Amangeldi Kenshilikúly. SEGIZINShI ASPANDAGhY ÓMIR
Aqyn Ámirhan Balqybekting dýniyeden ótkenine de kýn artynan kýn ótip barady. Qyrshyn ketken arghymaghym 2014 jyldyng 18 mamyrynda 45 jasqa ghana tolar edi. Osydan jiyrma jylgha tayau uaqyt búryn ayauly dosymnyng «Metamorfoza» atty tyrnaqaldy jyr jinaghy jaryq kórgende poeziyamyzgha talantty aqynnyng kelgenine shyn quanyp, halyqtan sýiinshi súrap, iltipatymdy bildirip, maqala jazghan edim. Jazghan maqalam «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jaryq kórgende Ámirhannyng esi shygha jazdap quanyp, kónili tasyp, ýige erkelep kelip, qalay jughanymyz - kýni keshe ghana kórgen týstey kóz aldymnan ketpeydi. Endi sol dýniyemdi keybir stilidik «әttegenaylaryna» ghana qol tiygizip, oqyrman nazaryna qayta úsynghandy jón sanadym.
Amangeldi Kenshilikúly
Jas aqyn.. Sanamyzgha әbden sinip, kónilimizge berishtey bekip qalghan osy sóz tirkesi til úshyna oralyp, sezimimizdi úrshyqtay ýiirgen sayyn «poeziya – jastyqtyng jalyny emes pe?» degen synaydaghy oy úshqyny týisigimizding bir týkpirinen qylanday bastaydy.
Úly mәrtebeli poeziyadaghy eng quatty jarylystardyn, dýmpuler men úly silkinisterding әdebiyet maydanyna «әr kýnning qanatynda jýiitkigen» asau jýrek, jas tolqynnyng aralasuymen bolatyny dau tughyzbaytyn aqiqat ekeni әlimsaqtan belgili. Sóz ónerimizding tabighatyn basqalarmen salystyryp, orys әdebiyetindegi qaptaghan mysaldargha nazar audarsaq, qúdiretti poeziyanyng әr on jyl sayyn janaryp, týlep otyruy tabighy zandylyqqa ainalypty. Aytalyq, jiyrmasynshy ghasyrdyng basyndaghy orys әdebiyetindegi sapalyq betbúrystar Sergey Eseniyn, Aleksandr Blok, Vladimir Mayakovskiy, Veliamir Hlebnikov, Nikolay Gumiylev, Mihail Kuzmiyn, Igori Severyaniyn, Andrey Belyi, Georgiy Ivanov, Vladislav Hodosevich, Konstantin Balimont.., otyz ben eluinshi jyldar aralyghynda poeziya biyigine kóterilgen Pavel Vasiylev, Dmitriy Kedriyn, Marina Svetaeva, Anna Ahmatova, Nikolay Zaboloskiy, Boris Pasternak, Aleksandr Tvardovskiylerding legi, alpysynshy jyldary taza orys últtyq poeziyasynyng boyauyn qayta tiriltken Nikolay Rubsov pen Aleksey Prasolov, óleng әlemine estradalyq dauyldyng ekpinin alyp kelip, júrttyng auzyn ashqyzyp, kózin júmghyzghan Evgeniy Evtushenko, Andrey Voznesenskiy, Bella Ahmadullina, Robert Rojdestvenskiy, jetpisinshi jyldary aqyn bolyp qalyptasyp bar mýmkindikteri jarqyray ashylghan Vasiliy Feodorov, Nikolay Tryapkiyn, Anatoliy Peredreevter, sekseninshi jyldary aqyndyq qoltanbasyn tanytqan Yuriy Kuznesov, Feodor Suhov, Egor Isaev, Vladimir Firsov, Valentina Sorokina, Vladimir Sybinderding shoghyry orys poeziyasyn bir ýlken beleske kóterip tastaghanyn eshkim de joqqa shyghara almaydy. Ghasyr basynan bergi qazaq poeziyasynyng da dәl osyghan úqsas qúbylysty basynan keshirip, aqyndar gvardiyasynyng әr on jyl sayyn әdebiyettegi jana, sony izdenisterding maydanyna attanghany kýni keshe ghana kóz aldymyzdan ótken ómir shyndyghy.
Alayda, halqymyzdyng poetikalyq potensialy eshbir eldikinen kem bolmaghanymen, aqyndarymyzdyng moyyndalyp, oqyrmangha tanyluy ózge júrtpen salystyrghanda óte bayau jyljyp keledi. Ádebiyetimizdegi adamdardy jasyna qarap jilikteytin jaman әdetting qanymyzgha sinip ketkeni sonshama, «jas aqyn» atauyn sheni óspeytin efreytorgha ainaldyryp jibergen synayymyz bar.
Jogharyda әngime qylghan orys aqyndarynyng barlyghy da tól topyraghynda otyz jasqa deyin-aq tanylyp, poetikalyq kemeldikting túghyryna tym erte kóterildi. Al bizde jas talanttardy moyyndaudan góri olardyng boyyndaghy janashyldyqqa ýrke qarap, tәueldi-tәuelsiz basylymdarda olardy jappay synap, «aqyn óltiru oiyny» tym qatty qarqyn alyp bara jatqan joq pa osy, qalay? Jaqsylyqty kóre almaytyn, talanttargha tasadan tas atatyn sorlylyghymyzdy qashan arylamyz.
Eng soraqysy buyn almasu ýrdisining tym úzaqqa sozylyp ketkeni sonshama aqyn shygharmashylyghyn eluge tolghanda ghana elep, pikir aitu ýirenshikti әdetke ainalghany qa-sha-n. Jasy seksen-toqsangha kelip, tom-tom kitap jazghanymen әdebiyettegi qoltanbasyn tanyta almaghan keybir aqyndardy ótirik maqtay bergennen góri, ónerge degen jýregin kirletpegen jastardyng izdenisine nazar audaru kerek shyghar, mýmkin, keleshekte. Ádebiyetimizding mәrtebesin ósiru ýshin.
Biz shygharmashylyghyn sóz etkeli otyrghan, әdebiyetke barynsha adal qyzmet etuge sert bergen Ámirhan sarang jazatyn aqyndardyng sanatynan. Áriyne, kóp jazatyndardy da, qolyna qalamyn siyrek alatyndardy da jazghyrugha eshkimning qaqysy joq. Ony әr aqynnyng jýrek qalauy sheshedi. Oidyng dauyly sening shabytyndy alsúrtyp jatsa nege keninen kósilmeske? Kóniling qalamasa qolgha qalam aludyng qanshalyqty qajeti bar?
Kóp jazu nemese az jazu aqyn shygharmashylyghy ýshin mindet emes. Mindet qalay jazsang da, ózine ghana tәn qoltanbandy tanytyp, oqyrman jýregine jol taba bilu. Ol ýshin aqyngha talant pen shalqar shabyttan bólek –minez kerek.
Ónerding mini –minezsizdik. Ár aqynnyng da poeziya әlemindegi tabighaty óleng ólkesindegi ózine ghana tәn minezi arqyly ashylady. Minez talantqa bergen Tәnirding syiy bolghandyqtan, onyng kemeldenui jaspen ólshenbeydi. Jastyghyna qaramastan dananyng sózin sóilegen Lermontov pen Esenindi, Súltanmahmút pen Tólegendi esinizge týsirip kóriniz. Qaranghy qazaq kógine órmelep shyghyp kýn bolghysy kelgende Súltanmahmút jiyrmadan jana ghana asqan edi ghoy..
Mine sondyqtan «poeziyanyn –úly júmbaq» (Dostoevskiy) bolyp qala beretin syryn eshbir ghúlama týsindirip bere almaytyn shyghar.
Poeziyanyng basty maqsaty sózben suret salu nemese danyshpansyp aqyl aitu da emes, adam janynyng tylsym tabighatyn zertteu. Ári-beriden song «Qúdayym keshire gór, Poeziya aqymaqtau bolugha tiyis». Mine sondyqtan da «Ya posledniy poet derevniy» dep jyrlaghan Eseninge de, «Imya mne Kuznesov. Ya odiyn. Ostalinye obman y poddelka» dep bosqa dauryqqan Yuriy Kuznesovqa da orys әdebiyetshileri keshirimmen qarady. Sebebi, poeziyada «ә» degennen, salghannan ólendegi minezin, ózine ghana tәn qoltanbasyn tanytyp kelgen aqyndar ghana kelesheginen mol ýmit kýtkizedi.
«Jas aqyn» jayly oiymyzgha qayta oralsaq, mәselening taghy bir ótkirleu qyry osy bir sóz tirkesining kez kelgen daryn iyesin býginnen emes, tek tausylmaytyn keleshekten ghana kózdi aldaghan saghymday ýmittendirip qoyatyndyghynda. Mine sonyng kesirinen «jas aqyn» - tarlan aqyn, aqiyq aqyn t.s.s úqsas úly memleketterge tәueldi el siyaqty bolyp ketkendey kórinedi, maghan. Aqsaqalymyz Ábdildә Tәjibaev «Júmeken kóp oilap, kóp izdenetin jas» dep jazghanda Nәjimedenov qyryqtyng qyrqasynan asqan túlghaly aqyn bolatyn. Mysalymyzdy kóbeyte bermey-aq Ámirhan Balqybekting poeziyasyna qatysty óz sózimdi «jas aqyn» demey-aq, aqyn dep bastaugha tәuekel etip otyrmyn.
Ámirhan jyrlarynyng kóbisi dalagha qatysty inkәr mahabbat pen sheksiz saghynyshtan túrady. Aqyn ólenderinde asqaq ruhpen birge adamnyng kónilin baurap alatyn myzghymas bir adal sezim bar. Sondyqtan Ámirhannyng keleshekte әli talay kemeldenetin jyrlaryna dәl býgin «altyn shyqqan jerdi belden qaz» degen prinsippen tym qatal qaraugha bolmaydy. Onyng ólenderining meni qatty qyzyqtyratyn ýlken sebebi, - aqynnyng poeziyada ózindik jol tandaugha talpynysy, tynnan soqpaq salugha úmtylysy. Áriyne, qazaq әdebiyetining kekse gvardiyasynyng bedeldi ókilderinen til ústartudy ýirenip, izdenis soqpaghyn taba almaghan aqyn da «jyltyrauyq qonyzday» әdemi ólender jaza aluy mýmkin. Biraq әdemi óleng jazushylardyng qatary kóbeyip, qarasy molayyp tolyqqan sayyn oqushy kónili basqagha auyp, jyrdan qadyr-qasiyet qashyp, sózding qúny arzanday týsedi emes pe?
Oqushy óz kezeginde aqynnan ómir shyndyghy jayly ózgeshe tolghanatyn, búryn-sondy qalam terbegen jyr sýleyining ólenderinde kezdespeytin terendik pen jana soqpaqtardyng izin kýtuge qaqyly. Poeziyada da, proza janrynda da bәrinen de qiyny - tynnan týren salu. Alayda janasha jazu degenimiz shygharmanyng kórkemdik dengeyin tómendetpey, әdebiyette ózgeshe jazu ýlgisining tabighatyn qalyptastyrudaghy, tipti, keybir zandylyghy da bar –aqynnyng nemese jazushynyng shygharmashylyq laborotoriyasynan shyqqan izdenisining nәtiyjesi bolsa kerek.
Ádebiyet – metafizikalyq qúbylys, tanym ýshin tartysatyn mәngilikting maydany. Tynysh ómir sýrgisi kelgenderding ol әlemnen alys jýrgeni abzal. «Ádebiyetting basyna beybitshilik búlty ýiirilgen shaqta – ol mәngýrttene bastaydy» (Mandelishtam).
Ádebiyettegi túlghalar da onyng tútqasyn mәngi ústap túra bermeydi. Árdayym óner aspanyn silkindirip, dauyldatyp-jauyndatyp ókshe basar buyn, jas úrpaq kelgen sayyn kórkem poeziyanyng jana bir tynysy ashylghanday bolady. Alpysynshy jyldar fenomeni de, ghasyrlar boyghy qalyptasqan jyraulyq dәstýrding erejesin búzyp ólendegi ózgeshe әlemin jasaghan Abay poeziyasy da osynday qúbylys edi desek shyndyqtyng auylynan tym alystap ketpeytin shygharmyz. (Úly Abaydyng óz zamanynyng iri aqyndary Shortanbay, Dulat pen Búhardy synauy olardy joqqa shygharu emes, estetikalyq túrghydaghy teristeu ghana. Ónerge jana formadaghy ólenning kelgenin bayqatuy ýshin aitylghan syn edi. Jananyng eskini yghystyra bastaghanynyng kórinisi bolatyn).
Sondyqtan Ámirhannyn:
Naghyz aqyn tuylmaydy oqysta,
Bar olardyng ómirde óz oryny
Jer betine keledi olar soghysqa
Toghysqan shaq júldyzdardyng shoghyry,-
dep ónerde jana maydan ashugha tyrysqan úmtylysyn zandylyq retinde qabyldaugha tiyispiz.
Aqynnyng keybir balghyn jyrlarynda kemis-ketik, «әttegenaylary» da bar bolghanymen, balausa ýninde, ólenining tabighatynda «tasqa túnghan tenizding tamshysynday» bir әdemi tazalyq bar.
Tfә, tfә. Tilimiz tasqa. Ámirhannyng dýniyedegi qúbylysty tereng tanugha talpynysy, lirikanyng súlu sózderding jiyntyghy emes ekenin týsingen zerektigi poeziyadaghy taghy bir kenistikting altyn esigin ashugha mýmkindikterding bar ekenin aiqyn anghartady.
Aqyn ólenderinde jalanash shyndyqtan, ótirik oishyldyqtan qashyp, tabighat pen adam arasyndaghy garmoniyalyq ýndestikti sabaqtastyra, salghastyra qaraugha tyrysady. Eng aldymen ol kóruding aqyny:
***
Kirpigine kelip túr sýiengim-aq
Janaryna kelip túr damyldaghym.
***
Janarynnan aqpasam tamshy bolyp,
Kirpiginnen úshpasam japyraq bop.
***
Janar menen kirpikting arasynda
Ómir deytin bayqasang aralyq bar.
(Dәl osylay 30 bet)
Aqyn ólenderindegi qadap aitatyn basty erekshelikterding biri, onyng kóshpeli halqymyzdyng tynys-tirshiligine tereng ýnilui der edik. Ol babalar yrymynyng astarynan da dalalyqtar ýshin manyzy zor senimdi sezedi.
Jútandaumyn demen biraq jarlymyn,
Baba yrymy, әlegi emes jarghynyn.
Qyzyl tildi sózge iyiltu ýshin de,
Itayaqtan sudy da ishken bar kýnim.
Babalar yrymy boyynsha tili kesheuildep shygha bastaghan beykýnә sәbiyge itayaqtan su ishkizedi eken. Sonday jaghday aqynnyng da basynan ótipti. Biraq Ámirhangha til qadirine, sóz kiyesine dәl kóshpeli týrkilerdey jauapkershilikpen qaraghan halyq joqtay kórinedi.
Itayaqtan sudy da ishken bar shaghym.
Kezi emesti ol kónil kýpti, arsa mún.
Sen sharshadyng sәndi quyp, men bayghús,
Baba yrymgha bagha tappay sharshadym.
Ásirese ólenning týiini, kuliminasiyasy әserli shyqqan.
Osy boldy-au zamananyng óleni,
Kóp bolghan song kór sezimi, kóbeni.
IYsi tilge iylikpegen tilderge,
Itayaqpen tamaq bergim keledi.
Dalagha degen saghynysh pen mahabbat aqyngha erekshe shabyt beredi. Ámirhannyng ólenderin oqy otyryp, dala tabighaty arqyly kóshpeli týrkilerding bolmysyn tanyghanday bolasyn. Dalanyng samal jelindey әdemi jyrlar ruhyna qanat bitiredi. Tyndap kórinizshi:
Jandy terbep mәngilikting aghyny,
Tәn arydy. Arman birge arydy!
Janarymdy qytyqtaydy núrymen,
Myng jyl búryn sóngen júldyz jaryghy.
Janym júldyz jyldamdyghyn qosqanda,
Sәlem aityp keyin qalghan dostargha.
Búl qaladan ketem týbi kókke men.
Ketemin men Segizinshi aspangha.
Segizinshi aspan. Búl búrynghy aqyndardyng eshqaysysy da ashpaghan júmbaq әlem. Ámirhannyng - әlemi! Ol aspanda tek aqyn Ámirhan Balqybek qana biletin ghajayyp ómir bar. Oqyp kórinizshi:
Osy bir týs saghym ba, әlde baghym ba?
Jan talyqsyp myzghyp ketken shaghymda.
Kórem ylghy әuen oinap kónildi,
Sol әuenge terbetilgen ónirdi.
Bir kezderi sezim keship jaydarman,
Jýrgen jay ma Adam Ata, Haua Ana?
Búl ólkening auasy әnge ainalghan.
Ne әueni ainalghanday auagha.
Sol әuendi búlaq eltip tyndaydy,
Qayyrmasyn kótermelep qús bitken.
Búryn-sondy kórip pe edim múndaydy.
Múnday sazdy búryn-sondy estip pe em?
Ólendegi qoltanbasy endi aiqyndalyp kele jatqan aqynnyng «Metamorfoza» jyr jinaghyndaghy shygharmashylyq izdenister ónerding sol biyik aspanda әli talay tamasha jyrlardyng jasynday jarqyraytyna degen ýlken senim úyalatady kónilimizge. Men aqyn jýreginen:
Janarda jarq etse bir úshqyn,
Sezim ghoy, qalaysha sónedi?
Bir óleng jazugha tiyispin,
Ómirding ózindey әdemi.
Dýniyeni shomdyryp araygha,
Tirlikti kýzeter kóz ilmey.
Jazugha tiyispin qalayda,
Bir óleng ómirding ózindey
- degen synaydaghy әli talay jauhar jyrlardy tudyratynyna shyn senemin.
Ámirhannyng boyyndaghy izdenis pen soghan layyqty quat sol senimimning aqtalatyna ilandyrady. Óitkeni onda qarapayym ómirden júrt bayqamaghandy kóre biletin zerektik bar, taghdyrly tuyndylarynda jýregindi eljiretetin jylylyq mol.
Qúr auagha qaldy asylyp qansha әnim,
Jer betinde sendelem be әli kóp.
Men jaryqty kýte-kýte sharshadym,
Endigi ómir týs siyaqty mәni joq.
Uaqytymdy kýte-kýte bitti әlim,
Manay túman, júldyz bitken adasty.
Kim biledi, kimder ne istep jatqanyn,
Kimder qalay júbataryn alashty?
Qasiretimdi týsin meyli, týsinbe,
Óz talayyn әrkim ózi tapqanday.
Jonarqamda, júlynymnyng ishinde,
Jauynqúrty qabir qazyp jatqanday.
Ádebiyet –ardyng isi, sonsong - adam janynyng tazalyghynyng barometri. Maqalamyzdyng túsaukeserinde biz Ámirhannyng ólenderinde «tasqa túnghan tenizding tamshysynda bir әdemi tazalyq bar» degenbiz, janylspasaq. Endeshe Ámirhannyng sol tazalyghyn aqyn ólenderining ainasy desek әbden jarasady. Júldyzdy sәtteri, túlghalanu, óris ashu kezeni әli alda dep ýmittenemiz.
1997 jyl 10 qyrkýiek
Abai.kz