsybekov deytin azamatymyz jazyp bergen «Pryjok afaliny» filiminde de sonday saryn ashyq angharylghan edi. «Ironiya lubviy», yaghny «Mahabbat mashaqaty» da sol ýdeni janghyrtyp, oqymysty orys jigitin izgi  oily jan retinde әigileydi.

Deputattar Qazaqfilim shygharyp jatqan songhy tuyndylar turaly taghy da mәsele kóterude. Taghy da deuimizding sebebin bilip otyrsyzdar, osydan birer ay búryn Mәjiliste Ermek Túrsynov týsirgen «Kelin» talqylanyp, «búl filimdegi kórinister últ namysyn qorlau» degen bagha alghan bolatyn. Endi mine, Resey kinogerlerimen birigip taspalaghan Qazaqfilimning «Ironiya lubviy» atty kórkem shygharmasy jóninde     mәjilistin  jalpy otyrysynda  deputat Bekbolat Tileuhan Mәdeniyet ministri Múhtar Qúl-Múhammedke deputattyq saual joldady.

Komediya janrynda sapasy joghary filimder týsirumen danqy shyqqan Resey rejisserlerinin  «Mahabbat mashaqatyna» mәz bola qoymasy belgili. Biraq, bizding adamdar jyrtylyp jatyr. Jarnamasy jer jaryp, aspandy alyp bara jatqan filimning iydeyasyna qaray otyryp biz qazaq kinosynda orystyng sýikimdi kelbetin jasau sayasaty meyilinshe jolgha qoyyla bastaghan ba  degen oigha bekigendeymiz. Búnyng aldyndaghy ssenariyin Ádilbek Jaqsybekov deytin azamatymyz jazyp bergen «Pryjok afaliny» filiminde de sonday saryn ashyq angharylghan edi. «Ironiya lubviy», yaghny «Mahabbat mashaqaty» da sol ýdeni janghyrtyp, oqymysty orys jigitin izgi  oily jan retinde әigileydi.

Tómende Mәjilis deputaty Bekbolat Tileuhannyng Mәdeniyet ministri Múhtar Qúl-Múhamedting atyna joldaghan saualyn jariya etip otyrmyz. Sonday-aq, deputat Núrlan Ónerbaydyng Premier-ministr Kәrim Mәsimovten memlekettik tilde aqparat taratatyn telearna qashan ashyldy degen saualyn da qosa bergendi jón dep taptyq.

«Abay-aqparat»

Bekbolat Tileuhan, mәjilis deputaty:

-  2008 jyldyng jazynda Fransiyanyng Konisumer qalasynda AQSh, Qytay, Resey, Qazaqstan qatysqan tele-shou jarysy ótti. El imidjine әseri mol tamasha baghdarlama bolatyn. Sol joly Amerikanyng bir azamatty bizding aqtóbelik bir jigit sabap tastady. Áyteuir arty qayyrly bolyp, ózara keshirim súrasyp beybit tarqasty. Mәsele bylay bolghan. Bizding qyzdar komandasyndaghy sýikimdi qaryndasymyzgha amerikandyq jigit dollar shetin kórsetip jedel tósekke shaqyrghan. Qyz bayghús qatty qorlanyp jylaghan. Ony kórgen aqtóbelik jigit júdyryghyna jýgingen. Keyin súrasa kele amerikandyq jigit «Qazaqstan - Borattyng otany. Biz biletin qazaq qyzdary tez kóngish, úyatyna osal...»- degendey uәjben ayaqtalghan. Qysqasy qazaq qyzy jayynda Europada, Amerikada qalyptasqan  pikir osy. Juyrda Resey arnalary Boratty oryssha TMD kenistigine taratatynyn aitty. Mәu degen ýkimet joq, basqamyz da joq.

Borat biz turaly bolghanymen, bizding qatysuymyzsyz shyqqan filim. Mәsele últty masqaralaghan osy ýrdisting óz elimizde jalghasyn tabuynda.  «Ónerding ishindegi eng manyzdy kino» - dedi Leniyn. Ol ras! Kino arqyly memleketter, elder jayynda týsinik, pikir qalyptasady. Amerika - әlemdi qútqarushy, ýndi eli - syrshyl, mahabbatshyl, aghylshyndar - kerbez, orys - qaysar da әdiletti. Kerek deseniz, keyingi resey filiminde Kolchak ayauly bola qapty.

Al qazaq she? Qazaq - «Kelin». Árkimning astynda bir ynyrsyghan, balamen oinas qylghan, arsyz әiel. Eshkige jabysqan zoofili bala.           Qazaq - qasasyn qúshaqtap Almatyda shapqylaghan esalang «Qayrat-chempion». Basty keyipkerding esimining ózi - keshegi sovet imperiyasynyng irgesin shayqaghan, Jeltoqsan oqighasynyng qaharmany Rysqúlbekovtyng aty. Qazaq kinosyna qarasan, bizding el  - lesbiyan menen qyztekeler eli. Tura 16-17 jeltoqsan Tәuelsizdik kýni «Qayrat-chempionnyn» avtory bolghan KTK telearnasy «Kelin» tóniregindegi órship túrghan daugha qaramastan, beyne eregiskendey «Kelindi» praymtaymgha qoyyp, qazaqy qauymdy ashyq basynghan synay tanytty.

Al, Nauryz merekesi qarsanynda Almaty men Astana kóshelerinde attyng artyna mingesken qazaq qyzynyng bóten últtyng erkegining qúshaghynda balqyp otyrghan sureti - «Ironiya lubviy» kinosynyng jarnamasy әr qadam sayyn ilinip túrdy. Tәuelsizdik kýni men Nauryz merekesi tap osynday jarnamalanghan joq. Al endi siz ben bizding salyqqa tólegen aqshamyzgha, yaghny memlekettik budjetting qarajatyna týsirilgen әlgi kinony kórseniz janynyz taghy shyjghyrylady. Qazaq qyzy europalyq jigitting kómeyin tilimen qosa suyra jazdap jabysady. Anauysy qashady. Qazaq qyzy qandasyna qaramay bótendi qalap, europalyq jigiting sonynan jýgiredi. Oghan paryqsyz kórermen kýledi. Kino zalynda namysy bar bauyrlar jylarman boldy. Kezdeysoq deydi bireuisi. Nege kezdeysoq bolady, nege basqa bir últtyng qyzy qazaq jigitine jabysa salmaydy. Osy orayda Abay sózi eske týsedi:

«Satyp alma, sóz satsa

Ol asyldy tandamas.

Bilәtkening bayy aqsha

Er jaqsysyn tandamas» degen. Osy kýni gonararyn berse

kim kóringen kinogha týse beredi. Biraq sony týsirip otyrghan azamattar qayda qarap otyr? Kino ghoy, óner ghoy dep aqtalady. Últtyng namysy deytin úghym bar emes pe?! Anekdot ta óner. Alayda sol anekdottar legining kesirinen ghúlama-chukcha, akademiyk, professor, danyshpan-chukcha degen sóz qabyldanbay qaldy. Myna týrimen arly, ibaly, asqaq qazaq qyzy degen úghym da qabyldanbaytyn bolady. Qanaghattanbaghan qatyn qauqarsyz erkekting qasynan shyghady. Mauyqqan qyz maubas erkekting janynan keledi degen babalarymyz.

Bәrimizge belgili bir tarihy jәitti esterinizge salghym keledi. Kezinde fashistik Germaniyanyng iydeologtarynyng biri Gitlerge joldaghan hatynda, orystardy jenu mýmkin emestigin jazady. Onyng dәleli retinde tútqyngha týsken slavyan qyzdarynyng bәri derlik abyroyy aman, arlary beriktigin aitqan. Yaghny qyzynyng aryn qorghaghan, bolashaq anany ayalaghan últ - ruhy asqaq el. Sondyqtanda baqayshaghyna deyin qarulanghan fashister júpyny ghana sovet әskerinen oisyray jenildi dep jazady ghalymdar.

Bala demey, shal demey, әiel demey, er demey eldi josaday qyrghan jauyna qany qatqan qazaqtyng eski jyraulary jau jaqqa qarap, kókbórishe úlyp, kekke shóldep shamyrqanghanda:

Atana  nәlet ata jau!

Ayghaylap maydan ashpasam,

Qanykeydey kóriktindi,

Tinikeydey tektindi!

Ayamay tós astyna baspasam

Jer basyp tiri jýrmendi.

Nemese, Aqtamberdi arman jyrynda:

..Atasy basqa qalmaqty,

Júrtynan shauyp bostyryp,

Týiedegi narshasyn

Álpeshtegen hanshasyn

Ayalaghan aruyn

At kótine mindirip

Teginen tegin olja qylar ma ekenbiz... dep ashyna shamyrqanady.

Yaghni, qazaq tanymynda, kóshpeliler úghymynda qorlaudyng shyny, kek aludyng masqaralaudyng týri - qyzyn qorlau bolatyn. Qazaq qyzy býginde qorlaudyng obektisine ainalghanday. Jyrau aitqanday jarnamadaghy qazaq aruynyng bótenning qúshaghynda at artyna mingesui kezdeysoq qúbylys emes sekildi. Últ namysyn taptaghan osynday soraqy tuyndylar legine kim jauapty?! QR Mәdeniyet ministri Qúlmúhamed myrzadan osy saualdaryma Parlament qabyrghasyna kelip, jauap beruin talap etemin.

Núrlan Ónerbay, mәjilis deputaty:

-  Memlekettik tildi týletu men qajettikke ainal­dy­ru­dyng joly san aluan. Búl orayda Otanymyzda atqa­rylghan is az emes. Sonyng biri jaqynda Mәjiliste "Memlekettik til - el birligining kepili" degen taqyrypta ótken alqaly jiyn til tolghauyn biyik minberden aluan týrli әngimege arqau etti. Sol keleli basqosugha qatysushylardyng kótergen mәselesining bireui - tәulik boyy qazaqsha sayrap túrady dep ashylatyn ýsh arna jayy boldy. Memlekettik tilde sóileytin telearna jayy Preziydentimiz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng osydan tórt jyl búryn aityp, әr jylghy halyqqa jasaghan Joldaularynda da, tilge tiyek bolyp, estigen júrttyng jýregin jylytqan.

Sonau bir jyldary ministrlik taghyna otyryp-túrghan Ermúhammet Ertisbaev myrza, tipti әlemdik telearna jasaymyn - dep ataylotsa da, aitqandarynan qayran bolmady. Odan song aqparat biyligi, últ janashyry dep jýrgen azamat Múhtar Qúl-Múhammedtke ekinshi ret qayta tiygende ýmitimiz aqtalar dep el alandap edi, tipti 2010 jyldan, eki birdey últtyq arna ashylyp, tek qazaq tilinde tәulik boyy habar taratyp túratyn bolady degen edi, ne kerek, ol da auysyp ketti.

Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2009 jylghy 23 jeltoqsandaghy Qaulysymen bekitilgen Qazaqstan Respublikasy  Mәdeniyet jәne aqparat ministrliginin  2010 - 2014 jyldargha arnalghan strategiyalyq josparynda otandyq búqaralyq aqparat qúraldarynyng Qazaqstannyng Damu jәne әlemdegi bәsekege qabiletti 50 elding qataryna kiru strategiyasyn aqparattyq qoldaudyng tiyimdiligin keneytu men arttyruda aghymdaghy jylda 85 payyzgha jetu kózdelgen bolatyn. Al Ministrlikting resmy saytynan bayqaghanymyzday salanyng strategiyalyq josparynda últtyq arnalardyng ashyluy turaly bir auyz sóz aitylmaghan. Biyik minbeden aitqan Ministrding qúrghaq sózine senemiz be, әlde resmy qújatqa senemiz be?

Talay jiylysta ministrding bayandamalary arqyly eldi eleng etkizgen últtyq telearnalar taghdyry sheshilmegen qalpynda, ýni kóp qaulynyng astynda qúmyghyp, kóp qazaqtyng armanyna ainalyp, baghy baylanyp kóp pәpkining astynda qala berer siqy bar.

Al endi, jana saylanghan jas ta qayratty jana ministrden ýmit kýtken halyqtyng kózi kók sandyqta (teledidarda). Qashan sonyng ishinen bir arna tәulik boyy óz elinde ózi ógey bolghan qazaq tilinde sayrap shyghar eken dep.

Eger әli kýnge biz aqparat kenistigimizdi soltýstiktegi kórshi elding janalyqtarymen toltyrudan asa almasaq, bәsekege qabiletti  50 elding qataryna aqparat salasy boyynsha biz qanday dýniyelerimizben enbekpiz?

Oghan dәlel, memlekettik telearnalarymyzdyng ózi, janalyqtarynyng basyn Reseyde bolghan lankestik әrekettermen bastap aiqaylap kórsetip jatty.

Al, óz elimizde bolyp jatqan  tabighat apatynyng naqty derekterin halyqqa jetkize almay, bar bolghany janalyqtardan qysqa ghana aqparat retinde kórsetuden aspaydy. Mysaly retinde aitar bolsaq, Resey telearnarnalary týgel derlik eki kýn boyy tolassyz Mәskeudegi lankestik oqigha bolghan oryndardan ýzdiksiz reportajdar jýrgizip, aqyry lankesterding týr sipatyna deyin anyqtalghany jayly aqparatty jetkizip bir-aq toqtady. Al bizde she? Bәri kerisinshe! Bәlkim Qyzylaghashtaghy qyrghyndy, Shyghys-Qazaqstandaghy mal men adam qatar zardap shegip otyrghan eldi mekenderden tikeley reportajdar týsirip, halyqqa qaz qalpynda jetkizip otyrghanda, tabighattyng tosyn minezinen zardap shekken Shyghystaghy jaghdaydy, aqparat qúraldary it tartqanday júlmalap dúrys kórsetpey jatyr dep, oblys әkimi (Berdibek Saparbaevty aitady. - red) keshegi Ýkimet kenesindegidey ókpesin aityp salmas edi?!

Degenmende, últtyq arnalardyng taghdyry ne bolar eken dep bәribir qazaqy el alandauly.

Qoryta aitqanda, eng әueli tek memleketimizding ishki, syrtqy jetistikterin, últymyzdyng quanyshy men qayghysyn der kezinde halyqqa jetkizip otyratyn uәde etilgen qospasyz últtyq telearnalar qashan ómirge keledi?

Naqty jauabyn ózinizden kýtemiz.