Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3825 0 pikir 9 Sәuir, 2010 saghat 06:27

Múhtar Maghauindi Qazaqstangha qay betimizben shaqyramyz?..

Aqpan aiynyng basynda, naqtyraq aitsaq, 2 aqpan kýni qazaq әdebiyetining klassiygi Múhtar Maghauin 70 jasqa toldy. Estuimizshe, Múhang ózining 70 jyldyq mereytoyyn shalghaydaghy Pragada (Chehiya), bala-shaghasynyng ortasynda, bәibi­shesi jayghan shaghyn dastarhan basynda qarapayym týrde ghana atap ótken kórinedi...

Múhtar Maghauinning shetel asyp ketkenine de biraz jyldyng jýzi boldy. Ázirge elge qaytatyn týri joq. Osy jayt shynymen-aq jandaryna batty ma, joq әlde múnyng basqalay bir sebebi (sayasy sebebi!) bar ma, songhy bir-eki aptanyng kóle­minde biylikke jaqyn jýretin biraz әdebiy-mәdeny qayratkerleri­mizding auzynan: «Biz seni saghynamyz, Múhtar! Sen de bizdi, elindi, el-júr­tyndy, tughan jerindi saghyn­bay­dy dep oilamaymyz. Saghynasyn, әriyne. ...Minez kimde joq deysin, «bitke ókpelep tonyndy otqa salma!» degen bar emes pe, bazbireuding kinәsi bolsa bolar, biraq elding kinәsi joq - elge oral!» jәne «Múhtar Maghauinning Qazaqstangha qaytuy kerek...» degen sózder estilip te qaldy.

Aqpan aiynyng basynda, naqtyraq aitsaq, 2 aqpan kýni qazaq әdebiyetining klassiygi Múhtar Maghauin 70 jasqa toldy. Estuimizshe, Múhang ózining 70 jyldyq mereytoyyn shalghaydaghy Pragada (Chehiya), bala-shaghasynyng ortasynda, bәibi­shesi jayghan shaghyn dastarhan basynda qarapayym týrde ghana atap ótken kórinedi...

Múhtar Maghauinning shetel asyp ketkenine de biraz jyldyng jýzi boldy. Ázirge elge qaytatyn týri joq. Osy jayt shynymen-aq jandaryna batty ma, joq әlde múnyng basqalay bir sebebi (sayasy sebebi!) bar ma, songhy bir-eki aptanyng kóle­minde biylikke jaqyn jýretin biraz әdebiy-mәdeny qayratkerleri­mizding auzynan: «Biz seni saghynamyz, Múhtar! Sen de bizdi, elindi, el-júr­tyndy, tughan jerindi saghyn­bay­dy dep oilamaymyz. Saghynasyn, әriyne. ...Minez kimde joq deysin, «bitke ókpelep tonyndy otqa salma!» degen bar emes pe, bazbireuding kinәsi bolsa bolar, biraq elding kinәsi joq - elge oral!» jәne «Múhtar Maghauinning Qazaqstangha qaytuy kerek...» degen sózder estilip te qaldy.

Bile bilsek, Ákejan Qajygel­dinnin, Múhtar Áblәzovtin, Mar­ghúlan Seysenbaevtyn shetelge ketip qaluynan góri Múhtar Maghauinning shetelge ketip qaluy - әldeqayda sesti, әldeqayda sústy. Sayasy túrghydan da, ruhany túrghydan da. M.Maghauinning shetelge yn-shynsyz, dau-damaysyz, dabyrasyz ketkeni de mәlim. Sonyng ózinde býginderi sheteldik jurnalister men sheteldik sayasattanushylar «Qazaq әdebiyetining kózi tiri kóshbasshysy elin tastap, júrtyn tastap, nege Chehiyada jýr?» dep súray bastapty. Múhtar Maghauin - súrauy joq adam emes. Jәne Múhtar Maghauin - kópting biri emes. Asa iri qayratker-jazushy. Irining súrauy da iri bolugha tiyis. Sondyqtan da biz biylikke jaqyn jýretin әdebiy-mәdeny qayratkerlerimizding Múhtar Maghauindi dәl bir kәmpitke ókpelegen jas balagha úqsatyp, «minez kimde joq deysin... elge qayta ghoy» deuin mýlde qabylday almadyq. Bizdinshe, shetelge ketken Múhtar Maghauindi elge shaqyrudyng jóni búdan bóleksheleu bolu kerek siyaqty. Nege?

***

Uaqyt pen zamannyng tynysyn tap basyp tanushylyq, adam tanyghyshtyq, angharghyshtyq, asqan bayqampazdyq, airyqsha sezimtaldyq, erekshe sezingishtik, jýirik intuisiya, shalqar daryn, tereng bilim, mol tәjiriybe... Múhtar Maghauinning boyynan artyghymen tabylatyn osy qabilet-qasiyetter oghan Qazaqstannyng últsyzdanugha úrynghanyn da barshamyzdan búryn sezdirtip, bәrimizden erte dabyl qaqtyrdy. Qazaqstanda 700-den astam aqyn-jazushy bar bolsa, sonyng ishinde bizding últsyzdanugha úrynghanymyzdy, úrynghanda da onbay úrynghanymyzdy alghash ret tapjyltpay dәleldep, týbeyttey saralap, keni­nen taratyp aityp bergen jazushy - osy Múhtar Maghauiyn. Últsyzdanugha qalay, qaytip úrynghanymyz jóninde seriyaly maqalalar (ózi ait­qanday: zarly tolghaular) jazyp, búlardy artynan «Últsyzdanu úrany» degen atpen kitap etip bastyryp ta shyghardy. Átten, kórer kóz, tyndar qúlaq bolmady, әitpese Múhtar Maghauinning «Últsyzdanu úrany» әrqaysymyzdyn, әsirese, memlekettik sheneunikterimizdin ýstelining ýstinen týspeytin qajetti qúralgha ainaluy kerek-aq edi...

Kezinde «Komsomoliskaya pravdanyn» betinde jariyalanghan A.IY.Soljenisynnyng «Biz Reseydi qalay jónge keltiremiz?» degen publisistikalyq tolghauyn Re­seyding ýlken-kishisi týgel (parla­menti bastap, ziyalylary qostap) talqygha salghany, taldaghany bәri­mizge de belgili. Múhtar Maghauinnin «Últsyzdanu úrany» atty zarly kitaby A.IY.Soljenisynnyng «Biz Reseydi qalay jónge keltiremizin» on orap alady. Mazmúny jóninen de. Mәni jóninen de. Terendigi jóninen de. Ótimdiligi men ótkirligi jóninen de. Zәruligi men qúndylyghy jóninen de. Biraq, Múhtar Ma­ghauinning saraptamalyq ynghayda jazylghan zarly tolghaulary biylik tarapynan da, qazaq ziyalylary tarapynan da qoldau tapqan joq. Jaraydy, әbden orystanyp, meylinshe orysshalanyp ketken biylikting jayy men jaghdayy týsinikti-aq bolsyn. Al endi aitylmasa bir sәri, jazylmasa bir sәri, Múhtar Maghauinning jeter jerge jetkenimizdi qadap aityp, últsyzdanudy dәl osylay jalghastyra bersek últtan aiyrylatynymyzdy, «qazaq» degen últty birjolata joghaltyp alatynymyzdy tiyanaqtap saralap bergen jәne tyghyryqtan shyghudyng jolyn kórsetken «Últsyzdanu úrany» atty enbegin qazaq ziyalylary nege qoldap, qostap-quattap ketpedi?

Biz paqyr da biraz jasqa keldik qoy, biraq qazaqtildi ziyalylardyng dәl býgingidey beydaua boykýiez­dikke úrynghanyn, dәl býgingidey jappay mәngirttikke úshyraghanyn, dәl qazirgidey qauqarsyz, sharasyz hәm dәrmensiz kýige týskenin, dәl qazirgidey altybaqan alauyzdyqqa jeke-jeke jem bolyp, maydalanyp, kýikilenip ketkenin búryn-sondy kórgen emespiz. Qazaqtildi ziyalylardyng osynday altybaqan alauyzdyghy, jappay boykýiezdigi men beydaua dәrmensizdigi Múhtar Maghauinnin teoriyalyq túrghydan da, praktikalyq túrghydan da asa qúndy, kýndelikti qoghamdyq-sayasiy-әleumettik-mәdeny ómirimizde basshylyqqa, odan qalsa kenesshilikke alugha jaraytyn «Últsyzdanu úrany» atty enbegin eleusiz qaldyrtty...

Áygili Búghybay jolbasshy Kenesary hangha «Men sening jauyndy shauyp berushi emespin, jauyna barar jolyndy tauyp berushimin» degen eken, sol siyaqty Múhtar Maghauin de jazushy retinde, qayratker retinde, últynyng adal sýt emgen azamaty retinde últ aldyndaghy perzenttik paryzyn adal atqardy: ózgelerdey ýnsiz qalghan joq, ózgelerdey «balam men kelinim iri qyzmette edi, әitpese...» dep (demek, búl sormandaygha últtan góri, Múhtar Áuezov aitqanday halyq-ata, halyq-anadan góri balasy men kelinining qyzmeti qymbat) ótirik kólgirsigen joq, ózgelerdey marapat pen mansaptan dәmegóilenip, maymyldyq keyipke enip mәimón­kele­gen joq, ózgelerdey empelendep, etpettey jyghyla jazdap, bar salmaghy men sabyrynan aiyrylyp, eng ayaghy ózining qalyng oqyrmany bar qadirmendi jazushy ekenin de, bir basyna jetetin abyroyy men ataghy bar el aghasy ekenin de úmytyp, eki kózin tars júmghan kýii Elbasynyng qolyn jútyp qoyatynday emine sýiip, esi kete jalap shyqqan joq, bizdin, yaky kýlli qazaqtyng «últsyzdanu» dep atalatyn úshy joq úzyn, týbi joq tereng qúrdymgha qúlap bara jatqanymyzdy aitty, jazdy, jarlady, zarlady. Jәne Múhtar Maghauin jeke-jeke maqalalardan túratyn zarly tolghauyn (yaki, últqa qarata aitqan ashy әri qatal, biraq әdiletti eskertulerin!) bir sәtke de toqtatqan joq. Ózi basqaryp otyrghan «Júldyz» jurnalyna jariyalady da otyrdy. Mine, osy tústa joghary biylik Múhtar Maghauindi «Júldyzdyn» bas redaktorlyghynan aldy da tastady («joghary biylik» deuimizding mәnisi de joq emes, bizde joghary biylikting kelisiminsiz tyshqannyng múrny qanamaytyny da belgili ghoy).

Múhtar Maghauin - artyna adam ertip, ereuil jasap, kóshege shyghyp, ózi dittegen mәselege kópshilikting nazaryn osylaysha audaratyn jariya sayasatkerlerding (publichnyy politiyk) sanatynan emes. M.Maghauinning maydan alany - ala qaghaz. Ala qaghazdyng betindegi aiqas. Biz Múhtar Maghauindi «Júldyz» jurnalynan ketiru ar­qyly ony osy ala qaghazdyng betin­degi aiqastan (yaki, últtyng maqsat-múraty jolynda jýrip jatqan maydan alanynan) әdeyilep syrt qaldyryp, әdeyilep shettetip tastadyq. Últ ýshin oqtan da, ottan da qaymyqpaytyn, qayrauly ala baltaday asa ótkir әri aibyndy túlghany saqtay da, qorghay da almadyq.

Endi dәl osy jerde basyn ashyp alatyn bir jayt bar. M.Maghauinning shetelge ketip qaluynyng basty sebebin onyng qyzmetten shettetilui­men baylanystyrugha bola ma? Bizdinshe, basty sebep - basqada. Ras, tótennen, ayaq astynan jәne eskertusiz, eskerusiz «Júldyz» jurnalynyng bas redaktorlyghynan alyp tastau - býkil qajyr-qayraty men shygharmashylyq qyzmetin tek últtyng múrat-mýddesine arnap kele jatqan jazushynyng jýregin auyrtqanyn, qolyndaghy qalamyn әldekimder tartyp alyp, múnyng ózin kereksiz dýniyege úqsatyp kýresinge laqtyryp ketkendey sezingenin jasyrugha bolmas. Desek te , Múhtar Maghauinning shetel asyp ketuining basty sebebi basqada әri basqasha edi. Endi soghan keleyik.

***

Qazaq elinde, qazaq jerinde, qazaq memleketinde kýnnen-kýnge kýsh alyp, kýnnen-kýnge qanatyn kenge jayyp kele jatqan últsyzdanu ýderisi Múhtar Maghauindi ala­bóten qúlazytyp, qatty kýize­liske úshyratty. Ózge jazushylarymyz kýizeliske týspey-aq, qúlazymay-aq, beygham tirshilik keship, jaybaraqat ómir sýrip jatqanda, Múh­tar Maghauinning múnysy nesi?

Ejelden mәlim, últpen tamyrlasyp, taghdyrlasyp, ruhtasyp, kindiktesip, balqyghan qorghasynsha bite qaynasyp ketken, sóitip birtútas organizmge ainalyp ketken asa iri túlghalar, alyp jazushylar bolady. Múhtar Maghauin de - osynday alyp jazushylardyn sanatynan. Maghauinning jazushylyq jaratylysy da, qalamgerlik qyraghylyghy da, daryn quaty da - asa auqymdy әri angharly. Alysty sholyp, qiyrdan shalady. Ol biz kórmegendi kórip, biz sezbegendi sezip qoyady. Ol biz bayqamaghandy bayqap, biz tanymaghandy tanyp qoyady. Maghauinning kórkem shygharmalaryn bylay qoya túryp, onyng tek publisistikalyq tolghaularyn ghana alynyzshy: nege sonshalyqty ótimdi? tirini óltirgendey, ólgendi qayta tiriltkendey nege sonshalyqty quatty? nege dәlshil? nege kókeyi úzyn? Óitkeni, onyng әrbir sóileminde qazaq últynyng myng jyldyq (bәlkim, eki myng jyldyq, nemese odan da kóp) tarihiy-ruhaniy-sayasiy-mәdeny tәjiriybesi jatyr. Ádebiyettanuda syghymdap jazu deytin úghym bar. Qazaq tarihyn, týrki tarihyn, Shyghys pen Batystyng tarihyn, jalpy әlemdik órkeniyetterding tarihyn óte tereng biletin qalamger osynyng bәrin kókirek kózinen ótkizip, qorytyp, dúrys-búrysyn tarazylap, osy san myng jyldyq bay taghlym-tәjiriybeni qazirgi kýnmen baylanystyra, salystyra qarap, sizge әbden ekshelgen, irik­telgen, syghymdalghan óz oiyn úsynady. Múhtar Maghauinning әrbir sóilemining qúndy, qapysyz, kó­keykesti bolyp keletindigining syry da osynda, syghymdap jaza biluinde (Adam aitam dep aitpaydy ghoy, osyndayda eriksiz tilinning úshyna ózi kep oralady: qazirgi kýni bizde myjyndap jazatyn jazushylar payda boldy. Búl sory qaynaghandar biylikting soyylyn sogham dep, asa lauazymdy sheneunikterding atýsti әri asyghys aita salghan qate pikirin dúrys etip shygharmaq bolyp, kýshenip-tyshanyp, tarihtan tartyp, Qoyqaptan qozghap, maltasyn ezip, kóldey-kóldey maqalalar jazatyn bop jýr. Búlardy aragidik «saray aqyndary», «saray jazushylary» dep atap jýrgender de bar. Shyn mәnin­de, ertedegi saray aqyndary, ilgeri­rek­tegi saraydyng aqyn-jazushylary biylikting halyqtan alshaqtap, alys­tap ketpesi ýshin qyzmet etken. Búlar - biylikting ainalasynda jýr­gen halyqtyng ókilderi, odan da týsiniktirek etip aitsaq, últtyng tynshylary, últtyng kózi men qúlaghy. Eger biylikting aya-aynalasynda jýrgen bizding býgingi aqyn-jazushylarymyz sol ertedegi saray aqyndary siyaqty biylikke yqpal etip, olardyng halyqtan alshaqtap ketpeuine kәdimgidey ter tógip jatsa, biz de júmghan auzymyzdy ashpas edik-au... Sondyqtan da búlardy «saray aqyndary», «saray jazushylary» deuge eshqanday qisyn da, sebep te, saldar da joq. Búlar - ózderining qu qúlqyny men kýnkórisi ýshin, nәpsisi men nәpaqasy ýshin biylikti saghalap jýrgen jarapazanshylar).

Orystyng qyzuqandy әri asa bilgir әdebiyet synshysy Vasiliy Rozanov 1914 jyly ótken «Dosto­evskiy­ding publisistikalyq tolghaulary jәne orys qoghamy» atty ýlken әdeby jiynda bylay deydi: «Keybireuler aityp jýrgendey Dos­toevskiy «últtyng ústazy» da emes, «últtyng ar-namysy» da emes, Dostoevskiy degenimiz - últtyng ózi. Eger jalanash denene bireu jelim jaghyp ketse, ne bolmasa bileginde qúmyrsqa jorghalap jýrse, sezer me edin? Birden sezetining anyq. Dosto­evskiyding últpen birigip-kirigip, bir denege ainalyp ketkeni sonshalyq, ol da orys qoghamy men orys mem­leketine, orystyng ruhany kenisti­gine tóngen qauip-qaterdi dәl osylay, tap bir ózining jalanash denesi­ne jabysqan shóp-shalam sekildi birden sezedi...». Eger siz Múhtar Maghauinning qazaq qoghamyndaghy orny men Sózining (yaghni, shygharmashylyghynyn!) qúnyn dúrys ólshey alsanyz jәne ony últqa kerektigi, paydalylyghy, zәruligi jóninen dúrys baghalay bilseniz, V.Rozanovtyn jogharydaghy anyqtamasynyng Múhtar Maghauinge de dóp keletinin aiqyn angharasyz. Eshbir qyrnap-jonusyz. Eshbir artyq-auyssyz (Biz de múny jurnalist retinde emes, M.Maghauinning shygharmashylyghyn bir kisidey biletin kәsiby maman, yaghny әdebiyetshi retinde aityp otyrmyz).

«Últqa tóngen qauip-qaterdi dәl ózining jalanash denesine jabysqan shóp-shalam sekildi» birden jәne ony bәrimizden búryn, bәrimizden aiqyn sezine bilgen Múhtar Maghauin qazaq qoghamyndaghy últsyzdanudyng belgi-sipattaryn (biylikting jappay orystildenip hәm orysdil­denip, bótendenip hәm bólektenip ketkenin jәne onyng qazaq halqynan mýlde alshaqtap-alystap ketkenin! ornyqty, paryqty, baysaldy últ­tyq kadrlardyn ornyn últsyz, bilimsiz, paryqsyz, jaramsaq kadrlardyng almastyrghanyn jәne qazaqtildi kadrlardyng jauapty qyzmetterden meylinshe shettetil­genin! qazaq tilining aidyn-kýnning amanynda «otstavkagha shyghyp» ketkenin! qazaq últyna tiyesili, qazaq halqynyng iygiligine júmsalugha tiyisti últtyq baylyghymyzdyng búryn-sondy kóz kórip, qúlaq estimegen alapat talan-tarajgha úshyraghanyn, onyng basym bóligining shetel asyp ketkenin jәne osy úshan-teniz baylyqtyng endigәri esh­uaqytta qazaqtyng mýddesi men maqsatyna qyzmet etpeytinin! Qazaqstanda últtyq mýddeden de biyik túratyn mýddeler bar ekenin jәne әldebir syrtqy, qúpiya kýshterding soyylyn soghatyn búl mýddening últtyq mýddeni tapap, janshyp, júqartyp, әbden әljuazdandyryp, artynan joyyp jiberetinin jәne t.b. jәne t.s.s!) asqan angharympazdyqpen dәl tanyp, búghan «últsyzdanudyng asa belsendi, ja­uynger týri» dep dәl diagnoz qoydy. Ras, bizding qoghamymyzda últtyq qúndylyqtardyng qadiri ketkenin, ónerding qasiyeti qashqanyn, aldynghy plangha últtyng mýddesi men ónerding múraty emes, jeke bastyng mýddesi men tirshilik­ting qamy shyqqanyn jazushylardyng basym kópshiligi bildi. Sәbit Dosanov sekildi «әdebiyetting asyrandy, ógey balalary» bolmasa, «әdebiyetting óz balalarynyn» bәri de múny kóre de, tany da bildi. Biraq, 700 jazushynyng birde-bireui bizding qoghamymyzdaghy últsyzdanudyng kólemi men qarqynynyng barlyq sala-satyda (ishki sayasatta da! syrtqy sayasatta da! ghylymda da! ónerde de! oqu-aghartu salasynda da! búqaralyq aqparat qúraldarynda da! óndiriste de! ónerkәsipte de! qarjy-qarajat salasynda da! qyl ayaghy balabaqshada da!) asa qaterli shekke jetkenin, endi bir bel assa búl joyqyn apattyng últty týgeli­men jalmap-jútyp, tútastay joyyp jiberetinin (qalmaqtar siyaqty! chuvashtar siyaqty! udmurttar men noghaylar siyaqty!) dәl Múhtar Maghauindey teren, týgel әri týbegeyli sezine alghan joq.

Múhtar Maghauin múny tek teren, týbegeyli sezinip qana qoy­ghan joq, azapqa týsti. Ne isteu kerek? Tilsizdenu men dilsizdenuden, dýbәralanu men dýmshelenuden qalay arylamyz? Últsyzdanudy qalay toqtatamyz? Últsyzdanudy toqtatudyng ornyna, onyng otyna may qúiyp, jappay әri júmyla últsyzdanudy resmy sayasattyng tiregine ainaldyryp alghan biyliktin týri anau... «Últsyzdanumen kýresedi» dep jýrgen últtyq ziyalylarymyzdyng týri mynau: shetinen jaramsaq, satymsaq, súramsaq. Odan qalsa, boykýiez, marghau, tartynshaq... Tabandy, bilikti, bilimdi degen ziyalylarymyz sayasattan oiyn da, boyyn da aulaq ústap baghuda... Osynyng bәrin tarazygha salghan Múhtar Maghauin qatty shiryqty: shúghyl jinalyp, shetelge ketti. Búl - jazushynyng qazaq qoghamyndaghy últsyzdanu dertine degen qarsylyghy hәm qarghysy edi. Laghneti hәm nalasy edi...

Kýresting de, qarsylyqtyng da týri kóp. Kóshege shyghyp, ereuil jasaudyng Múhtar Maghauinge qol emes ekenin jogharyda aittyq. Al ashtyq jariyalau... El múny «qyzmetten ketkenine kýiinip, ókpe-renishin bildirip jatyr...» dep úghynatyn boldy. Sondyqtan da M.Maghauin kýrestin, qarsylyqtyng osy týrin tandady. Sayasattanu ghylymy múny «ýnsiz qarsylyq», «jeke túlghanyng ýnsiz sayasy qarsylyghy», ne bolmasa «әdebiy-mәdeny qayratkerding qoghamdaghy ruhany azghyndau men últsyzdanugha qarsylyghy», «iri túlghanyng qoghamdaghy óte óreskel bastamalar men kelensiz qúbylystargha degen qarsylyghy» dep tanidy. Qarap otyrsanyz, Maghauinning múnysy da - irilik. Buninning iriligi sekildi. Bykovtyng iriligi sekildi...

Aytpaqshy, Bykov degenimizden shyghady, 1994 jyly belorusi jazushysy Vasili Bykov Belorussiya­ny tastap, Reseyge ketip qaldy. Sol kezde Belorussiyanyng biyligi men belorusi ziyalylary qalay dýrlikti desenizshi?! Múhtar Maghauin Chehiyagha ketkende qazaq ziyalylary tyrs etken joq. «Bú qalay? Múnyng mәnisi nede?» deuge jaramady...

***

Mening óz basyma Múhtar Maghauinning shetelge ketip qaluy Qojahmet Yassauiyding kózi tirisinde qyluetke týskenin eske týsiredi. Qojahmet Yassauy 63 jasynda qyluetke týsti. Solay ghoy? Solay. 63 jas - kәrilikting sony emes (býgingi 63-tegi erkekterding qyzgha qyryndaytynyn eske týsiriniz).

Kórer qyzyghy men tatar dәm-túzynyng bәrin tәrk etip, Qojahmet Yassauy 63 jasynda nege qyluetke týsti? «Men janymmen úrys qyl­ghanda, halyq eng bolmaghanda nәpsisi­men úrys qylsyn!» dep. Yassauiyding múndaghy oiy - ózin pida qylu arqyly ózgelerge oy salu, oy tastau. Shynynda da, ózin pida qylyp jatqan adamdy kózimenen kórgennen keyin ózgeler de oilana bastaydy. Múhtar Maghauin de ózgelerdi oilandyru әri oyatu ýshin shetelge ketti. Áytpese, tanymaytyn bógde ortagha, tanymaytyn bóten elge kim qúmar deysiz...

Eng ghajaby, eng sýiinerligi, Múhtar Maghauin kýizeliske týsse de, kýirektikke boy aldyrmapty. Ózining maydan alanyn, yaky ala qaghazdyng betindegi aiqasyn qayta tauypty. Últ әdebiyetining sәruary (liyderi) shetelde jýrip, bir roman jәne birneshe әngime jazyp-jariya­lady. Búl shygharmalardyng barlyghy da - últsyzdanudyng qasireti men kesapaty jóninde.

***

Maghauinning shetelde jýrip jariyalaghan «Jarmaq» romanynda eki liniya qatar óriledi: 1. Biz qalay azghyndadyq? 2. Biz últ retinde jo­yylyp ketpeymiz be? Osy eki liy­niya­ny qatar órip, qazaqtyng kórkem әdebiyetinde búryn-sondy kóteril­megen tyng әri óte kýrdeli taqyrypty jazushy jana óriske shygharyp, zau biyikke kóterdi. Ashy shyndyq pen batyl oilardan týzilgen  búl romanda qazaq qoghamynyn býgingi kiriptar, qorlyqty ahualy býkpe­siz, boyamasyz bayandalady. Janry jaghynan «Jarmaq» - roman-eskert­pe (roman-preduprejdeniye). Sonymen birge, «Jarmaq» - minezdi roman. Akvariumnyng balyghynday minezsiz, órissiz, birkelki shygharmalardan jalyqqan júrt «Jarmaqty» erekshe yqylaspen qabyldady. Al әdebiyet synshylary búl romandy «jana әdebiyetting basy», «tәuel­siz qazaq әdebiyetining tólbasy-romany», «jana әdebiyetting órisi men baghytyn belgilep bergen qúndy shy­gharma» dep óte joghary baghalady.

«Jarmaqtan» song Maghauin «Talaysyz әngimeler» dep atalatyn sikldy әngimelerin jariyalady. «Talaysyz әngimeler». «Talaysyz» degen ne sóz? Búl - «baqytsyz» degen sóz. Demek, «baqytsyz әngimeler».

«Aqordamyz asqaqtap, Elordamyz enselenip, shat-shadyman hәm baqytty ómir sýrip jatqan shaqta» Maghauinning «baqytty qoghamnyng baqytty adamdaryna» ózining «baqytsyz әngimelerin» tyqpalaghany netkeni? Múnyng mәnisine boylau ýshin tómendegidey jayttargha bir sәtke nazar audaryp baghalyqshy.

HIH ghasyr bizge, bizding halqymyzgha qanday syy úsyndy, kimdi berdi? Abaydy berdi. Úly Abaydy. HH ghasyr bizge kimderdi berdi? Ahmet Baytúrsynovty, Múhtar Áuezovti, Maghjan Júmabaevty, Bauyrjan Momyshúlyn... Búl baqyt pa, baqyt emes pe? Sóz joq, baqyt. Al endi HHI ghasyr bizge kimderdi berdi? Mashkevichti, Shodiyevti, Ibragimovty, Hrapunovty, Rahat Áliyevti... Búl baqyt pa, baqytsyzdyq pa? Áriyne, baqytsyzdyq.

Ári qaray tyndanyz. Dәl qazir Qazaqstandaghy orys mektepterinde oqyp jýrgen oqushylardyn 70 payyzdan astamy - qazaqtyng balalary. Biz ertengi kýni qazaqqa, qazaqtyqqa qarsy shyghyp, qazaqtyng últtyq qúndylyqtarynyng kýl-talqanyn shygharatyn «bolashaq kadrlardy» osylay dayarlap jatyrmyz. Búl ne? Búl - últtyq sananyng kemshindigi. Últtyq sananyng óluge, semuge qaray bet alyp bara jat­qandyghy. Últtyq sananyng kemshin­di­gi baqyt pa, joq әlde baqytsyzdyq pa? Áriyne, baqytsyzdyq. Mine, M.Maghauin da ózining «Talaysyz әngimelerinde» bizding jogharydaghy sóz etken baqytsyzdyqtarymyzdan da soraqy, odan da besbeter baqytsyzdyqtardy, shyn mәnin­degi últtyq qasiretterdi kózinen tizip túryp kógendep beredi. Endi avtordyng «Talaysyz әngime­ler» siklymen jariyalaghan bir ghana әngi­mesine, «Qara lәilek» atty әngime­sine az-kem toqtalyp ótelik­shi.

Osy әngimedegi bas keyipker (bas keyipkerdi M.Maghauinning ózi dep týsininiz) úzaq jyldar Chehiyada bolyp, kezekti demalysynda Shynghys­taudyng syrtyndaghy, Baqanas ózenining boyyndaghy ózining tughan auylyna keledi. Tughan ólkening tau-tasy men an-qúsyn bes sausaghynday biletin bas keyipker ejelden osy ónirdi mekendegen qara lәilekti (qyr arqasy - kómirdey qara, bauyry men qoltyghy - aqsúr, tyrnagha úqsas úzyn siraq qús), «Qyzyl kitapqa» bayaghyda engen siyrek qústy «túqymymen túzday qúryp, joyylyp kettige» sanap jýredi eken. Sóitse, qara lәilek joyylmapty. Aman eken: Baqa­nast­yng boyyndaghy qiyn jartastyng quysyna úya salyp, balapanyn órgizip jýripti. Qara lәilekti de, onyng balapandaryn da bas keyipker óz kózimen kóredi.

Ángimening songhy qayyrymynda avtor «Qara lәilekting qamyn aityp otyrsyn-au, qalyng qazaqtyn jóni ne bolmaq?» dep bir saual tas­tap alady da, qústyng bir nәsili retinde joyyludan aman qalghan qara lәilekting taghdyry men últ retinde joyylugha bet alyp bara jat­qan qazaqtyng taghdyryn salys­tyra kelip, bylaysha zar tógedi: «Kiyeli qara lәilek mәngilikpen birge jasap keledi eken. Endi joghalsa, obaly adamgha ghana. Al qayran qazaq... Obaly kimge deymiz? Ári oilap, beri oilap, aqyry taptym. Qaterden saqtanyp, úyasyn alys aimaq, onda da qol jetpes tas qiyagha salatyn qara lәilek qúrly týisigi bolmasa... búl qazaqtyng bar obaly ózine. Andap túrsanyz, qalauy da, tileui de ózine qarsy. Býgingi bar isi - ertengi tirligine qayshy».

Endi Múhtar Maghauinge paralleli jasay otyryp, biz de jazushymen birge jarysa oilanyp kórelikshi: shynynda da, nege búlay? Nege qús ekesh qús qúrly (qara lәilek qúrly) týisigimiz joq? Qús ekesh qús ta ózin-ózi saqtay, qor­ghay alady eken ghoy? Bizge ne boldy? Bizdi nege sonshama qara bas­ty? Jer-jahannyn jýzinde ózining tileui ózine qarsy, ózining qalauy ózine qayshy keletin qazaqtan basqa últ bar ma eken, sirә? Býgingi pәtuasyz, paryqsyz isimiz­ding (jappay últsyzdanyp jatuymyzdyn) ertengi tirligimizding oiran-botqasyn shygharatynyn nege oilanbaymyz?..

Ashy yza-kýiik, auyr qúsa, óksikti mún-naladan tughan Múhtar Maghauinning osy zarly monologynyng ózi-aq onyng shetelde erigip jýrmegenin, kókiregi at basynday sherge tolyp, últtyng mýddesi ýshin ishqústa bolyp jýrgenin kórsetedi. Týrkining kiyeli Kók Bórisi sekildi...

***

Qosh, sonymen Múhtar Magha­uiyn­di shetelge ketirgen ne («kim?» demey-aq qoyalyq)? Últtyng taghdyry. Últtyng mýddesi. Múhtar Maghauindi elge shaqyrudan búryn eng әueli onyng shetelge ketuining shyn sebebin bilip aluymyz kerek edi. Sonda ghana adasyp emes, qydyryp qaytu ýshin emes, últtyng mýddesi ýshin shetelge sanaly týrde ketken jazushyny elge shaqyrudyng jóni de bóleksheleu bolar edi...

Ekinshiden, M.Maghauin shetelge ketken biraz jyldan beri últymyzdyng ruhany dýniyesinde, әdebiy-mәdeny әleminde, sayasy kenistiginde qazaqtyng mýddesin týgendeuge baghyttalghan qanday ong ózgerister boldy? Ne onaldy? Ne týzeldi? Eshtene de! Tek keri ketu, keri sii... Osydan keyin «...qay betimizben shaqyramyz?..» dep taghy daghdarasyn...

Ámirhan MENDEKE, «Jas Alash» gazeti, №16, 25.02.2010

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5404