Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3392 0 pikir 13 Sәuir, 2010 saghat 07:06

«Stalinizm: repressiyalanghan Qazaqstan» halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyasynyng ÝNDEUI

«Stalinizm: repressiyalanghan Qazaqstan» halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyasyna qatysushylar HH ghasyrdyng 20-50-jj. elimizde oryn alghan  sayasat saldarlaryn, Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasyn temir qúrsauyna alghan stalinizm tabighatyn, onyng óndiristik, qoghamdyq, mәdeny ómirge әserin, sayasy repressiyalar, újymdastyru, asharshylyq, deportasiya, sottalghandardy enbekpen týzeu lagerileri jayyndaghy tyng zertteuler men oi-pikirlerdi qarastyra kele, júrtshylyq arnayy ýndeu arnaudy qajet dep tapty.

Qazaq eli Resey imperiyasynyng otaryna ainalyp, memlekettiligin joghaltty da, kommunistik iydeologiya biyligi ayasynda Qazaq  Kenestik Sosialistik Respublikasy túrpatynda ishinara janghyrtty. Kenes memlekettigi halyqtyng jappay sauattylyq dengeyin kótergenin, qoghamnyng әleumettik-ekonomikalyq kórsetkishterin, qalalar men ónerkәsipting damuyn jaqsartqanyn moyyndau kerek. Alayda múnyng bәri olardyng tasasynda qalghan halyqtyng shynayy  qayghysyn úmytugha jeleu bola almaydy.

«Stalinizm: repressiyalanghan Qazaqstan» halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyasyna qatysushylar HH ghasyrdyng 20-50-jj. elimizde oryn alghan  sayasat saldarlaryn, Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasyn temir qúrsauyna alghan stalinizm tabighatyn, onyng óndiristik, qoghamdyq, mәdeny ómirge әserin, sayasy repressiyalar, újymdastyru, asharshylyq, deportasiya, sottalghandardy enbekpen týzeu lagerileri jayyndaghy tyng zertteuler men oi-pikirlerdi qarastyra kele, júrtshylyq arnayy ýndeu arnaudy qajet dep tapty.

Qazaq eli Resey imperiyasynyng otaryna ainalyp, memlekettiligin joghaltty da, kommunistik iydeologiya biyligi ayasynda Qazaq  Kenestik Sosialistik Respublikasy túrpatynda ishinara janghyrtty. Kenes memlekettigi halyqtyng jappay sauattylyq dengeyin kótergenin, qoghamnyng әleumettik-ekonomikalyq kórsetkishterin, qalalar men ónerkәsipting damuyn jaqsartqanyn moyyndau kerek. Alayda múnyng bәri olardyng tasasynda qalghan halyqtyng shynayy  qayghysyn úmytugha jeleu bola almaydy.

Tap osy sebeppen Iosif Stalin túlghasy men stalinizm otandyq jәne әlemdik tarih ghylymyndaghy eng kóp talqylanatyn taqyryptar bolyp túr. Stalinizm kezeni - kembaghal últtyq sanany qalyptastyrghan, qoghamnyng barsha instituttaryn ózgeriske úshyratqan qasiretti uaqyt.   Kenes ókimeti túsynda kóshpendi qazaq halqy ýsh dýrkin jasandy asharshylyqty bastan keship, búryn-sondy bolmaghan últtyq apatqa úryndy: 1917-19, 1921-23, 1931-33 jj. jalpy adam shyghyny 4 mln., yqtimal tabighy ósimdi eseptegende 10 mln. jannan asty. Stalinizm dәuirlegen jyldary san myng jan sayasy jeleulermen jazyqsyz qughyn-sýrginge úshyrady: solardyng ishinen jeke basqa tabynu әshkerelengennen beri 340 mynnan astam azamat aqtaldy. Jýzdegen myng otandastarymyz Otan shekarasynan shyghyp kóship ketuge mәjbýr boldy. Qazaq halqy óz elinde últtyq azshylyqqa ainalyp, ótken ghasyrdyng eluinshi jyldary onyng ýles salmaghy barlyq túrghyndardyng ýshten birine de jetpey qaldy.

Qasiretti ótkenimizdi  úmytpau jәne ony aldaghy uaqyttarda eshqashan qaytalanbaytynday etip eske salyp túru ýshin bolashaq úrpaq zerdesine qúiyp otyru - әdildik pen demokratiyanyng saltanat qúruyn qamtamasyz etu jolynda atqarugha tiyis bizding azamattyq paryzymyz.  Búl ýshin totalitarlyq tarihtyng kómeski betterin - «aqtandaqtardy» zertteudi jalghastyra bergen jón. Biz stalinizm tarihyn «úmytu» nemese «úmyttyru» әreketterine, ony ghylymgha jat, irrasionalidy bilimmen qarulanghan sayasy demagogtardyng jәne jana stalinshilderding aldamshy sheshendigimen almastyrugha  bәrimiz birigip qarsy túrugha tiyispiz. Búl orayda bizdi býgingi Resey biyligining «Stalin kulitin» qayta qalpyna keltiru, yaghny «tarihty Resey mýddelerine zalalyn tiygizip búrmalau әreketterimen kýresu» sayasaty alandatady.

Búdan 20 jyl ilgeride Almaty qalasyndaghy qaraghayly baq ishine asharshylyq qúrbandaryn eske alatyn eskertkish ornatylatyn oryn belgilenip, estelik tas qoyyldy, alayda oidaghy monument әli túrghyzylar emes. Búrynghy NKVD ghimaratynda ashylghan múrajay 1,5 jyldan keyin jabylyp qaldy, ony qogham ómirine qaytarugha әli kýnge deyin ynta tanytylmay túr. Almaty týbindegi Janalyq eskertkishi túrghan «Ádilet» qoghamy qaramaghyndaghy 15 ga jerdi iygeru (atylghandardyng aty-jóni qashalghan estelik qabyrgha ornatu, memorialdy orman alqabyn otyrghyzu, «Ádiletke» qarasty «shopandar ýiinde» sayasy repressiyalar múrajayyn jasau) isteri әzirge qolgha alynbay otyr.

Sondyqtan biz, konferensiyagha qatysushylar, bylay dep sanaymyz:

- Qazaqstan tarihyn, sonday-aq KSRO qúramynda bolghan ózge memleketterding tarihyn jaqsy týsinu ýshin stalinizm tarihyn oqudyng prinsipti mәni bar;

- stalinizm fenomenin zertteu әr salada isteytin ghalymdardyng kýsh-jigerin biriktirudi, halyqaralyq ghylymy qyzmettestikti nyghaytudy talap etedi;

- stalinizmdi zertteu múraghattyq qújattargha jol ashudyng keneytiluin, qújattardyng qúpiyalyq mәrtebesin joi ýderisin jedeldetudi, búl saladaghy zannamany qatang saqtaudy talap etedi. Osyghan baylanysty Ishki ister ministrligi men Últtyq qauipsizdik komiytetining vedomstvolyq múraghattaryn memlekettik múraghattargha jalpygha ortaq jaghdayda saqtau ýshin ótkizuge  jәne ondaghy qújattarmen tәuelsiz zertteushilerding júmys isteuine mýmkin beriluin qamtamasyz etuge qol jetkizu qajet;

- stalinizm tarihyn obektivti týrde zertteu ghylymy zertteuler men tarihy derekkózderdi jariya etuding jana jobalaryn jasaudy talap etedi;

- stalinizm tarihyn zertteu kuәleri azayyp kele jatqan dәuir jayynda estelikter, derektik jәne ózge mәlimetter jinaugha kýsh-jiger júmyldyrudy talap etedi;

- osy uaqytqa deyin sanamyzda janghyryghyp túrghan stalinizmning auyr múrasyn jonggha Qazaqstannyng әdebiyeti men óneri kórkemdik tәsildermen jәrdemdesuge tiyis.

Stalinizm jayynda adekvatty tarihy zerde qalyptastyru mynalardy talap etedi:

- arnayy jalpyúlttyq múrajay-memorialdy keshen, sonday-aq ortalyq jәne aimaqtyq ólketanu múrajaylarynda múrajaylyq ekspozisiyalar jasau;

- kitaptar shygharu, dәrister ótkizu, derekti filimder, mulitiymedia-materialdar jasau týrindegi aghartushylyq qyzmetti keneytu;

- orta jәne joghary mektepterde oqu әdebiyetteri men bilim beru qyzmetin tarih salasyndaghy, ózge әleumettik jәne gumanitarlyq ghylymdardaghy ghylymy bilimning qazirgi zamanghy dengeyine sәikestendiru;

- jazyqsyz repressiyalanghandar men asharshylyq qúrbandarynyng jerlengen oryndaryn anyqtau jәne bastaryna belgi túrghyzu;

- jyl sayyn Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni (31 mamyr) qarsanyndaghy júmada meshitter men shirkeulerde eske alu sharalaryn, sonday-aq oqu oryndarynda ashyq sabaqtar ótkizu.

Búlardan basqa, konferensiyagha qatysushylar osynday konferensiyalardy úday ótkizip túru qajet dep sanaydy. Konferensiya materialdary jeke kitap týrinde shyghyp túrugha tiyis.

Biz stalinizm qasiretterining kýlli shyndyghyn bolashaq úrpaqty tarih arqyly tәrbiyeleuge paydalanu jónindegi júrtshylyq pikirine  elimizding biylik organdary sergek qaraydy jәne osy oraydaghy bastamalargha qoldau kórsetedi dep senemiz.

 

«Stalinizm: repressiyalanghan Qazaqstan» halyqaralyq

ghylymiy-praktikalyq konferensiyasyna qatysushylar.

Almaty, 24 aqpan 2010 jyl.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443