Ásiya Baghdәuletqyzy

M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrynda G.Gauptmannyng «Ymyrttaghy mahabbat» dramasynyng jýzinshi qoyylymy boldy. Rejisseri -Qazaqstannyng halyq әrtisi Ruben Andriasyan, rejisserding assistenti -Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi Tóleubek Aralbay. Qoyylymnyng ruhyn anyqtap, dәuir iysin sezindirip túrghan dekorasiyalardyng avtory, qongshy suretshi -Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Esengeldi Túyaqov. Al basty rólde - qazaq sahnasynyng metri, KSRO halyq әrtisi Asanәli Áshimov. Spektaklide Qúman Tastanbekov, Tóleubek Aralbay, Baqyt Janghaliyeva, Baqtiyar Qoja, Shayza Ahmetova, Omar Qiqymov, Alma Kәkisheva, Danagýl Temirsúltanova, Azamat Súrapbaev, Nazgýl Qarabalina, Dulygha Aqmolda, Berik Aytjanov, t.b. tanymal sahnagerler óner kórsetti.

Ásiya Baghdәuletqyzy

M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrynda G.Gauptmannyng «Ymyrttaghy mahabbat» dramasynyng jýzinshi qoyylymy boldy. Rejisseri -Qazaqstannyng halyq әrtisi Ruben Andriasyan, rejisserding assistenti -Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi Tóleubek Aralbay. Qoyylymnyng ruhyn anyqtap, dәuir iysin sezindirip túrghan dekorasiyalardyng avtory, qongshy suretshi -Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Esengeldi Túyaqov. Al basty rólde - qazaq sahnasynyng metri, KSRO halyq әrtisi Asanәli Áshimov. Spektaklide Qúman Tastanbekov, Tóleubek Aralbay, Baqyt Janghaliyeva, Baqtiyar Qoja, Shayza Ahmetova, Omar Qiqymov, Alma Kәkisheva, Danagýl Temirsúltanova, Azamat Súrapbaev, Nazgýl Qarabalina, Dulygha Aqmolda, Berik Aytjanov, t.b. tanymal sahnagerler óner kórsetti.

Qazaq sahnasynda eng úzaq jýrgen qoyylym, sirә, «Ana - Jer-ana» (Sh.Aytmatov) bolar. Otyz jyl ýzdiksiz jýrgen spektakliding bes jýzinshi qoyylymyn akademiyalyq teatrdyng dýrildetip atap ótkeni kóziqaraqty kórermen qauymnyng esinde shyghar. Biraq búl - ilude bir kezdesetin oqys oqigha, jýirikterding jýirikteri ghana jetetin ansauly meje. Jyl premieralarynyng eki-ýsh mausymnyng tezine shydamay, teatr sahnasynan týsip qalyp jatqanyn kórip jýrmiz. Al «Ymyrttaghy mahabbat» - kórermenning yqylasyna bólenip (al kórermen - eng qatal synshy ghoy), shymyldyghy túnghysh ret kóterilgen sonau 2002 jyldan beri ýzdiksiz qoyylyp, teatrsýier júrtshylyqtyng ovasiyasyna bólenip kele jatqany kónil quantarlyq jaghday. Jýz ret Asanәli Áshimov sahnagha Mattias Klauzen bolyp shyqty. Sahnagha әr shyqqan sayyn boyyndaghy asyly men ardaqtysyn, qimas qúpiyasy men syrly sezimin osy beynege saldy. Ayanbay saldy. Jýz ret Asanәli Mattias Klauzen bolyp halqymen syrlasty, jýz ret Asanәli Mattias Klauzen bolyp bazynasyn jetkizdi. Osynyng ózi teatr ýshin de,  kórermen ýshin de bagha jetpes mereke.

Ádilin aitu kerek, kórermen búl qoyylymgha eng aldymen Asekendi - Asanәli Áshimovti kóruge keledi. Bizder agha buyn auzynan tastamaytyn qazaq ónerining abyzdary Qalleki, Elaghan, Seraghandardyng sahnada saltanat qúrghanyn kórgenimiz joq. Núrmúhan, Ánuar, Ydyrystardyng da sahna tórindegi sayranyn tamashalaudy mandayymyzgha jazbapty. Bizding baghymyz, bizding anyzymyz Faridalar men Asanәlilerdi kórip, qol soqqanymyz.

«Ymyrttaghy mahabbat» - estetikalyq, joghary mәdeniyetke qúrylghan, tektilikting iyisi anqyp túratyn shygharma. Al Mattias Klauzen - býkilәlemdik teatr koriyfeylerining armany bolghan kesekti keyipker. Búl obrazdyng týiini jas qyzgha degen inkәr sezimge tirelip túrghan joq. Inkenning (N.Qarabalina): «Seni maghan sýidi jazbaghan eken, mening mahabbatym ekeumizge de jetedi» dep shyryldaytyny bar ghoy... M.Klauzen basqa ólshemning adamy.

Búl eng aldymen adamnyng bostandyghy, ary men abyroy biyigi jayly piesa. Balaqqa jarmasu fenomenin zertteytin, kóp ergejeylining jabylyp jýrip úly adamdy óltirui jayly piesa. Asanәlidey túlghaly akterding basty róldi mýsindeui ózinen-ózi shygharmany osylay «oqugha» jeteleydi. Biraq mәsele qayda? Kýshti adam qorqaulardan jenilmeui kerek-ti. U iship, óz-ózine qol júmsauy - Mattiastyng jenisi me, jenilisi me? Alyp adamnyng azat ruhynyng kýireui me, әlde qu tirshilikting iyt-yrghyljynyna qoldy siltey salyp, qayta biyiktep ketui me?..

Asekeng qazirgi qazaq teatryndaghy birinshi akter. Ózinen keyingi ini-qaryndastarynyng janynda ol qolbasshy ghana emes, túlghalanyp túratyn alyp jartas sekildi. Perde ashylghan kezde Mattias-Asanәli - baqytty әuletbasy aqsaqaly. Jýzinen quanysh lebi esken ol jenil qozghalady. Tipti erke qyzy Ottiliyamen birneshe pa jasap jiberedi. Baqshagha shyghayyq degen toyshyl qauymnyng sonynan, Inken Peterske bir qarap qoyyp, dalagha betteytin kezinde onyng boyynan bozbalalyq jelik seziledi. Geygermen (T.Aralbay) jeke qalatyn sәtinde ghana osy kórinisterding bәri jasandy ekenin sezgendeysin. Jigersiz úldyn, kesir kelinnin, aqymaq qyz ben súrqiya kýieuding óbektep qoryp jýrgeni kәri shaldyng ózi emes, qazyna-baylyghy, uys-uys aqshasy, malynyp túrghan ýii. Mattias sonyng bәrin sezip-bilip jýr. Sondyqtan onyng óz әuletine degen meyirinen keyistigi basym. Biz akter oiynynan keyipker shyndyghynyng birte-birte, kezen-kezenimen ashylyp jatqanyn baghamdaymyz. Kelesi kóriniste ol torgha týsuding az aldynda túrghan Inkenmen tildesedi. «Biz teng emespiz» dep boyjetkennen bas tartpaq bolady. Alayda Inken-Nazgýlding Mattias-Asanәlini tu syrtynan qúshyp túryp: «Men sizdi jek kóremin!» degen bir auyz sózi әlemdegi barlyq ghashyqtyq sózderden qymbat. Onyng qyz jýregin qars aiyryp, nendey terendikterden shyghyp jatqanyn, qanday qiyndyqpen aitylghanyn aktrisanyng dausynan-aq sezer ediniz.

Ekinshi bólim akterlik túrghyda kóp ter tógudi, kýrdeli enbektenudi qajet etedi. Osy bólimde Asanәli Áshimov ózining sheberlik shynynda ekenin kórsetti. Otbasylyq konfliktide Inken ketip qalyp, balalaryn synaugha kóshetin Mattiastyng boyynan irilik qana emes, úlylyq seziledi. Ashugha bulyqqan aqsaqaldyng emosiyalyq kýii barynsha shynayy jetkizilgen. Aqyrynda Klauzen balalarynyng bәrin ýiden quyp shyghady. Al olardyng oilap tapqany - «otbasylyq qúndylyqtardy kim kóringenge ýlestirip jatqan» әkelerin «aqylynan aljasqan» dep jariyalau. Solay, baylyqty saqtap qalu, al әkeni tiridey tabytqa salu. Jylpos Genefelid (Dulygha Aqmolda) kelgennen bastap, Klauzenning boyynda ózgeris bastalady. Mynanday alapat kýizelis, dauasy joq dertke ekining biri tótep bere almas. Óz úrpaghynan múnday súmdyqty kýtpegen ol, endi eldi keleke qyla bastaydy. Jyndynyng rólin tandaydy. Álde shynymen jýikesi syr berip qoydy ma?..

Petersterding ýiinde ótetin songhy kórinis - spektakliding sharyqtau shegi. Akterlik oiynnyng da samghau biyiktigi. Sahnagerlik biyigimen qazaq teatrynyng tarihynda qalatyn qúbylys. Jeti týnde tasyrlatyp kirip kelgen Mattiastyng óninen adam shoshyrlyq. Álem-tapyraq jýzi bet qaratpaydy. Pyshaqty suyryp alyp, alay-búlay siltegende, boyyndy ýrey biyleydi. Jyn bughanday, sahnada ersili-qarsyly jýrgen, shyqshyty shytynap, janary sharasynan shyghyp kete jazdap túrghan yzaly keypi kórermen týgili әriptesterin de sendirmey qoymaytynday. Keyipkerding týlen týrtkendey myna kónil-kýii A.Áshimovting ghajap psiho-fizikalyq әreket ýilesimine qúiylady. Sheberding aty sheber!

Akterding baqyty - ról. Alayda bir-eki rólimen boyyndaghysynyng bәrin sarqyp berip, sahna qyzyghymen erte qosh aitysatyndar, ya bolmasa «bererimdi bergen adammyn» dep, teatrdaghy egde akterding sanyn kóbeytip jýretinder bar. Al jetpisten asqan shaghynda mynanday som, kesek túlgha jasau, eki saghat boyy sahnadan týspey jankeshtilikpen ónerin pash etu - ekining birining mandayyna jazylmaytyn BAQ. Qolynan kele bermeytini óz aldyna. «Ymyrttaghy mahabbat» Asanәli ýshin jazylghan piesaday әser beredi, búdan bylay da Asanәlisiz әste oinala almaytyn spektakli. Sondyqtan layym, qoyylymnyng ghúmyry úzaq bolghay.

R.S. Mattias Klauzen, sirә, jendi. Ishten shyqqan súr jylandargha mazaq bolyp, qorlyq kórgenshe, әziz ólimdi tandau - parasattylyq kórinisi. Ol qomaghay, alayaq, meyirimsiz balalaryn bylyqqa belshesinen batqan las әleminde tastap, pәk dýniyege kete bardy. IYә, irilikting jenilis tabuy әdilettik emes. Jenile salatyn, jyghyla salatyn, berile salatyn irilikte qasiyet qalmas edi...

«Almaty Aqshamy», 25 aqpan, 2010 j.