Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2639 0 pikir 15 Sәuir, 2010 saghat 05:12

QYZY EDING TOQTAMYSTYNG ATYNG – SARA... (EJELGI ESSE)

Jalpaq qazaqqa mәlim aitystyng birer jolyn búryp aitqanymyz bolmasa, Toqtamystyng Sarasy da Tastanbekting qyzynan kem soqpaushy edi. Búl Sara jenbegen jigit, búl Sara almaghan jýlde joq: mashinanyng biraz týrin talghap ta, tandap ta mindi. «Seni alamyn» degen talay alkeude aqynnyng auzyn artyna qaratty. Bәige bitkenning basynda Sara aqynnyng aty atalmaghan aitys joq.


Biraq alaman aitysta ol Sarany san soqtyrghan úrghashylyq, aqyry, búl Saranyng da «basyna tudy». Tughanda onbay tudy: beldi bitkenge bet qaratpaghan aqyn Sara ata balasy arghyndy «jau» sanaghan shapyrashtynyng kelini bolyp shygha keldi. «Arqada qys jyly bolsa, arqar auyp nesi bar?» degendey, qalyng arghyn-nayman etekti qyzyna esti úl tappay, sýiekke tanba týsirdi.

IYә, deysin-au sonda, búl Sara búdan eki ghasyr búryn Arqadan «auyp» ketse, aighayy Altaydy kernegen osynday kýnirenuding reti bolar edi-au. Endi she? Endi zaman basqa: «teng s tenom, tezek s qabom» degen doghal dýnie tudy. Erik ózinde: altyn basty aqyn bolmaq týgili, baqyr basty basqa bolsang da, sýigenindi sona-a-u Afrikadan tandap tabugha qaqyng bar. Búl qalauyna qynq deytin qara shal tappaysyn.

Jalpaq qazaqqa mәlim aitystyng birer jolyn búryp aitqanymyz bolmasa, Toqtamystyng Sarasy da Tastanbekting qyzynan kem soqpaushy edi. Búl Sara jenbegen jigit, búl Sara almaghan jýlde joq: mashinanyng biraz týrin talghap ta, tandap ta mindi. «Seni alamyn» degen talay alkeude aqynnyng auzyn artyna qaratty. Bәige bitkenning basynda Sara aqynnyng aty atalmaghan aitys joq.


Biraq alaman aitysta ol Sarany san soqtyrghan úrghashylyq, aqyry, búl Saranyng da «basyna tudy». Tughanda onbay tudy: beldi bitkenge bet qaratpaghan aqyn Sara ata balasy arghyndy «jau» sanaghan shapyrashtynyng kelini bolyp shygha keldi. «Arqada qys jyly bolsa, arqar auyp nesi bar?» degendey, qalyng arghyn-nayman etekti qyzyna esti úl tappay, sýiekke tanba týsirdi.

IYә, deysin-au sonda, búl Sara búdan eki ghasyr búryn Arqadan «auyp» ketse, aighayy Altaydy kernegen osynday kýnirenuding reti bolar edi-au. Endi she? Endi zaman basqa: «teng s tenom, tezek s qabom» degen doghal dýnie tudy. Erik ózinde: altyn basty aqyn bolmaq týgili, baqyr basty basqa bolsang da, sýigenindi sona-a-u Afrikadan tandap tabugha qaqyng bar. Búl qalauyna qynq deytin qara shal tappaysyn.

Áytse de, dәtke quat bir jayt bar, sara sózding Sarasy tize qosqan Esil esimdi jigit arqar aughan aimaqtyng estisi eken. Aqyn Sara qyzghaldaqtyng ghúmyrynday ghana qyz kýnderinen aiyrylsa da, aitystan aiyrylmaytyn bopty. Ony baspasóz arqyly tórkinine ýshbu sәlem joldaghan Saranyng ózi aitypty: «Kýieu balalaryng ózim siyaqty ónerge qatysy bar jigit», - dep.

Osyny estigen Ayagózdegi Aman agham kýrsindi de qoydy: «E-e, tәiiri, әiteuir, aman bolsyn, Esilding eline qarsy kelip, óle almay jýrgen jay qaysy?!».

Men tamaghyma tirelgen óksikti ýsh tolghap, әreng júttym: «Qayran agham-ay, shapshyghangha shapalaq, shataghy shәlkes minezing arqarmen birge auyp ketken-au!...».

Altay SAUYR

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT»7 (32) ot 18 noyabrya 2009 g.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502