Ásiya Baghdәuletqyzy

Ár stilige, bar stilige bauyr

Á.Qasteev atyndaghy óner muzeyinde QR suretshiler odaghynyng mýshesi, QR kórkemóner akademiyasynyng akademiygi Aytbay Qúlbaydyng «Manghystau boyaulary» atty kórmesi ótti.

Kórme zalyna kirgen adam, búl birneshe suretshining ekspozisiyasy dep oilar edi. Biraz uaqyttan keyin olardyng bәrine ortaq bir belgi baryn týisiner-di. Ol belgi - últtyq tanym, kókjiyek kendigi jәne babalar ruhy men keler úrpaqtyng jymdastyghy.

Ásiya Baghdәuletqyzy

Ár stilige, bar stilige bauyr

Á.Qasteev atyndaghy óner muzeyinde QR suretshiler odaghynyng mýshesi, QR kórkemóner akademiyasynyng akademiygi Aytbay Qúlbaydyng «Manghystau boyaulary» atty kórmesi ótti.

Kórme zalyna kirgen adam, búl birneshe suretshining ekspozisiyasy dep oilar edi. Biraz uaqyttan keyin olardyng bәrine ortaq bir belgi baryn týisiner-di. Ol belgi - últtyq tanym, kókjiyek kendigi jәne babalar ruhy men keler úrpaqtyng jymdastyghy.

Ol birde dәstýrli keskindeme mektebining ókili siyaqty kórinedi. Keleside intuitivti-abstraksiyalyq suretshi siyaqtanady... «Taptym, «60-jyldardaghy suretshilerding múrageri» dey bergeninde, taghy da tayqyp shygha keledi. Pikassonyng ózinen dәris alghanday kórinedi. Birde, tipti surrealist bolyp shyghady. Taghy bir kartinalarynyng aldyna kelseniz, reliefti keskindemening ýlgilerin kóresiz. Ne kerek, Aytbay Qúlbay ústatpaydy. Susyp ketedi. Suretshining qoltanbasyn anyqtau qiyngha týsedi. Biraq sizdi onyng qúpiyaly әlemine tartatyn da, qyzyqtyratyn da sol. Ol qashan da kórermeninen bir qadam alda. Óitkeni onyng keler júmysy, osy sәtte qiyalynda qaynap jatqan kartinasy qanday bolatynyn boljap bilu mýmkin emes. «Nege bir taqyrypty tandap, bir baghytqa toqtalmadym» degen súraq mening ózimdi de mazalap keledi, - deydi suretshining ózi. - Biraq júmys barysynda «at auystyrghanymdy» ózim de sezbey qalamyn. Eshbir baghyt, eshbir stiliding maghan jattyghy joq. Bәrinde ózimdi erkin sezinemin».

Aytbay Qúlbay әr týrli jәne jan-jaqty. Ózi aitpaqshy, onyng júmystarynan «kez-kelgen adam ózine jaqyn taqyrypty tauyp alady». Bireu júmsaq jazylghan júmystardy jaqyn tartyp, tandayyn taqyldatar, bireu emosionaldyq boyauy qanyq kartinalardyng aldynda arbalyp qalady. Akademiyalyq ýlgide jazylghan «Batyr qasiyetinen» (2008) keng saharadaghy úly jalghyzdyqty týisinseniz, «Auyl ómirinen» (2005) dәstýrli qonyr boyaugha kóziniz toyady. Al «Áuen qúdireti» (2008) men «Sybyzghy tartqan balanyn» (2005) taqyryby ghana emes, pishini de muzyka bolyp tógilip túrghan siyaqtanady. Matany paydalanghan «Qúrbylar» (2005), «Sәukele kiygen qalyndyq» (2008) siyaqty reliefti kartinalary qazaq túrmysynyng biyik talghamy men saltanatynan habar berse, «Betperde kiygen әiel» (2009) men «Ekeu» (2008) úly Pikassonyng izimen әiel, adam janynyng neler qúpiyaly qaltarystaryna jeteleydi. «Naturshisasy» (2006) Daliydi eske týsirse, «Shabyt» pen «Shanyraq» (2007) týisiktegi tamshylar bolyp kenep betine qona ketedi. Onyng kenistigi birde sheksizdikke deyin keneyip  ketse, birde tary qauyzynday tarylady. Mysaly, bir sujetke negizdelgendey kórinetin «Adaylar» (2004) men «Uaqyt yrghaghyn» (2004) alynyz. «Adaylarda» kenistik kóldeneninen, «Uaqyt yrghaghynda» tiginen damityn siyaqty. Osynyng bәri - qylqalam ghana týsindirer qúdiret.

«Men qazaqpyn»

Sóitken Aytbaydyng aldymyzgha tosqanynan tosary kóp eken. Qylqalam sheberi «Mening әr týrli stilide salynghan myngha juyq júmystarym bar, al maghan bólingen muzeyding eng ýlken zalyna bar bolghany 70 júmys syyady eken» dep nalidy. Osy mol baylyqtyng arasynda «Men qazaqpyn» degen kartinasy erekshe kózge týsedi. «Vodkin de, Pikasso da emespin men» deydi búl júmys. Iya, Petrov-Vodkinning ataqty «Qyzyl attyng shomyluy» emes. Orystar Qyzyl túlpardy jaydaq minemiz dep, iygere almay qaldy. Oghan ótken ghasyrdyng «qyzyl tarihy» kuә. Qúlbayda qazaqtyng ózi qyzyl. Ot. Yaghni, jenimpaz. Ol esik pen tórdey arghymaghynda erkin, senimdi otyr.

Kýnnen tughan balamyn,
Jarqyraymyn, janamyn,
Kýnge ghana baghynam.
Ózim - Kýnmin, Ózim - ot,
Sózim, qysyq kózim de - ot,
Ózime ózim tabynam.
Jerde jalghyz Tәniri - ot,
Ottan basqa Tәniri joq.

... Men - ottanmyn, ot - menen.
Jalynmyn men, janamyn,
Ottan tughan balamyn.

Qaranghylyq búqqanda,
Qyzaryp kýn shyqqanda,
Kýn otynan tughanmyn;
Jýregimdi, janymdy,
Imanymdy, arymdy
Jalynmenen jughanmyn.
Jýregim de, janym da - ot,
Imanym da, arym da - ot.

Maghjannyng jyry esine týsedi. Nege maghan sondaylyq jaqyn desem, búl qazaq sonau Tamghaly Tasqa qashap jazylghan, Kýndi kókke kótergen babalar ruhy eken ghoy. Búl - Maghjannyng otty jyrynyng ayauly keyipkeri eken. Baqsaq, qúlashyn kenge jayyp, dalada erkin kósilgen Qúlbaydyng bala qazaghynyng boyynda:

Zaulap, órlep aspangha,
Álpiden әri asqan da
Otty Atilla, Balamer
Men edim. Taghy barghanda
Oiran salyp Balqangha
Jolbarys Joshy, Sýbitay er
Shalghay-shalghay jer shalyp,
Basyldym biraz ot alyp... -

deytin jauynger ruhy bar.

Qayran, Maghjan. Qazaqshyl, alashshyl, túranshyl, týrkishil Maghjan. Payghambar eken ghoy.

Keshe maghan til keldi,
Kýnbatystan jel keldi,
Qaranghylyq qaptady.
Úyattan әser qalmady,
IYdealdy - Allany
Qaryn degen taptady, -

Býgingi kýn emey, nemene? Qazir bizge Maghjangha úqsap:

Endi zaulap janayyn,
Kýnbatysqa barayyn,
Bir shetinen tieyin.
Qaranghy tas qalasyn,
Jalmauyz jauyz balasyn
Jalynmen jalap, sýieyin:
Ne qalar eken qaladan,
Jalmauyz jauyz baladan?!.. -

deytin túlgha tabylmay túr ghoy. Osy sózdi suretshi Aytbay Qúlbay aityp otyr.

Ya, rabbym, suretshining simvoldyq boljamyn ómirsheng qyla gór. Qazaghymnyng ruhy biyik, mereyi ýstem bolghay!..

«Adam ónerge emes, óner adamgha jabysady»

Aytbay Qúlbay - Qúdaydyng mәrt jaratqan pendesi. Ensegey boyly, batyr túlghaly, qyran kózdi qazaq. «Bir kezderi meni jer betine taryday shashylghan elimning atamekenge degen saghynyshy tolghandyratyn. Týrkimenstan, Iran, Mongholiya, Qytay... jer-jerden oralyp jatqan shaldardyng әngimeleri jeteleytin» deydi suretshi. Tegin emes. Aytbay Qúlbaydyng ózi Týrkimenstannyng Bes qala degen eldi mekeninde tuyp-ósken. Kórkemóner uchiliyshesinde oqyp jýrip, últtyq qoyylymdarda oinaghan. El ony әrtis bolatyn shyghar depti. Onyng atasy ataqty zerger, ústa, qúdyqshy eken. Naghashysy aghashtan ong oyatyn. Ákesi kóripkel bolypty. Qazaq ónerining qasiyetine bólenip ósken Aytbay ústalyqqa qyzyghady ghoy. Zerger bolatyn shyghar depti júrt. «Jýzik, bilezik, әserese pyshaqtyng týrlerine әuestendim. Ata-anam qaru soqqanymdy jaratpay, tyiym qoydy. Sosyn suret ónerine oiystym» deydi.

Shota Rustavely atyndaghy kórkemóner uchiliyshesinde oqyghan ol týrkimen mektebimen qanaghattanbay, Almatygha tartady: «Basqa bir últtyng balasy bolsam, týrkimen eli mening Otanyma ainalar edi. Biraq men qazaqpyn. Sondyqtan, jer betinde mening Otanyma ainalatyn bir-aq memleket bar. Ol - Qazaqstan». Almaty pedagogikalyq uchiliyshesinde de ony óz degenine kóndiretin oqytushylar az edi. «Eki suretshining oiy bir jerden shyghuy mýmkin emes. Student kezimde oqytushylarymmen jii kelispey qalatynmyn» deydi Aytbay. Institutty tәmamdaghan son, ol Janaózende bas sәuletshi bolady. 90-jyldary júrttyng bәri bizneske ketip jatqanda, sol qyzmetti óz erkimen tastap, Manghystau jerinde óner kolledjin ashugha kirisedi. Suretshining ózi aitqanday, «Adam ónerge emes, óner adamgha jabysady eken. Ónerding ózi adamdy degenine kóndirip, aitqanymen jýrgizedi». Sosyn suretshi ózin tolyqtay shygharmashylyqqa arnaydy. Qazir onyng júmystary Memlekettik óner muzeyinde, Preziydent reziydensiyasynda, Resey suretshiler odaghynda, Qazaqstan, Beligiya, Daniya, Germaniya, Fransiya, Portugaliya, AQSh, Kanada, Italiyanyng jeke kolleksiyalarynda jýr.

Aytbay Qúlbay tynbay júmys isteydi. «Kýnine bir kartinadan jazyp otyratyn kezderim bolady. Adamda bos energiya bolady. Uaqyt óte kele, ol miynda pisip-jetiledi. Jaza bastaysyn. Al júmys barysynda «Myna jerin bylay, myna jerin bylay jaz» dep kartinanyng ózi «búiyryp» túrady. Tuyndyny jazu kezinde onymen mindetti týrde syrlasyp otyrasyn» deydi ol.

Ónertanushy Elizaveta Kim Aytbay turaly alghash estigende, «Mýmkin emes» degen eken. Kartinalaryn kórgende, «Oral Tansyqbaev ekensing ghoy» dep tang qalypty. «Osy uaqytqa deyin qayda jýrdin?» dep qynjylypty. Sóitken Aytbaydyng kórmesi 8-aqpangha deyin jalghasady.

Qazir suretshini ne mazalaydy deysiz ghoy? Súrap kórelik. «Balabaqshada da, mektepte de, sahnada da sәukele kiygen qyzdardy kóremiz. Hannyng qalpaghyn kishkentay balalar da kiyip jýr. Qazaqtyng әr búiymynyng óz orny, qasiyeti bar emes pe? Meni qazir últymnyng ózin tanu mәselesi mazalaydy» deydi ol. Solay.

«Almaty Aqshamy», 11-aqpan, 2010 jyl.