Qaban (Qabylisa) jyrau Asanúly
(1733 - 1824)
Azan shaqyryp qoyghan esimi Qabylisa bolghanymen, jaujýrektigi, batyrlyghy ýshin ony halyq «Qaban» dep atap ketken. Jyrau el basyna kýn tuyp, qazaq halqy jonghar shapqynshylyghyna úshyraghan sәtte jaugha attanady. Ol óz jyrlarynda eldi birlik pen tatulyqty saqtaugha, alauyzdyqqa jol bermeuge shaqyrady. Onyng «Qyzyr Ghalayhissalamnyng baqytpen tildesui» degen súhbat týrindegi jyrynyng mәni “kim Allanyng dinin qaltqysyz ústap, bereke men yntymaqta bolady, baqyt soghan baryp túraqtaydy” degenge keledi. Búl orayda odan alty jýz jyl búryn ómir sýrip, týrki halyqtaryna hikmetimen tura jol kórsetken Qoja Ahmet Yasauiyding adamnyng kemeldikke jetui ýshin úsynghan tórt sharty eske týsedi: «Kenistik, uaqyt, bauyrmaldyq-ózara yntymaqtastyq, memleket basshysyna riyasyz baghynu». Qaban jyrau da osy talaptyng barlyghyn berik ústaghan el baqytty bolatyndyghyn aitady:
– Baqyt qayda barasyn?
– Kórshimen bolghan birligi,
Taghat, ghibadat tirligi
Úiymshyl elge baramyn.
Jyrau jaratylystyng nebir ghajayybyn aqylgha salyp, barlyq nәrseden ghibrat alugha ýndeydi, Allany úlyqtaudy jannyng rahaty dep biledi. «Jan-januar, qúrt-qúmyrsqa barlyghy da bir Allagha jalbarynady. Múny ghapyl pende ghana kórmese kerek-ti», – dep jyrlaydy ol.

Qaban (Qabylisa) jyrau Asanúly
(1733 - 1824)
Azan shaqyryp qoyghan esimi Qabylisa bolghanymen, jaujýrektigi, batyrlyghy ýshin ony halyq «Qaban» dep atap ketken. Jyrau el basyna kýn tuyp, qazaq halqy jonghar shapqynshylyghyna úshyraghan sәtte jaugha attanady. Ol óz jyrlarynda eldi birlik pen tatulyqty saqtaugha, alauyzdyqqa jol bermeuge shaqyrady. Onyng «Qyzyr Ghalayhissalamnyng baqytpen tildesui» degen súhbat týrindegi jyrynyng mәni “kim Allanyng dinin qaltqysyz ústap, bereke men yntymaqta bolady, baqyt soghan baryp túraqtaydy” degenge keledi. Búl orayda odan alty jýz jyl búryn ómir sýrip, týrki halyqtaryna hikmetimen tura jol kórsetken Qoja Ahmet Yasauiyding adamnyng kemeldikke jetui ýshin úsynghan tórt sharty eske týsedi: «Kenistik, uaqyt, bauyrmaldyq-ózara yntymaqtastyq, memleket basshysyna riyasyz baghynu». Qaban jyrau da osy talaptyng barlyghyn berik ústaghan el baqytty bolatyndyghyn aitady:
– Baqyt qayda barasyn?
– Kórshimen bolghan birligi,
Taghat, ghibadat tirligi
Úiymshyl elge baramyn.
Jyrau jaratylystyng nebir ghajayybyn aqylgha salyp, barlyq nәrseden ghibrat alugha ýndeydi, Allany úlyqtaudy jannyng rahaty dep biledi. «Jan-januar, qúrt-qúmyrsqa barlyghy da bir Allagha jalbarynady. Múny ghapyl pende ghana kórmese kerek-ti», – dep jyrlaydy ol.
Taghlymdy pikirding iyesi, tilinen zikiri ketpegen, qiyn zamanda kýn keshse de, shýkirden janylmaghan Qaban jyraudyng birneshe jyryn oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

Qyzyr gh.s. – nyng Baqytpen sóilesui

Baqyt qaydan kelesin?
– Baqyt qaydan kelesin?
– Berekesiz adamnan,
Ata-anasy nadannan,
Ýrkip, qashyp kelemin.
– Baqyt qaydan kelesin?
– Maqtanyp kónilin ósirgen,
Bilgishpin dep esirgen,
Esirik úldan kelemin.
– Baqyt qaydan kelesin?
– Sýiekten sózin ótkizgen,
Miyna shataq ekkizgen,
Kesepat qyzdan kelemin.
– Baqyt qaydan kelesin?
– Ata-anagha jaqpaghan,
Ótirik, bәle jattaghan,
Kelinnen qashyp kelemin.
– Baqyt qaydan kelesin?
– Oraza, namaz oqymas,
Allanyng atyn toqymas,
Beynamazdan kelemin.
– Baqyt qaydan kelesin?
– Erine tilin tiygizgen,
Tozaqqa ózin kýigizgen,
Biapar jannan kelemin.
– Baqyt qaydan kelesin?
– Syilamaghan kórshisin,
Úryspen alghan enshisin,
Súmdardan qashyp kelemin.
Baqyt qayda barasyn?
– Baqyt qayda barasyn?
– Ata-anasyn syilaghan,
Úiymshyldyq oilaghan,
Tatu jangha baramyn.
– Baqyt qayda barasyn?
– Ósirgen jaqsy balasyn,
Syilaghan ata-anasyn,
Kórgendi úlgha baramyn.
– Baqyt qayda barasyn?
– Bal-búl janghan kórikti,
Úl men qyzy serikti,
Berekeli ýige baramyn.
– Baqyt qayda barasyn?
– Esh adamdy kýndemes,
Ósek otyn ýrlemes,
Ádepti ýige baramyn.
– Baqyt qayda barasyn?
– Úly, qyzy eseygen,
Auyzbirshilik kýsheygen
Kelindi ýige baramyn.
– Baqyt qayda barasyn?
– Syilay bilgen moldany,
Dinning joly qorghany
Shuaqty ýige baramyn.
– Baqyt qayda barasyn?
– Kórshimen bolghan birligi,
Taghat, ghibadat tirligi
Úiymshyl elge baramyn.
– Baqyt qayda barasyn?
– Tarauyq namaz oqyghan,
Kónilge ayat toqyghan,
Niyetti elge baramyn.
– Baqyt qayda barasyn?
– Namazgha qatar otyrghan,
Tarauyghyn oqyghan,
Tyndaghaly baramyn.
– Baqyt qayda barasyn?
– Sәresi sahar ishetin,
Haq jolyna týsetin,
Sәresi ishuge baramyn.
– Baqyt qayda barasyn?
– Balbyraghan besikti,
Qayyry bar esikte,
Balaly ýige baramyn.
– Baqyt qayda barasyn?
– Kelin men qyzy ibaly,
Ata-anasy syilaly,
Sonday ýige baramyn.
– Baqyt qayda barasyn?
– Tuysymen tatuly,
Jaman sóz joq shatuly,
Yntymaqty ýige baramyn.
– Baqyt qayda barasyn?
– Soghysqa qúmar oiy joq,
Úlan-asyr toyy kóp,
Beybit elge baramyn.

Bәrin-daghy tyndandar
Sóileytin sóz kelgende auzyma,
Elek qoyyp bola ma el auzyna.
Bolyndar tirshilikte tatu-tәtti,
Bir kýni baramyz ghoy kór auzyna.
Dýniyede eshbir qater juymaydy,
Árkim ie bop jýrse óz auzyna.
Basyna bәle adamnyng tilden bolar,
Sol tilden úrynady sóz dauyna.
Ár adam óz auzyna ie bolsa,
Qyzyrdyng jolyghady qorghauyna.
Keybireu aitar sózin bile almaydy,
Týsedi sol sózining torlauyna.
Qonbasa key adamgha baqyt qúsy,
Qúr tilding bola ma eken zorlauyna.
Adamgha әdeyilep ajal jetse,
Qaramas attany men oibayyna.

*   *   *

Til alsandar, shyraghym,
Ósek sózdi eleme.
Ýiir bolghyn, shyraghym,
Jaqsy sózge ónege.
Tirshilikte syilasqyn
Dýnie qaytyp kele me?
Dýniyege senim joq,
Minersiz bir kýn kemege.
Aytar әrkim bilgenin
Sóz ghyp ony nemene.
Qaghyspay halqym tek jýrsin
Onan payda óne me?
Ósek-ayang sóz bolsa,
Juytpaghyn denene.
Ádilding ozar adymy,
Adal jan shyghar tóbege.
Tentek adam shygha almas,
Tóbe týgil sórege.
Bireuge adam or qazsa,
Ózi týser órege.
Ne bolsa sony ilik qyp,
Jýginbender tórege.
Ádiletti tóre joq,
Týsetin shóre-shórege.
Aqynnyng eli sonday dep,
Ýlgisi jaqsy qanday dep,
Bolyndar elge ónege.
Elim-júrtym sizge aitam,
Birlikti bol, shyraqtar.
Birlikti jerde rizyq kóp,
Ol adam elge túraqtar.
Auyzbirlik bar jerde
Jetetúghyn múrat bar.
Auyzbirlik joq jerde
Qiyanatty qiyat bar.
Úyattyng iman qaby der,
Imandyda úyat bar.
Kópshilikke jaqqan jan,
Basyna jaqqan shyraq bar.
Fany túrmaq baqida
Minetúghyn pyraq bar.
Eshkimning haqyn jemender.
Artynda onyng súraq bar.
Ádiletsiz adamda
Úyaty joq qiyat bar.
Isi adal adamgha
Shyghatúghyn qyrat bar.
Isi aram adamdar
Qashaqtap, qorqyp, jyraqtar.
Aqyly joq adamdar
Tentekting sózin quattar.
Aqyly bar adamdar,
Bal bastaudan suattar.
Tyndanyzdar, aghayyn,
Jekjat penen júrattar.
Týzeler zaman keyinde
Búl sózimdi beyimde.
Keyingi qalghan úrpaqtar,
Zamangha jaqsy túraqtar!

Al, ústa búl sózimdi jalghan emes

Al, ústa, búl sózimdi jalghan emes,
Búl dýnie imandygha arman emes.
Dýniyening qyzyghy ýshin mal jinaymyz,
Mal, shirkin, eshkimge erip barghan emes.
Búrynghy payghambar men sahabalar,
Payda ghyp eshkim malyn alghan emes.
Ótirik, úrlyq, zorlyq, meker, qayla,
Búl ýlgi payghambardan qalghan emes.
Artynan qu nәpsining ere bersen,
Qu nәpsi jýgiristen tanghan emes.
Nәpsige toqtau qylghan bәndesine,
Tozaqtyng oty keulep janghan emes.
Qaupi joq ahiyretting ghazabynan,
Jiylyp dýnie ýshin qylar kenes.
Qayghysy eki jihan oiynda joq.
Kónilinde oilaghany qúlaq tenes.
Istey ber tirshilikte bilgenindi,
Bireuding qam-qayghysyn bireu jemes.
Al, endi, talay taghlym aityp qoyghan,
Anda-sanda oilandar men bayghústy,
Dýnie kóship ketip, qayta kelmes.

Qaban jyrau. Altyn qazyq: Ólender, aitystar men anyzdar. –Almaty: Beren, 1993. -176 bet.
«Ýshqiyan» gazeti 21 mamyr 2009  jyl