- Zykinanyng Fursevamen jaqyn qúrby bolghany júrttyng bәrine belgili. Ludmila Geor­giyev­nadan bayaghyda, 1978 jyly Almatygha gas­trolige kelgeninde súhbat alghanmyn, ol gazetke shyq­qan. 2007 jyly Mәskeuge barghanymda taghy da sóileskenmin. Sonda bir qyzyq jaghdaydy aitqan. Inomarka degendi Mәskeu júrtynyng ózi shetel elshilerinen ghana kóretin sonau 60-shy jyl­darda Vysoskiy "Mersedes" alyp, Zykina miy­nistr­ding aldyna kiredi. "Mersedes" súraydy. "Bol­maydy" deydi ministr qúrbysy. "Volodyagha bolghanda maghan nege bolmaydy?" deydi Ludmila Georgiyevna. "Vysoskiyge bolady, al saghan bol­may­dy. Sen orys әnshisisin, sen Volganyng jyr­shysysyn, sen tek "Volga" minuing kerek. Qalasang "Volganyn" janasyn alyp bereyin", depti sonda Furseva. Soghan qaraghanda tegin adam emes siyaqty.

- Zykinanyng Fursevamen jaqyn qúrby bolghany júrttyng bәrine belgili. Ludmila Geor­giyev­nadan bayaghyda, 1978 jyly Almatygha gas­trolige kelgeninde súhbat alghanmyn, ol gazetke shyq­qan. 2007 jyly Mәskeuge barghanymda taghy da sóileskenmin. Sonda bir qyzyq jaghdaydy aitqan. Inomarka degendi Mәskeu júrtynyng ózi shetel elshilerinen ghana kóretin sonau 60-shy jyl­darda Vysoskiy "Mersedes" alyp, Zykina miy­nistr­ding aldyna kiredi. "Mersedes" súraydy. "Bol­maydy" deydi ministr qúrbysy. "Volodyagha bolghanda maghan nege bolmaydy?" deydi Ludmila Georgiyevna. "Vysoskiyge bolady, al saghan bol­may­dy. Sen orys әnshisisin, sen Volganyng jyr­shysysyn, sen tek "Volga" minuing kerek. Qalasang "Volganyn" janasyn alyp bereyin", depti sonda Furseva. Soghan qaraghanda tegin adam emes siyaqty.

- Tegin adam ol zamanda Sayasy Buro mýshesi bolmaydy ghoy. Men, әriyne, Ludmila Zykinany әnshi retinde qadirleymin, biraq ózimning vokaldyq dengeyimning odan joghary bolghanyn da sezinemin. Eng bastysy, bizding basshylarymyzdyng meni orys әn ónerining tu ústaushysynday kýide halyqtyq sanagha sinip ketken adammen, onyng ýstine odaq­tyq ministr janyn sala qorghaytyn adammen talastyryp qoyghany tandandyrady. Jaraydy, búiyrmaghan eken dey salghan joqpyn. Jasy­ra­tyn nesi bar, kәdimgidey qinaldym. Bir jylday әn aita almay qaldym tipti. Syilyqqa úsyny­lyp jatqanda "Saghan Lenindik syilyq qayda? Sha­mana qarasayshy!" dep telefon soqqan dauystar endi "Aytqan joq pa edik?" dep tabalaugha kóshti.

- Oralhan Bókeyding ol jayynda jazghany da esimizde.

- Sodan Qonaevqa kirip, "Dimash Ahmetúly, endi maghan mynanday emtihan úiymdastyrmay-aq qoyynyzdarshy" dep ókpemdi de bildirip shyqtym. Degenmen, ol "emtihan" izsiz ketken joq. Kópe-kórineu әdiletsizdik jasalghannan keyin komiytet mýsheleri: "Tólegenova endi KSRO Memlekettik syilyghyna úsynylsyn, biraq aldyn ala talqylaugha týspey-aq qoysyn, bәrimiz ol kezde bir auyzdan dauys beretin bolyp keliseyik", dep tarasypty. Keyin aldym ol syilyqty. Shvesiyada gastrolide jýrgenimde radiodan elshilik qyzmetkerleri estip, aldymen solar qúttyqtaghan edi.

Keyinnen Zykinanyng ózi meni kórgen sayyn qysylynqyrap, reti kelgen jerde maqtap sóilep jýrdi. Bir konsertte Grigting "Soliveygin" oryndap shyqqannan keyin Zykinanyng maghan qarap: "Horosha, horosha, y soboy horosha, y golosom horosha, y mati pyateryh detey" degeni bar. "Ne pyateryh, a troih detey" dedim de janynan ketip qaldym.

- Aqyry syilyqty qozghaghannan keyin ataq­tardyng jayyn da aityp qalayyq. Siz Qazaq SSR-ning halyq әrtisi, Qazaq SSR Memlekettik syi­lyghynyng laureaty, KSRO halyq әrtisi, KSRO Memlekettik syilyghynyng laureaty atandynyz. Dәl Odaq tarardyng aldynda Sosialistik Enbek Eri ataghyn aldynyz. Talaylar sizdi sol ataqty súrap aldy dep әngime etkenin de bilemin. 1995-97 jyldary Mәdeniyet ministrining birinshi orynbasary bolghan túsymda әrtis aghayyndardyng ortasynda әrtýrli әngimege әbden qanyqtym ghoy.

- Onday әngimeni mening ózime de sol tústa ózinshe astarlap aitqandar bar. Múnyng jayy bylay. Odaqtyng taraytyny talassyz bolugha ainalghan kýnderi Gorbachev Almatygha, Núrsúltan Ábishúlyna telefon soghady. "Enbeginiz bar, ke­zin­de onsha dәl jasalmaghan qadamdarymyz da boldy. Sizge Sosialistik Enbek Eri ataghyn ber­geli otyrmyn", deydi. Sonda Preziydentimiz: "Kó­nilinizge, niyetinizge rahmet. Men bas tartamyn. Eger mýmkindiginiz bolsa ol ataqty bizdegi óte layyqty bir óner adamyna berseniz eken", deydi. Sóitip, mening kandidaturamdy úsynady ózining ornyna. Eki kýnnen keyin Biybigýl Tólegenovagha Sosialistik Enbek Eri ataghyn beru turaly KSRO Preziydentining Jarlyghy shyghady. Taghy eki kýnnen keyin Odaq taraydy. Solay bolghan. Osynyng ózi Elbasynyng darhan janyn, jomart jýregin kórsetip túr emes pe? Tarap bara jatqan Odaqtyng eng songhy Altyn júldyzy maghan solay búiyr­ghan. Ony súrap alu túrmaq, onyng berilui­ning jayy qalay bolghanyn men arada shamamen jarty jylday ótkende baryp bir-aq estidim.

Sózding reti kelgende aitayyn, men Núrsúltan Ábishúlyna sol ataqty maghan arnayy alyp bermese de el ýshin etken enbegine dәiim riza bolyp óter edim. Preziydentimizding elge jasaghan jaqsylyghy óte kóp. Núrsúltan Ábishúly bizding eldik abyroyymyzdy asqaqtatty, últtyq ruhy­myzdy kóterdi, qazaqty әlemge tanytty. Ayna­lasy jiyrma shaqty jyldyng ishinde ózgelermen tenestirip qana qoymay, talay elding aldyna shyghartty. Tәuelsizdikting alghashqy kezeninde bir jurnaldyng (qatelespesem, "Parasat" qoy dey­min) súraqtaryna jauap qaytarghanymda Núrsúl­tan Ábishúly tәuelsiz memleketting kindigin kesti, endi ony tayau jyldarda tórt ayaghynan tik túrghy­zatynyna kәmil senemin degen edim. Sol sózimning dәl shyqqanyna býginde kózim anyq jetip otyr. Preziydentting "Mәdeny múra" baghdarlamasyn jasatqany da eren is boldy. Biz myna dýniyege myqty mәdeniyetimizben, әlemdik dengeydegi әde­biyetimizben de tanyluymyz kerek. Preziydentting opera teatryn qayta salynghanday etip, keremet rekonstruksiyadan ótkizgenine biz razylyghy­myzdy aityp jetkize almaymyz. Teatr janadan ashylghanda balet biyshilerining jata qalyp, sahnanyng edenin sýigenin óz kózimizben kórgende janarymyzdan jas yrshyp ketken bolatyn. Biybigýl Tólegenova atyndaghy vokalister kon­kursyn ótkizu iydeyasyn qoldaghany, naqty kómek berudi tapsyrghany ýshin de men Preziydentke qaryzdarmyn. Negizinen jas әnshiler, 19 jastan 32 jasqa deyingiler ghana qatystyrylatyn ol konkurs qazirding ózinde jaqsy jemisin berip ýlgerdi dey alamyn. Mysaly, Aleksey Kudimov degen әnshi sol konkursta jenimpaz atanyp edi, qazir Vena operasynda әn salyp jýr. Elbasynyng qazaqtyng qalyng ortasynan shyqqandyghy, qazaq mektebin bitirgendigi, tilge ústalyghy, aqyn­jan­dylyghy, ónerge jaqyndyghy, ózining de domby­rany qolgha alyp, әueletip әn shyrqap jibere­tindigi - bizding mәdeniyetimizding baghy. Preziydent әnning janyn sonday sergek sezinedi. Ana joly, Astanadaghy muzyka akademiyasynyng 10 jyldy­ghyna arnalghan konsertte "Gauhartasty" aitqan edim. Konsertten keyingi shay ýstinde Núrsúltan Ábishúly: "Biybigýl Ahmetqyzy, jana "Gauhar­tastyn" qayyrmasynda eki qolymdy tastay qysyp otyrdym. Óte qiyn әn ghoy, qazir qalay shygharar eken dedim" dedi. Ras aitady, qazaqtyng halyq әnderining kóbin oryndau onaygha týspeydi. "Shamang kelse "Shamany" ait" degendey, "Al­qonyr", "Qaratorghay", "Yapuray", "Daydidau" siyaqty әnderdi aitu qanday әnshige de syn.

- Bir sózden bir sóz shyghyp, býgingi kýnge de ótip ketip jatyrmyz. Al ómirinizdin, ónerinizding bastapqy belesinde qamtylmaghan kóp әngime әli bar. Galina Serebryakovanyng tәlim-tәrbiyesin alghangha deyin de siz Almatygha bir kelip ketkensiz ghoy. Solay emes pe?

- Solay. Konservi sehynda júmys istep jýrgenimde Igori Anatolievich Lebedev degen bir tamasha kisi seh bastyghy boldy. Mening әn salghanymdy sonday jaqsy kóredi. Ayqaylap әn aityp jýrip, ara-arasynda keyde brak ta jiberip qoyamyn. Ondayda "Myna artistkadan qút­qaratyn bireu bar ma? Jibereyikshi oqugha osyny" dep әzil-shynyn aralastyryp aitady. Aqyry qalalyq komsomol komiyteti meni Almatygha, "pro­slushivaniyege" jiberu jóninde sheshim shy­ghardy. Búl 1948 jyldyng kóktemi edi. Jasym 18-den jana asqan. Alysqa eshqayda shyqpaghanmyn, poyyzgha otyryp kórmegenmin. Terezeden moynymdy shygharyp, jol jiyegindegi baghandargha qaraymyn da otyramyn. "Búl baghan­dar qayda barady, bir kezde bite me?" dep oilay­myn. Sóitip, Almatygha jettim. Dәl 9 mamyr kýni sol kezdegi Kirov pen Mir kóshelerining qiylysyndaghy "Delegattar ýii" degen qonaqýige týstim. Qonaqýige qabyldardyng aldynda bәlen jerge barasyn, monshagha týsesing dedi. Monshadan shyqsam kiyimderim ottay ystyq, birden kie de almaysyn. Syrttan kelgenderding bәrin ol kezde sonday "sanobrabotkagha" salady eken. Júqpaly aurulardyng da kóp kezi edi ghoy. Joldan sharshap kelip, týn bolghanyn da kýtpey úiyqtaugha jata berip edim, bir kezde súmdyq atys bastaldy da ketti!.. Sasqanymnan ýstelding astyna kirip alyppyn. Janymdaghy kórshim sasyp qalyp: "Búnyng ne? Búnyng ne?" dey beredi. "Atyp jatyr ghoy, atyp jatyr ghoy" deymin qalshyldap. Sonda baryp әlgi әieldin: "Aqymaghym-au, býgin 9-shy mamyr ghoy, Jenis kýni ghoy, salut berip jatyr ghoy" degeni... Salut degendi Semeyde estigenimiz bolmasa kórmegenbiz.

Erteninde "proslushivaniyege" bardym. Miy­nistrler Kenesi janyndaghy Mәdeniyet basqar­masy ol kezde osy opera teatry­nyng ishinde ornalasqan eken. Áli esimde, Saghyn­tay Ahmetov degen kisige alyp bardy. Ol kisi pianist shaqyrtty. "Qazaq valisin" bastayyn desem... dauysym shyqpaydy... Vagonnan moy­nym­dy qylqityp algha qaraymyn, baghan sanay­myn dep jýrip dauysymdy qúrtyppyn... Meni tyndap otyrghandar endi akterlik qabiletti tek­seru­ge kiristi. "Bólmeden shyghynyz da qayta kiri­niz, eng jaqyn adamynyzdy kezdestirgende qalay quanatynynyzdy kórsetiniz", dedi. Men esikti jaba salyp, qayta ashtym da baj ete qalyp, shynghyryp jylap jiberdim. Botaday bozdadym. Otyrghan adamdar an-tan. Men bolsam myna ki­siler Almatygha әdeyi aldyrtqan eken, qazir ma­ghan papamdy kórsetkeli túr eken dep qalyppyn...

- Rasynda da, este erekshe qalatyn sәt eken.

- Sol kezdegi adamdargha әli qayran qalamyn. Respublikalyq olimpiadada kózge týsip, kon­servatoriyagha qabyldanghannan keyin oqymaymyn dep qighylyq salghanym da bar emes pe?! Sondaghy oiym Semeyge qaytyp baryp, konservi sehyndaghy júmysymdy jalghastyru, aqsha tauyp, mamama, әpke-sinlilerime qarasu. Aqyry meni sýirelegendey etip otyryp Komsomoldyng orta­lyq komiytetine alyp bardy. Dymshis degen hat­shy bar eken. Sol maghan aitady: "Týsinsenshi, búl sening dauysyng emes, búl halyqtyng dauysy, búl memleketting iygiligi" deydi. Tipti bolmaghan song "Osydan oqymasang seni sotqa beremiz" degenge shyqty. Shoshyp kettim. Keyin bәrin týsindim ghoy. Konservatoriyagha týskenime quanyp, Semeyge qaytqansha, tapsyrmasyn oryndaghanymdy Ga­liy­na Iosifovnagha aitqansha asyghyp jýrgenim sodan.

- Endi konservatoriyada oqyghan jyldary­nyzdy әngimeleseniz eken.

- Sol 1948 jyly almanyng shyghymy keremet bolghany esimde. Janbyr jaughanda taudan aqqan almalar aryq-aryqtan asyp ketetin. Gogoli men Furmanov kóshelerining qiylysynda eki qabatty barak jataqhanamyz boldy. Biraq men onda úzaq túra almadym. Birinshi kursta-aq túrmysqa shy­ghyp kettim. "Sen qyz oqugha bara jatqan joqsyn, sen qyz Almatygha baygha tiige bara jatyrsyn" dep bójip qalghan mamamnyng sózi tura keldi de qoydy...

- Keshiriniz, on segizden jana asqan keziniz, uyljyp túrghan súlusyz, sonsha nege asyq­tynyz?..

- Men, shynymdy aitsam, túrmysqa shyghu degenning bayybyna baryp ta jatpappyn sol kezde. Bolashaq kýieuim sonau Semeyden meni izdep keldi, men ýshin әielinen ajyrasty, bala­laryn qaldyrdy, sonyng bәrin men tap bir mahabbattyng jolyndaghy qúrbandyqtay kórdim. Ózi menen attay 13 jas ýlken edi. Konser­vatoriyanyng eki kursyn bitirgenshe eki qyz tuyp ýlgerdim. Biraq, mening otbasylyq ómirde jolym bolmady. Ýsh ret túrmys qúrdym. Ýsh kýieuimnen de baqyt taba almadym. Jalpy, "Úldan kóresing be, qyzdan kóresing be?" degendey, әiel adamnyng júldyzy neden jana­tynyn aitu qiyn. Bireu baqytyn otbasynan ta­bady, bireu ózining boy­y­nan tabady. Men óz baqytymdy ózimning boy­ymnan, yaghny óne­rim­nen taptym. Alghash­qy kýieuimning qyz­ghan­shaqtyghynan kórmegen qorlyghym joq. Kon­ser­vatoriya bitirgen tústa "Joldama alamyz, audan­gha baramyz, sonda Mәdeniyet ýiinde jú­mys isteysin" dep bәle qyldy. Ondaygha qalay kóner­min! Mening óner­degi ómirime ol da kóne almady, sodan bayghús iship ketti, sonyra tipti salynyp iship ketti. Ne isteyin, eki balamdy eki qoltyghyma qysyp me­ning de ketuime tura keldi. Ýiden bir sabaq jip almaghan kýii shy­ghyp jýre berdim. Óz ba­syn alyp jýre almay­tynyna kózim jetken­nen keyin arada biraz uaqyt ót­kende onyng búrynghy әielinen tughan balalaryn da óz atyma jaz­dyr­dym. Qay­teyin endi. Qazir oilap qara­sam sol kez­de kýieuim­nen ketpegenimde eng qúryghanda dauysymnan aiyrylady ekenmin. Dauysym­nan aiyryl­sam bәrinen aiy­r­ylgha­nym ghoy. Bitkenim ghoy. Áy­teuir, der kezinde aqy­lym kirip ýlgeripti. Ekinshi kýieuimnen ajy­ra­satynda ol shirkin maghan "Sonsha ataghyng bar, sonsha aqshang bar, menen aliyment talap ete qoy­may­tyn shyghar­syn" degen әngime aitugha deyin bar­dy. Sodan men úlymdy ózimning atyma jaz­dy­ryp aldym. Negizinde, men bala­lar­dy sonday jaqsy kóremin. Otbasy­lyq ómirim kónildegidey bolghanda kemi bes balaly bolar edim dep oilay­myn. Qú­daygha shýkir, balalarymnyng bәri jaq­sy ósti. Gastrolide ailap jýrgenimde birine biri qarap, birin biri tәrbiyelep jatatyn. Bala­la­rym­nyng eshqaysyna erekshe jaghday jasayyn, kómek­teseyin dep birde bir kabiy­netke kirip kórgen emes­pin. Qyzym Mәriyam­gýl opera tea­trynda shiyrek ghasyrday júmys istegende qanday da bir ataq alu jóninde maghan auzyn ashqan emes. "Kýieuim jaqsy, úlym jaqsy, basqa ne kerek?" dep jýre beretin jary­ghym. Erteng (bizding әngi­memiz 9 nauryz kýni bolghan edi - S.A.) Mәriyam­gýlimning ómirden ótkeni­ne dәl ýsh jyl tolady, dastarqan jayyp, qúran oqytqaly otyrmyz. Kýieu balam Seydilda Bayshaqovty bar qazaq biledi dep oilay­myn. Seydildany qúrmet túta­myn. Ana jyly "Pole chudes" oiynynan fut­bol­dan Parijdegi әlem birinshiligine joldama útyp alghanymda sony Seydildagha bergenim bar. Ózim de futboldy sonday jaqsy kóremin. Qazir әn­gimemiz bitken song pәterdi kórsetermin, bal­kon­gha shygharmyz, terezemizding dәl týbinde futbol alany bar, soghan jii qarap otyramyn.

- Myna Baghanashyldaghy pәteriniz tamasha eken. Tau jaqta, auasy taza, typ-tynysh jerde, ona­sha. Men sizdi bayaghy pәterde túra ma deytinmin...

- Aytayyn degeninizdi týsindim. IYә, ol pәter­di maghan elu jasqa tolghanymda D.A.Qonaev syilap edi, keremet ýy bolatyn. Ár qabatta bir ghana pәterden edi. Núrghisa sonda túrdy, Oljas sonda túrdy, akademik Sokoliskiy, arhiytektor Ratushnyy degen tamasha kórshilerimiz boldy. Ana jyldardaghy bir súhbatymda "Búl ýidi maghan Diymekeng syilaghan, sondyqtan erekshe ystyq, qaltaly kisiler qymbat bagha úsynyp, satudy súrap jatady, biraq satpaymyn" degen synayda ait­qanym bar edi, siz soghan megzep otyrghan siyaq­ty­syz ghoy. Qayteyin, sol ýidi de satugha tura kel­di. Mәriyamgýlim auyryp, shetelde kýrdeli em ke­rek bolghanda ary jýgirip, beri jýgirip, sonsha mol aqshany taba almay, qinala-qinala sattyq aqy­ry. Keyin Imanghaly bauyrym әkim bolyp túrghanynda bir jaqsy ýy bergen, onysyna rah­met, sony satyp, ýstine aqsha qosyp myna ýidi al­dyq. Kóship kelgenimizge jyl da tolghan joq әli.

Ómirde bәri oilaghanynday bola bermeydi ghoy. Qaytersin.

- 1975 jyly "Sosialistik Qazaqstannyn" әdebiyet jәne óner bólimining tilshiligine jana qabyldanghanymda sol bólimning mengerushisi qazirgi belgili jazushy Bolat Bodaubaev edi. Ol kisi dәl sol tústa "Búlbúl" degen ocherk jazdy siz turaly. Ocherkte konservatoriyada bastan keshken qiyn­dyq­tarynyz әserli surettelgen. Sondaghy jaylardy taghy bir mәrte әngimelep berseniz qaytedi?

- Ángimelep bereyin. 1950 jyldyng 1 aqpanynda jana siz ekeumizge shay qoyyp berip jýrgen qyzyma bosandym. Pәterden pәterge kóship, әbden azyp-tozyp jýrgen kezimiz. Bir jaghynan kәsiby shyndalu ýshin, bir jaghynan aqsha tabu ýshin Qazaq radiosynda әnshi bolyp, qosymsha júmys isteytinmin. Aytqanday, sol kezde Múqaghaly bizde diktor boldy. Alpamsaday aqyn jigitti men Mayakovskiyge úqsatatynmyn. Meni qausyra qúshaqtap, "Oy, Biybigýl, sen ekeumiz de shmygamyz ghoy", dep qoyatyn. Osy jerde kýn kóru ýshin jýrmiz ghoy degeni. Bir kýni meni konservatoriyanyng diyrektoryna shaqyrdy. Diyrektor (ol kezde rektor degen sóz joq) Ahmet Júbanov edi. Meni diyrektorgha alyp barghan ústa­zym Arseniy Karinskiy sol kisining aldynda: "Myna Tólegenova radioda әn salamyn dep dauy­syn әbden otyrghyzdy. Ózi eki jylda eki bala tudy. Búl endi әnshi bolmaydy, bala tuuyna mýmkindik jasap, oqudan shygharu kerek" dep qarap otyr... Qanym basyma shapshydy. "Men oqugha týskende dauysym bar ma edi?" dedim Kariyn­skiyge. "Bar edi". "Qayda mening sol dauysym?! Mening dauysymdy qúrtqan siz! Men sizdi sotqa beremin", dedim ol kisige. Ashu ýstinde Ahmet Quanúlyna da: "Osynday pedagogtardy ústap otyrghanynyz ýshin sizdi de sotqa beremin" dep tastadym... Diyrektordyng jýzine jylu jýgirdi. Men konservatoriyada qalatyn boldym. Janaghy shataqtan keyin komissiya qúrylyp, Karinskiyding júmysy tekserildi. Sóitsek, onyng vokal ónerin oqytu әdisi tipti dúrys emes eken. Bizdi ózinshe biyik sopranonyng italiyan mektebine keltiremin dep dauysymyzdy tejey bergen eken. Karinskiy júmystan shygharyldy. Alty shәkirtining arasynan mening dauysymdy ghana saqtap qaludyng sәti týsti. Bes dauystyng týbine jetti aqyry.

Mening dauysymdy qalpyna keltirgen adam - Nadejda Nikolaevna Samyshina. Men ol kisini ómirden ótkeninshe (99 jasynda qaytty) "Moya vokalinaya mama" dep ardaqtaumen boldym. Eki jyl boyyna meni auru adamnyng rejimine salyp qoydy. Eki jyl boyy auyz ashtyrmady. Eki jyl boyy qatty qinaldyq. Onyng esesine konserva­toriya bitirgen jyly meni birden opera teatryna júmysqa qabyldady! Mine, naghyz ústazdyng qúdireti osynday. Ekinshi jaghynan, dýmbilez ústazdyng úryndyra jazdaghan qasireti әlgindey. Ol tipti ayaghy auyr kezde әielding әn saluyna bolmaytynyn da bilmeydi eken!

- Siz konservatoriya bitirgen jyly opera truppasyna qabyldandynyz. Alayda, biraz uaqyttan keyin filarmoniyagha júmysqa auysyp kettiniz. Oghan qatty ókingen, qinalghan bolarsyz?

- Áriyne. Men kishkentay kýnimnen basymnan sóz asyrmay ósip edim. "Halyq jauynyn" balasy degen song túrghylastarynnyn, qúrbylastaryn­nyng ashy sózi tiyip qalatyny bolady, sondayda esesin qalayda qaytarugha tyrysasyn. Teatrgha bar­ghan bette mening radioda qosymsha júmys isteytinim ananyng da, mynanyng da auzynan týspeytin boldy. Ózderi bir aida bir-eki spek­taklide ghana kórinedi, al men qúdaydyng qútty kýni radiodan әn salamyn da jatamyn. Bir kýni kórkemdik keneste teatrymyzdyng diyrektory: "Biz Tólegenova siyaqty radioda әndi qaghazgha qarap aityp jýrgen әnshilerdi joghary ataqqa jyljytpaymyz", dep sóilegeni. Keshe ghana jú­mysshy ortadan shyqqan adam emespin be, ornym­nan atyp túryp: "Sizding jyljytqa­ny­nyzgha kýnim qarap túrghan joq. Men ózimdi ózim-aq jyljytamyn", dep saldym. Ánuarbek Ýmbet­baev aghay teatrda bastauysh partiya úiymynyng hatshysy edi, sol kisi kabiynetten jelkelep shygharyp jiberdi. Sodan meni filarmoniyagha auystyrdy. Búl 1956 jyly bolghan jaghday. Joq, birden auystyryp jibergen joq, onyng da óz hikayasy bar. Teatrmen birge Mәskeuge baryp, kóterinki kónil-kýimen poyyzda qaytyp kele jatqanbyz. Atyraudyng Qandyaghash degen jerine kelgende vagonymyzgha bir kisi kirdi. "Tólegenova degen kim?". "Men". "Siz bolsanyz qazir osy stan­­sada poyyzdan týsuiniz kerek", deydi. "E, nege?" desem, "Qúrmanghazy orkestrimen osy oblys­ta konsert qoygha qatysasyz", deydi. "Men onda júmys istemeymin ghoy". "Joq, siz sonda júmys isteysiz. Sizdi myna búiryqpen tanys­tyrudy maghan tapsyrdy". Sóitsem, men Mәskeu­de jýrgende taghdyrymdy syrttan sheship, meni filarmoniyagha auystyryp jiberipti. Kupede Roza Jamanovamen birge kele jatqanmyn. Roza ózi әbden qorqaq, zәresi úshyp, kishkentay kózderi ba­qyrayyp ketti. Esimdi jighansha bolghan joq, zat­tarymdy dereu buyp-týiip, sol Qandyaghashtan týsirdi de tastady. Jýregim qan jylap, perronda qala berdim. Opera sahnasyna shygharsam degen qansha beynelerim kózimnen búl-búl úshyp kete bardy. Artynsha Gurievke orkestr jetti Almaty­dan. Audangha jinalyp jatqan toptyng arasynda bir sýikimdi qyz-bala arly-berli jýgirip jýr. Soghan sýisinip, "Myna kәristing qyzy qanday әdemi" desem, janymdaghy bireudin: "Oybay, ol bala Ázidolla Esqaliyevting qyzy ghoy" degeni... Áziy­­dolla, sóitsem, ózi Atyraudan eken, gas­troli­ge joly týsip túrghan song qyzyn auyldaghy ýlken kisilerge apara jatyr eken. Jastau kezde solay qoyyp qalatyndarym bolushy edi. Óner ortasy, qazaqy orta meni ana tilimning bar baylyghyn bi­lu­ge, tughan halqymnyng ghajap minezderin boyyma siniruime kómektesti. Kileng orys tildi ortada ós­tim ghoy Semeyde. Kýlәsh apay: "Áy, qyz, sen qa­zaq­shandy dúrysta" dep qoyatyn. Qazaqsha tilimdi jóndeuge radionyng da kóp jәrdemi tiydi. Nút­folla, Quandyq, Múqa­gha­liy­lardan ana sózding de, myna sózding de maghyna­syn súrap ala beretinmin. Jýsipbek aghaydyng tipti mazasyn alatynmyn. Mening myna ómirdegi eng baqytty sәtterimning biri Jýsipbek aghaydyng bir konsertten keyin: "Shy­ra­ghym, "Gauhartasty" tirilttin. Rizamyn" dep kózine jas alyp túryp bata bergeni. Sol sәtte ózimnen ózim kýbirlep: "Jýsekennen bata alsang onda әnshi bolghanyn" degenmin.

Áuelde yqtiyarsyz auysqanymmen, Qazaq memlekettik filarmoniyasymen ótkizgen on bes jylyma esh ókinbeymin. Filarmoniyanyng arqasynda, Qúrmanghazy orkestrimen birge jýrip, elimning týkpir-týkpirin týgel araladym. Men konsertpen barmaghan audan joq shyghar dep oilaymyn Qazaqstanda. Ataqtyn, ordenning bәrin sonda jýrgende aldym. Qazaqstannyng halyq әrtisi, KSRO-nyng halyq әrtisi, Qazaqstannyng Memlekettik syilyghy, KSRO-nyng Memlekettik syilyghy, Enbek Qyzyl Tu ordeni, Lenin ordeni... bәri birinen keyin biri kelip jatty. Eng bastysy - mening kóp qyrly, kóp syrly әnshi retinde qalyptasuyma bar jaghday jasaldy. Operada ózine tiygen partiyalardan basqa eshtene aita almaysyng ghoy. Filarmoniyadaghy júmys maghan qazaq әnderining bar súlulyghyn, bar syr­ly­lyghyn aiqara ashugha mýmkindik berdi. "Bayan­auyl", "Bir biday arpa", "Jalghyz arsha", "Bir bala", "Iligay", "Shiyli ózen", "Buryltay", "Aynamkóz", "Gәkku", "Qazaq valisi", "Qayyq­ta", "Terbeledi tyng dala", "Quanamyn", "Jan sәulem"... Oi, sanap tauysu mýmkin emes ghoy. Manarbek aghanyng "Quanamyn" degen әnine baylanysty bir qyzyq jaghday esime týsip otyr. Ol kezde kez kelgen әndi konferansie habarlaytyn edi ghoy. Bir audangha barghanymyzda jýrgizushi sahnagha shyqty da, tym kóterinki dauyspen: "Manarbek Erjanov. "Quanamyn!" dep habarlady. Sol-aq eken aldynghy qatarda, jerde otyrghan bir balanyng júlyp alghanday: "E, nemenege?" degeni... Júrt kýlip jatyr.

- Biybigýl Ahmetqyzy! Taghy qanday qyzyqty jaylardy eske ala alar ediniz?

- Bir kýni Shymkentke gastrolige bardyq. Parkte, ashyq estradada konsert berdik. Kýn kýiip túr. Aldymda әn aityp shyqqan Baqyt Áshimova maghan kelip, "Men zorgha shydadym, sen kýlip jiberme, aldynghy jaqta bir bojban qara otyr, jay otyrmay, grafinmen su iship otyr..." dep eskertip ketti. Kezegim kelip, sahnagha shyghysymen-aq birden janaghy kisige kózim týsti. Naghyz bojban qara. Ábden terlegen. Ánde sharuasy joq. Auyq-auyq grafinning auzynan su iship qoyady. Bir kezde Baqyt kórgennen de asyryp jiberdi: janaghy grafindegi suyn endi basyna qúya bastady... Búghan shydau qiyn edi. Ánimnen janylyp, tipti kýlip jiberdim.

Óner adamdarynyng óz ortasyndaghy әzil-qaljynnyng jóni tipti basqasha. Ana bir jyly Minskige bardyq. TMD elderi mәdeniyet salasy basshylarynyng bas qosuyna oray konsert berildi.

- 1996 jyly edi ghoy. Men de birge barghanmyn.

- IYә, siz de barghansyz. Bastyghymyz bolyp bizdi bastap barghansyz. Ázirbayjan Mәmbetov, Ruben Andriasyan, Dýisen Qaseyinov te boldy. Sonda "Búlbúldy" aittym. Konsertten keyin, qay elden ekeni esimde joq, bireu kelip, qolymdy alyp, maqtauyn jetkize almay jatty. Ánimdi maqtaghanynyng ýstine "Kak vy horosho sohraniy­lisi!" degendi bir emes, eki ret aityp jiberdi. Búnysy nesi sonsha dep qoyamyn. Osydan on bes jylday búryn ghoy. Sóitsem, shygharmaytyny joq Dýisen janaghy kisige: "Mejdu prochiym, ey uje vosemidesyat let" dep ýlgergen eken... Jaqynda sol Dýisenge, Týrkiyagha bardym. Qazir ol Týrksoydyng bas diyrektory ghoy. Mening mýshel toyymdy Týrkiyanyng bes qalasynda bes kon­sertim­di úiymdastyrumen tamasha ótkizip berdi. "Bayaghy aitqan jasyna aqyry jetkizding apandy" desem, Dýisen: "Kórdiniz be, mening sózim perish­telerding qúlaghyna shalynghan. Men sizding sek­sende de әn aitatynynyzdy sol kezde bilgen­min", deydi. Rahmet kóniline.

- Ataqtyng bәrin, abyroydyng bәrin bergen filarmoniyadan teatrgha nege auystynyz?

- Shyn súrap túrsyz ba? Álde meni sóiletu ýshin әdeyi aityp túrsyz ba? Teatrdyng aty - teatr. Opera jәne balet teatry! Operanyng aty - opera. Óner ataulynyng úly biyigi - opera óneri. Onyng ýstine meni "Qyz Jibekke" shaqyryp otyr. Kýlәsh apaydyng oryndauynda talay ret tanday qagha tamsandyrghan, әrbir әnshi "Shirkin, osy partiyany shygharsam ghoy sahnagha" dep armandaytyn Jibek obrazy ghoy ol. 1971 jyly edi. Quana-quana bardym. Barymdy saldym. Yakutiyanyng Semen Danilov degen aqyny "Qyz Jibekti" kórip, "Poet Bibiguli" degen óleng jazghan. Tamasha ólen. Onysy 1973 jyly shyqqan "Schastie orla" kitabyna kirgen. Jalpy, maghan arnalghan ólender kóp. Múqaghalidyng ólenin bilesiz be? Qabdykәrim Ydyrysovtyng da jaqsy óleni bar. Bәrining basyn qossa bir jinaqqa jetip qalatyn shyghar.

Opera teatrynda men alghashqy jyldardyng ózinde "Qyz Jibektegi" Jibekti, "Alpamystaghy" Gýlbarshyndy, "Enlik Kebektegi" Enlikti, "Rigollettodaghy" Djilidany, "Traviatadaghy" Violettony, "Don Juandaghy" Serlinany sahnagha shyghardym. Olardyng әrqaysysynyng dýniyege qalay kelgeni jóninde men sizge keminde bir saghattan әngime aityp bere alamyn.

- Biybigýl Ahmetqyzy! Rahmet, onsyz da maghan talay uaqytynyzdy bóldiniz. Ertengi sharuagha dayyndalyp jatqandarynyzdy da kórip otyrmyn. Ángimemizdi týiinder tústa oqyrmandargha ne aitqynyz keler edi?

- Núrsúltan Ábishúlynyng bir sózi bar. "Baqyt baghasyn bilgenning ghana basynda túrady" degen. Osy úmytpaytyn sóz. Biz myna tәuelsiz­dik­ting qasiyetin, býgingi ómirimizding qadirin bilui­miz kerek. Tәubeshil, shýkirshil halyq edik qoy, qazirding ózinde, jiyrma jylgha da jetpeytin, ta­rih ýshin qas-qaghym uaqytta talay sharua tyn­dy­ra alghanymyzdy bileyik, baghalayyq. Qara aspan­dy sugha aldyryp, qara búltty tóndire sói­ley­tindey eshtene joq. Qazaqstannyng jaghdayy jyldan jylgha jaqsaryp kele jatyr. Myna daghdarystyng beti qalay bolyp keter eken, shiykizatqa qaraghan el edik dep әu basta mening de alandaghanym ras, endi ol qauip te seyilip barady. 2020 jylgha deyingi josparlardy oqydym, sonda oigha alghandarymyzdyng bәri oryndalatynyna senemin. Elimiz sendiredi, Elbasymyz sendiredi. Eldin, Elbasymyzdyng tileuin tilep otyrayyq.

- Ángimenizge kóp rahmet. Múqaghaly sózimen aitqanda, "Ayyrma, tәnir, osy ýnnen, Ayyrma Biybigýlimnen!" dep biz de sizding tileuinizdi tilep otyramyz. Búlbúl ýninizben "Búlbúldy" shyrqay beriniz, Biybigýl Ahmetqyzy!

Súhbattasqan Sauytbek ABDRAHMANOV.

«Egemen Qazaqstan».  20 nauryz, 2010 jyl