2004 jyly jergilikti oblystyq «Provinsiya» gazetinde «Dva lisa odnogo liydera» degen maqala jaryq kórgen edi. Búl maqalada «Qazaqstannyng bolashaghy ýshin» atty qoghamdyq birlestikting tóraghasy Syrym Ábdrahmanúlynyn istep jýrgen alayaqtyq is әreketteri, birlestikting erejesinde jazylghan  maqsattaryna qarama qayshy keletin «erlikteri» turaly jazylghan eken. Maqaladaghy keltirilgen mysaldargha sýiensek shynynda da Syrym Ábdrahmanúlynyng istep jýrgen isterine qarap «Qazaqstannyng bolashaghyna» qarnyng ashady, «múnday jetekshiler basqarghan elding bolashaghy joq» dep kesip aitugha negiz bar edi. Maqala avtoryn «batyr» Syrym Ábdrahmanúlynyn sotqa bermegenine qarap aq búl mysaldardyng shyndyq ekenin topshylaghan edik.

Endi, osy maqalanyng shyqqanyna alty jylday uaqyt ótken song qayta oralyp otyrghan sebebimiz ne? degen zandy súraq tuady. Onyng sebebi, jaqyn arada maghan sol maqala keyipkeri, eki jýzdi Syrym Ábdrahmanúlynyn Astana qalasynda, bilim ministirliginde beldi qyzmet jasaytyny belgili boldy. Sodan song maghan, «búl qalay, múnday «erlerdin» orny  «týzeu koloniyasy» emes pe edi, ol «týzeu koloniyalary» búl erdi qalay tez әri jaqsy týzep jibergen» degen oilar mazalap, súrastyra bastadym.

2004 jyly jergilikti oblystyq «Provinsiya» gazetinde «Dva lisa odnogo liydera» degen maqala jaryq kórgen edi. Búl maqalada «Qazaqstannyng bolashaghy ýshin» atty qoghamdyq birlestikting tóraghasy Syrym Ábdrahmanúlynyn istep jýrgen alayaqtyq is әreketteri, birlestikting erejesinde jazylghan  maqsattaryna qarama qayshy keletin «erlikteri» turaly jazylghan eken. Maqaladaghy keltirilgen mysaldargha sýiensek shynynda da Syrym Ábdrahmanúlynyng istep jýrgen isterine qarap «Qazaqstannyng bolashaghyna» qarnyng ashady, «múnday jetekshiler basqarghan elding bolashaghy joq» dep kesip aitugha negiz bar edi. Maqala avtoryn «batyr» Syrym Ábdrahmanúlynyn sotqa bermegenine qarap aq búl mysaldardyng shyndyq ekenin topshylaghan edik.

Endi, osy maqalanyng shyqqanyna alty jylday uaqyt ótken song qayta oralyp otyrghan sebebimiz ne? degen zandy súraq tuady. Onyng sebebi, jaqyn arada maghan sol maqala keyipkeri, eki jýzdi Syrym Ábdrahmanúlynyn Astana qalasynda, bilim ministirliginde beldi qyzmet jasaytyny belgili boldy. Sodan song maghan, «búl qalay, múnday «erlerdin» orny  «týzeu koloniyasy» emes pe edi, ol «týzeu koloniyalary» búl erdi qalay tez әri jaqsy týzep jibergen» degen oilar mazalap, súrastyra bastadym.

Sóitsek, Syrym Ábdrahmanúly degen «batyryn» týzeu koloniyasyna barmay aq ayaq astynan «ózinen  ózi týzelip ketken» eken. Ol sol «erlikterinen» song tez arada «Otan» partiyasynyng Aqtóbe oblystyq filialynyng tóragha orynbasary, Aqtóbe oblysy әkimdigining ishki sayasat basqarmasynyng jastar bólimining bastyghy qyzmetterin atqarghan. Osydan song keybireulerding «Otan» partiyasynda tek qana úrylar jinalghan, úrylyqqa ýiretetin partiya» dep jýrgenderi beker me dep te oilap qalasyn. Syrym Ábdrahmanúly degen «batyryn» osydan song bir jylday uaqyt kóleminde bas ainaldyrar kariera jasap, Respublikalyq bilim ministirligining kadr bólimining bastyghy, basqarma bastyghy qyzmetterin atqarghan. Osydan song «zolushka» turaly ertegige senbey kór. «Qazaqstanda әdildik joq, bәri korrupsionerler» dep jýrgen oppozisiya serkelerining sózderine de senimsizdik tughyza bastaghan edim, «mine, Syrym Ábdrahmanúly degen azamat óz enbegimen osynday mansaptargha qol jetkizgen» dep oilana da bastaghanmyn. Biraq...

Osy bir «biraq...» degen sózdi kim oilap shygharghanyn bilmeymin, әiteuir onghan sóz emes eken, bәrin býldirdi de tastady. «Baqsam baqa eken» degendey, ózin ózi Syrym Ábdrahmanúly dep jýrgen «batyrymyz» shyndyghynda  Ábdrahmanúly emes «Syrym Izimghaliyúly» eken. Oghan múnday «maskirovka» nege kerek bolghanyn men bilmeymin biraq, Syrymnyn ornynda men bolghan bolsam Izimghaliyúly bolugha men de qarsy bolghan bolar edim. Sebebi deysizder me? Aytayyn.

Aqtóbe oblysynda Izimghaly Kóbenovti bilmeytin adam kemde-kem. Sizder oilap qalmanyzdar «ol bir bedeldi adam eken» dep. Halyq Izimghaly Kóbenovti oblystyq auruhananyng bastyghynyng orynbasary bolyp jýrgende aurulargha bólingen halyqtyng aqshasyn úrlap sottalghany, kafede araq iship, auzyna kelgenin sóilep, kelushilerdi balaghattap, basu aitqan әlsiz kafe iyesi, әieldi úryp sottalghany, deputattyqqa kandidat kezinde Oiyl audany halqyna «maghan dauys bersender oiylgha poezd jýretin bolady» degen suayttyghy, býgingi kýni ózi oppozisiyalyq «Aq jol» partiyasynyng tóraghasy bola túra, әkimqaralardyng «shesterkasy» bolyp, sheneunikter týshkirse, «jәrikimallasyn» aityp qúlap-sirine jýgiretin, adam jerkenetin qylyqtary jaghynan jaqsy biledi. Álgi ekijýzdi balasynyng «Ábdrahmanúly» bolyp jýrgenining sebebi, mýmkin osydan shyghar.

«Syrym Ábdrahmanúly» dep jýrgenimiz osy Izimghaly Kóbenovtin úly ekenin bilgenimizde, onyng qalay ayaq astynan «ministirlik qyzmetkeri» bolyp ketkenin týsingendey boldyq. Izimghaly Kóbenov «Aq jol» filialy tóraghasy bolyp saylanghanda,  «kýni keshe júmyssyz qanghyp, oquyn tipti syrttay bitire almay jýrgen, «dvoechniyk» balasy ayaq astynan «Otan» partiyasynyng oblystyq filialyna, bastyq orynbasary qyzmetine saylandy, ol búghan deyin tipti «Otangha» mýshe de emes edi. «Aq jol» mýsheleri búghan asa mәn bergen joq, múny aitqan birneshe ary taza «Aq jol» mýsheleri Izimghaly Kóbenov jәne biylik tarapynan qudalanugha úshyrady. Qalghan partiya mýsheleri Syrym Ábdrahmanúlynyng búl bas ainaldyrar karerasy biylik pen әkesi Izimghaly Kóbenovtin arasyndaghy kelisilgen oiyn ekenin «bilse de bilmegen, kórse de kórmegen» bolyp, ýnsiz otyrdy.

Jogharydan kelisilgen «ssenarii» boyynsha oblys, qala, audan әkimderi tizimmen shaqyrylghan «túrghyndardyn» aldynda jyl boyy istegen isteri turaly esep beru spektakilin qoyatynyn bәriniz bilesizder. Sonday spektakldi Aqtóbe qalasynyng әkimi Arhiymed Múhambetov te qala shaghyn audandarynda qoyyp shyqty. Osynday spektakli 12 eldi mekende qoyylghan bolsa, Izimghaly Kóbenov sonyng birde bireuin jibermey, әkimning «komandasymen» birge aldynghy qatarda otyryp qatysyp shyqty. Aytarsyz, «dúrys qoy, sayasy partiya, qogham ókili t b., halyqtyng múng múqtajyn tyndauy» dep. Osylay bolsa әngime basqasha ghoy, biraq.. Osy eldi mekenderding birinen kelgen, jasy jetpiske jaqyndaghan Almaghanbet aqsaqaldyng aituy boyynsha: spektakli barysynda túryp jatqan aulynyng kóshesindegi mәselelerdi әkimge aitqan qariyagha, әkimnen búryn Izimghaly Kóbenov ornynan atyp túryp dýrse qoya bergen. Aq saqaldy, әkesimen qatar adamgha auzynan kóbigin shashyp, auzyna «aq it kirip, qara it shyghyp», qoyynyzdar degen adamdargha qaramastan әkimning aldynda ózining «adaldyghyn» kórsetken. «Aynalayyn senin  ne júmysyng bar, men әkimge qoyyp jatyrmyn ghoy súraghymdy» degen qariyagha, «әkimning mazasyn alma, uaqyty joq» dep, tar jerge taraqan bolyp qystyrylysqan.

2009 jyly oblysymyzgha belgili kәsipker Quandyq Álishev pen oblys әkimi Eleusin Saghyndyqov arasynda týsinispeushilik bolyp, Quandyq Álishev oblys әkimine BAQ arqyly ózining súraqtaryn joldady. Sol uaqytta oblystaghy biraz memlekettik mekemelerding әkimge baghynyshty basshylary qol qoyghan, әkimge qoldau kórsetip, al shyndyqty aitqan Quandyq Álishipti aiyptaghan ashyq hattary әkimge baghynyshty BAQtarda jaryq kórdi. Sol qol qoyghandardyng ishinde Izimghaly Kóbenov te bar edi. Bizding aitayyn degenimiz onyng búl tizimge qalay kirip ketkeni emes, onyng әkimge jaqyn, «jetkizip barady-au» degen  adamdardyng arasynda «birinshi qol qoyghan men» dep qayta-qayta aita berui edi. Syrt kózge óte jiyirkenshti kórinedi eken.

2009 jyly oblys әkimdiginde ótken daghdarysqa baylanysty jiynda, biylik ókilderining úiymdastyruymen, eshbir partiya ókilderimen aqyldaspastan, jiyn arasynda biyliktik BAQ ókilderine, oblystaghy barlyq partiyalardyng atynan  «sayasi, ekonomikalyq, partiyalyq t. b. júmystargha moratoriy jariyalau turaly sheshim qabyldaghandary» turaly interviu bergen. «Ótirikting qúiryghy bir aq tútam degendey» keyinnen búl ótirigi ashylyp, basqa barlyq partiya ókilderi «aralarynda moratoriy turaly әngime de bolmaghandyghyn» jariyalap jatty. Ar, úyat degenning ne ekeninen habarsyz Izimghaly Kóbenov búghan da mynq etken joq, sheneunikterding aldynda «lәbbay taqsyrlap, jorghalap» týk bolmaghanday әli jýr.

Halyq danalyghy «Alma, almaghash týbinen alysqa qúlamaydy» degendey, Izimghaly Kóbenovtin «eki jýzdi» balasy Syrym Ábdrahmanúlynan basqa Abat Kóbenov degen kishi úly da búl ekeuinen alysqa úzamaghan. «APK» kolledjining múghalimderining aituy boyynsha onyng ornyna әkesi oqyp shyqqan. Kәzir, jer basqarmasy mekemesinde jer satumen ainalysady. Resmy emes aty «ózbek».

Turgenev kóshesi túrghyndarynyng aituy boyynsha Kóbenova Aqjarqyn («jaman itting atyn bóribasar qoyady» degen halyq danalyghy eske týsedi) degen Izimghaly Kóbenovtin tughan apasy da olardyng biraz «qanyn ishken». Tyrnaq astynan kir izdegen, aiqay, úrysty izdep jýretin Kóbenova Aqjarqyn basqa jerge pәter almastyrghanda olar quanghandarynan sadaqa berip, toy jasaghan eken.

Búl, «qoy terisin jamylghan qasqyrlar otbasynyn» múnday erlikterin «Er tóstik» nemese «Manas» jyry siyaqty tangha aita beruge bolar edi, biraq, odan halyqqa esh payda joq. Babalarymyz «anqau elge aramza molda» degendey, halqymyz anqaulyghyn qoymasa, osynday aramzalar otbasy qanyn soruyn qoymaydy. Aghayyndar, anqaulyqtan arylatyn kez jetti, kózderinizdi ashynyzdar! Aramzalardy aralarynyzdan alastanyzdar!

Azamat Dos