Almaty. 14 sәuir. QazTAG – Igori Kindop. Birqatar memleketterding daghdarysqa qarsy sharalar retinde ekonomikany fiskalidy yntalandyru ony odan da tereng daghdarysqa dushar etedi. Reseyding «Ekonomikalyq saraptama instituty» qorynyng preziydenti, Katon institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri Andrey Illarionov osynday pikir bildirdi.

«Songhy eki jylda birqatar elderding ýkimetteri ekonomikalaryn daghdarystan shygharu maqsatynda ózderi manyzdy jәne qajet dep tapqan sharalar qabyldady. Ol sharalar ekonomikany qazyna qarajatymen yntalandyru boldy. Búl ýshin budjet arqyly eng aldymen óndiristik sektorlar qosymsha qarjylandyryldy», - dedi ol sәrsenbi kýni Almatyda ótip jatqan tәuekel-menedjment jónindegi altynshy halyqaralyq konferensiyada sóilegen sózinde.

Sarapshy osynyng nәtiyjesinde shyghyn eleuli úlghayyp, keybir jaghdayda budjetting kiris bóligi qysqaryp, memleket budjetining tapshylyghynyng kólemi kýrt óskenin aitady. Keybir memleketter yntalandyrudy valutalyq rezervterding kómegimen iske asyryp, ózderining rezervterining aitarlyqtay bóligin bank jýiesi men naqty sektordy qoldaugha júmsaghan.

«Múnyng barlyghy ekonomikanyng ósui men óndiristing kýrt qúldyramauy, ekonomikalyq resessiyanyng kezenin qysqartu men ekonomikalyq qalpyna keltiru ýderisin tezdetu qamy ýshin jasaldy», - dedi A. Illarionov.

Almaty. 14 sәuir. QazTAG – Igori Kindop. Birqatar memleketterding daghdarysqa qarsy sharalar retinde ekonomikany fiskalidy yntalandyru ony odan da tereng daghdarysqa dushar etedi. Reseyding «Ekonomikalyq saraptama instituty» qorynyng preziydenti, Katon institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri Andrey Illarionov osynday pikir bildirdi.

«Songhy eki jylda birqatar elderding ýkimetteri ekonomikalaryn daghdarystan shygharu maqsatynda ózderi manyzdy jәne qajet dep tapqan sharalar qabyldady. Ol sharalar ekonomikany qazyna qarajatymen yntalandyru boldy. Búl ýshin budjet arqyly eng aldymen óndiristik sektorlar qosymsha qarjylandyryldy», - dedi ol sәrsenbi kýni Almatyda ótip jatqan tәuekel-menedjment jónindegi altynshy halyqaralyq konferensiyada sóilegen sózinde.

Sarapshy osynyng nәtiyjesinde shyghyn eleuli úlghayyp, keybir jaghdayda budjetting kiris bóligi qysqaryp, memleket budjetining tapshylyghynyng kólemi kýrt óskenin aitady. Keybir memleketter yntalandyrudy valutalyq rezervterding kómegimen iske asyryp, ózderining rezervterining aitarlyqtay bóligin bank jýiesi men naqty sektordy qoldaugha júmsaghan.

«Múnyng barlyghy ekonomikanyng ósui men óndiristing kýrt qúldyramauy, ekonomikalyq resessiyanyng kezenin qysqartu men ekonomikalyq qalpyna keltiru ýderisin tezdetu qamy ýshin jasaldy», - dedi A. Illarionov.

Daghdarysqa qarsy fiskalidyq yntalandyru sharalarynyng nәtiyjesin taldau ýshin onyng júmys tobynyng qyzmetkerleri indeks qúryp, al ol indeks memlekettik sharalardyng dollardaghy IJÓ-ge teris әserin naqty kórsetip bergen. 

«Biz fiskalidyq yntalandyrudyng arnayy indeksin jasadyq. Ol IJÓ-ning payyzy týrindegi fiskalidyq yntalandyrudyng jiyntyq kólemi men IJÓ-ning payyzy týrindegi valutalyq rezervting shyghyndary týrinde boldy... Bizding taldama kórsetkendey, fiskalidyq qoldau meylinshe kóp bolghan memleketterde IJÓ-ning qúldyrauy da kóp bolghan. Al yntalandyru az bolghan nemese, tipti bolmaghan elderde dollarlyq IJÓ-ning qúldyrauy az bolghan, nemese tipti bolmaghan», - dedi sarapshy. 

Onyng baghalauynsha, «basqasha aitsaq, songhy eki jyldyng ishinde birqatar elderding basshylary, onyng ishinde eng aldymen AQSh, Europa men Resey ekonomikany yntalandyru degen baghdarlamany jýzege asyryp, sonyng nәtiyjesinde olardyng ekonomikalary odan da tómen qúldyraugha dushar boldy». «Eger ol sharalar iske asyrylmaghanda, IJÓ qúldyrau masshtaby eleuli tómen bolar edi. Sóitip, әdebiyette aitylyp jýrgen – memleket ózining intervensionizm, ekonomikalyq tirshilikke aralasu masshtabyn arttyrghanda, onyng nәtiyjesinde ekonomikalyq ósuding qarqyny artpaydy, kerisinshe, ekonomikalyq daghdarys terendey týsedi degen zandylyq taghy quattaldy», - dep atap kórsetti A. Illarionov. 

Ózining sózin qorytyndylay kelip, ol, júmys tobymen úsynghan núsqa «elde ekonomikalyq daghdarys jasaudyng ýlgisi» bolyp tabylatynyn atap ótti.

«Basqasha aitqanda, bizding ýlgimiz ekonomikalyq qúldyraudyng eng kóp shamasyna qalay qol jetkizuge bolatyndyghy jәne ekonomikalyq daghdarysty qalay tudyrugha bolatydyghy jóninde naqty úsynystar beredi. Ol ýshin memlekettik qoldaudy úlghaytyp, fiskalidyq yntalandyrudy arttyru kerek. Jәne ol ýshin sizderding valutalyq rezervterinizdi naqty sektordy qoldaugha júmsau kerek. Búl qanshalyqty dengeyde kóp bolsa, sonshalyqty dengeyde ekonomikalyq daghdarysqa qol jetkizesiz», - dep mysqyldady, «Ekonomikalyq saraptama instituty» qorynyng preziydenti.

Fiskalidyq sayasat – memleketting budjet pen salyq salu salasyndaghy halyqty júmyspen qamtamasyz etu men últtyq ekonomikadaghy sikldyq tejeuilden shyghugha baghyttalghan ýkimet sayasaty. Fiskalidyq sayasattyng jariyalanghan maqsaty salyq pen memleket budjetining shyghyndaryna әkimshildik basqaru jýrgizu arqyly oryndalady. Fiskalidyq yntalandyru sharalary salyqtardyng tómendeui jәne/nemese ekonomikanyng resessiyadan tezirek shygharu maqsatynda memlekettik shyghyndardyng artuyn qarastyrady.