Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 2876 0 pikir 28 Mamyr, 2009 saghat 20:09

Chadraabalyn Suhebaatar: ISLAM DINI ADAM IYGILIGI ÝShIN JARALGhAN

Álemdegi músylmandardyng sany jyl ótken sayyn ósip kele jatqandyghy mәlim. Býginde músylman jamaghattarynyng sany - 1 milliardtan asyp jyghylady. Barak Obama Amerika preziydenti bolysymen, músylman ghibadathanalaryn kóbirek salugha qol úshyn sozatyndyghyn mәlimdedi. Degenmen, 2,5 million ghana halqy bar Mongholiyada Islam dini onda túratyn qazaqtar arasynda ghana keng etek jayyp, mongholdardyng ózi Islam dinin qabylday qoymaghan edi.
Almatydan Stambulgha úshyp bara jatqan Chadraabalyn Suhebaatargha kezdeysoq jolyqtyq. Ángimesining bismildәsyn “Alhamdulladan” bastaghan ony biz de әngimege tartqan edik.
— Músylman dinin qalay qabyldadynyz?
— 2005 jyly Týrkiyanyng Stambul qalasyna otbasymmen kóship keldim. Múnda Kiyathane mýftiyatynda Islam dinin qabyldap, otbasymmen músylman atandym. Sodan beri ýsh jyl bolyp keledi. Úlym Stambuldaghy Múhammed әpendining hazireti degen mediresede oqidy. Biyl bitirui kerek. Altyn-kýmis satatyn bazarda qyzmet etemin. Mongholiyada bir filial ashpaq niyette kelip, ketip baramyn.
— Islam dinin qanshalyqty mengerdiniz?

Álemdegi músylmandardyng sany jyl ótken sayyn ósip kele jatqandyghy mәlim. Býginde músylman jamaghattarynyng sany - 1 milliardtan asyp jyghylady. Barak Obama Amerika preziydenti bolysymen, músylman ghibadathanalaryn kóbirek salugha qol úshyn sozatyndyghyn mәlimdedi. Degenmen, 2,5 million ghana halqy bar Mongholiyada Islam dini onda túratyn qazaqtar arasynda ghana keng etek jayyp, mongholdardyng ózi Islam dinin qabylday qoymaghan edi.
Almatydan Stambulgha úshyp bara jatqan Chadraabalyn Suhebaatargha kezdeysoq jolyqtyq. Ángimesining bismildәsyn “Alhamdulladan” bastaghan ony biz de әngimege tartqan edik.
— Músylman dinin qalay qabyldadynyz?
— 2005 jyly Týrkiyanyng Stambul qalasyna otbasymmen kóship keldim. Múnda Kiyathane mýftiyatynda Islam dinin qabyldap, otbasymmen músylman atandym. Sodan beri ýsh jyl bolyp keledi. Úlym Stambuldaghy Múhammed әpendining hazireti degen mediresede oqidy. Biyl bitirui kerek. Altyn-kýmis satatyn bazarda qyzmet etemin. Mongholiyada bir filial ashpaq niyette kelip, ketip baramyn.
— Islam dinin qanshalyqty mengerdiniz?
— Islam dinining Qúran kursyn Stambuldaghy mediresede 6 ay oqydym. Ústazdarym maghan qalay dúgha jasaudy, qalay syiynudy ýiretti. Músylmandyqtyng 5 shartynyng biri — sýndetke otyrdym. Qazir músylman dinin jaqsy bilemin dep senimmen aita alamyn. Shamamnyng kelgeninshe, ýgit-nasihat jýrgizip kelemin. Mening birge tughan bauyrlarym jýrgizgen ýgit-nasihatyma qatty úiyp keledi. Birazynyng beti beri qarap qaldy.
— Sizding ata-baba dininiz Budda dini. Odan nege bas tarttynyz?
— Budda dinining dúrys emes tústary óte kóp. Mәselen, ol dinning qyr-syryna ýnilip, ol jayynda birdene bilging kelse, lamalar bizden aqsha talap etedi. “Hyamryn san” degen kitabyn ýiretu ýshin lamalar bizden 10-15 myng tógróg talap etetin. Mening týsinigimde, din adamdy paydalanbauy kerek, kerisinshe, kómek boluy tiyis. Al, lamalar bizding qaltamyzdaghy aqshagha qarap, osy aqshagha say dúgha jasap bereyin deydi. Men talay dindi zerttep, oqyp bildim. Sonyng ishinde adamgha qol úshyn sozatyn, adamnyng iygiligi ýshin jaralghany — Islam dini eken.
— Músylmannyng barlyq sharttaryn oryndaysyz ba?
— Áriyne, músylman adam qanday boluy tiyis, sol joldy ghana ústanyp kelemin. Kelesi jyly qajygha baryp qaytudy maqsat etip otyrmyn. Áyelim hidjab kiyedi. Tek qyzym ghana әzirge Islam sharttaryna moyynsúna qoyghan joq. Ol Týrkiyagha kelgen emes. Sol sebepti de Músylman dinining qanday din ekeni zerdesine jete qoyghan joq.
Qalay degenmen de, ózimizding ústanghan jolymyz, sengen senimimiz bar. Keyde birdeneden qysylghanda, jolyng bolmay jatqanda, meshitke baryp, dúgha jasasam boldy, ishki dýniyem tazaryp, sarayym ashylyp, kónilim sergip qalady.
— Sizden ózge músylmandyqqa den qoyghan monghol otbasylary bar ma?
— Óz basym bilmeydi ekenmin. Otbasymen Islam dinin qabyldap, sonyng sharttaryn oryndap jýrgen adamdardy kezdestirgen joqpyn. Stambulda men baryp jýretin audandaghy Diny basqarmanyng muftii “Bizding tarihymyzda otbasymen Islam dinin qabyldaghan adam túnghysh ret jazylyp otyr” degen edi.
— Mongholiyada Islam dini qanday dengeyde damyp keledi?
— Mongholiyadaghy Islam endi ghana qanat jayyp damyp keledi. Qazaqtar shoghyrlana ornalasqan Bayan-Ólgiy aimaghynan kelgen moldalar men imamdar Músylman ortalyghyn ashyp, medirese salyp jatyr. Saud Arabiyasynyng kómegimen Úlanbatyr qalasynda ýlken meshit salynyp jatyr. Búl óte ýlken ortalyq bolatyn syndy.
Úlanbatyrda hristian dinining 141 ortalyghy bar. Mongholiyada 1990 jylgha deyin budda jәne islam dinining ókilderi ghana bolghan edi. Qazir astanamyz Úlanbatyrda birde-bir músylman ghibadathanasy joq. Biyldan bastap, osy bir olqylyqtyng ornyn toltyru isi qolgha alynyp jatyr.
— Sizdinshe, Mongholiyada eki din ókilderi túratynyna qaramastan Islam dini nege kesh damyp keledi?
— Búghan deyin Islam dini turaly týsinikting ózi dúrys bolghan joq. Bizding elde Islam dinin tek terrorizmmen baylanystyryp keldi. Arab órkeniyeti jayynda dúrys aqparattar endi ghana jete bastady. Mongholiyanyng preziydenti Nambaryn Enhbayar Saud Arabiyasy korolidigining arnayy shaqyruymen Saud Arabiyasyn, Mekke, Mediyne, Katar, Dubay qalalaryn óz kózimen kórip qaytty. Músylmandardyng naghyz ómirimen jaqyn tanysty. Búnyng ózi Mongholiyadaghy músylman dinining damuyna óz septigin tiygizedi dep oilaymyn.
— Týrik tilin qalay ýirendiniz?
— Eger ýirenu qajet bolsa, qay tildi de onay әri tez ýirenip alady ekensiz. Týrkiyagha barghannan keyin, týrki tilinsiz ómir sýru mýmkin emes edi. Áueli jekelegen sózderdi jattap jýrip, 6 aidyng ishinde ýirenip kettim. Mening týrki tilin ýirenu dengeyimdi onda 5 jyl jýrgen kәrispen birdey dengeyde dep baghalady.
— Negizgi mamandyghynyz qanday?
— Áskery ofiyser.
— Mongholiyadan syrtqa shyghyp ketkisi keletinder kóp pe?
— Ózgelerdi bilmeymin, әskery mamandyghy bar adamdardyng arasynda ondaylar kóp. Osydan 2-3 jyl búryn ailyq jalaqy 100 dollardyng ainalasynda ghana edi. Búl jalaqymen kýn kóru mýmkin emes qoy. Sosyn kóbi shetelge shyghyp ketti. Negizinen — Japoniya men Ontýstik Koreyagha kóbirek ketedi.
— Týrkiyanyng azamattyghyn qabyldadynyz ba?
— Joq. Biraz jyldan keyin Úlanbatyrgha qayta oralyp, diny qyzmetker bolghym keledi. Balamdy imam etkim keledi. Sol maqsatpen Arabiyagha oqugha jibermekpin.
— Rahmet!

 


Ángimelesken Esengýl KÁPQYZY
«Týrkistan» gazeti 28 mamyr 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006