Ámire Qashaubaevty Parijge jibergen – Nyghmet Núrmaqov
Nyghmet Núrmaqov - qazaqtyng HH ghasyr basyndaghy sayasy erik-jigerin últ qyzmetine arnaghan, osy úly múratta janyn pida etken ayauly kýreskerlerining biri.
Biyl Nyghmet Núrmaqovtyng (surette) tughanyna 115 jyl tolyp otyr. Osyghan oray Almaty qalasy әkimdigining qoldauymen, Qazaqstan sayasy qughyn-sýrginge úshyraghandar qauymdastyghynyng úiymdastyruy boyynsha №4 kitaphanada asa kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Nyghmet Núrmaqovtyng ómiri men qoghamdyq qyzmeti turasynda qúndy derekter men mәlimetterge toly dóngelek ýstel bolyp ótti.
Atalghan jiyngha Qazaqstan sayasy qughyn-sýrginge úshyraghandar qauymdastyghynyng tóraghasy Júmabek Ashuúly, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Mәmbet Qoygeldi, Álihan Bókeyhanovtyng nemere inisi Syrym Bókeyhanov, Nyghmet Núrmaqovtyng nemere inisi, medisina ghylymdarynyng doktory, professor Aman Núrmaqov jәne nyghmettanushy-ghalym Bolat Qabdóshev qatysty.
Rasynda, stalindik jýiening qúrsauynda qalghan qazaqtyng aghartushy-ziyaly tobyndaghy kórnekti ókilderding sol qanqyzyl dәuirdegi kýreskerlik joly men taghdyry bir-birine tym jaqyn, tyghyz baylanysty. Nyghmet Núrmaqov ta osy senim joghalghan, ýmit janshylghan tynysy auyr qoghamda jankeshtilikpen qyzmet etu ústanymynan tayghan joq.
Nyghmet Núrmaqov - qazaqtyng HH ghasyr basyndaghy sayasy erik-jigerin últ qyzmetine arnaghan, osy úly múratta janyn pida etken ayauly kýreskerlerining biri.
Biyl Nyghmet Núrmaqovtyng (surette) tughanyna 115 jyl tolyp otyr. Osyghan oray Almaty qalasy әkimdigining qoldauymen, Qazaqstan sayasy qughyn-sýrginge úshyraghandar qauymdastyghynyng úiymdastyruy boyynsha №4 kitaphanada asa kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Nyghmet Núrmaqovtyng ómiri men qoghamdyq qyzmeti turasynda qúndy derekter men mәlimetterge toly dóngelek ýstel bolyp ótti.
Atalghan jiyngha Qazaqstan sayasy qughyn-sýrginge úshyraghandar qauymdastyghynyng tóraghasy Júmabek Ashuúly, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Mәmbet Qoygeldi, Álihan Bókeyhanovtyng nemere inisi Syrym Bókeyhanov, Nyghmet Núrmaqovtyng nemere inisi, medisina ghylymdarynyng doktory, professor Aman Núrmaqov jәne nyghmettanushy-ghalym Bolat Qabdóshev qatysty.
Rasynda, stalindik jýiening qúrsauynda qalghan qazaqtyng aghartushy-ziyaly tobyndaghy kórnekti ókilderding sol qanqyzyl dәuirdegi kýreskerlik joly men taghdyry bir-birine tym jaqyn, tyghyz baylanysty. Nyghmet Núrmaqov ta osy senim joghalghan, ýmit janshylghan tynysy auyr qoghamda jankeshtilikpen qyzmet etu ústanymynan tayghan joq.
1924 - 1929 jyldary QazAKSR Halkomkenesining tóraghasy, 1931 - 1937 jyldary Býkilreseylik VSIK hatshysynyng orynbasary jәne VSIK prezidiumynyng últtar bólimining mengerushisi, esep-aqparat bólimining mengerushisi syndy asa joghary qyzmetterin atqarghan Nyghmet Núrmaqov azuly sayasy jýiening ishinde jýrip, qazaq últynyng mýddesi jolyndaghy enbegin tabandylyqpen jalghastyrdy.
Qazaqstan tarihshylary qauymdastyghynyng preziydenti Mәmbet Qoygeldining aituynsha, stalindik biylik HH ghasyr basynda qazaqtyng sayasy elitasyndaghy tútas eki buynnyng kózin joydy. Onyng alghashqy leginde, Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Jýsipbek Aymauytúly túrghan bolsa, ekinshi buyngha Smaghúl Sәduaqasov, Seyitqaly Mendeshov, Sәken Seyfulliyn, Túrar Rysqúlovtar enetin edi. Osy ekinshi buynnyng qatarynda ósken óte talantty hәm últqa janashyr qayratkerlerding biri Nyghmet Núrmaqov bolatyn.
««Kishi Oktyabrdin» avtory F.Goloshekinnen bir jyl búryn Qazaqstan biyligine kelgen Nyghmet Núrmaqov syndy últjandy túlghalardy biylikten shettetu - qanqúily Stalinning Goloshekinge jýktegen negizgi tapsyrmasy bolatyn», - dedi Mәmbet Qoygeldi óz sózinde. Onyng aituynsha, Mәskeude Qazaqstangha «Kishi Oktyabri» tónkerisin jýrgizip, baylardy kәmpeskeleu turaly mәsele qoyylyp, búl mәsele talqygha salynghanda, Goloshekinning bastamasyna birden-bir qarsylyq kórsetken basshylardyng biregeyi Núrmaqov bolghan eken. Osy jiynda sol kezdegi qazaqstandyq atqarushy biylik ókilderining biri bolghan Oraz Isaev Goloshekinning sózin tolyq qoldaghan. Jalghyz túryp, aigha shapqan arystanday bolghan «Núrmaqov mәselesi» osy tústan bastap qozghalghan siyaqty. Óitkeni, sol joly Goloshekin Stalinge Núrmaqov siyaqty bayshyl, últshyl adammen birge qyzmet isteuding qiyn ekenin aityp shaghymdanady. Sóitip, baylardy tәrkileu el ekonomikasyn qúrdymgha aparatynyn aityp kóndire almaghan Nyghmet Núrmaqov ózin qyzmetten bosatu turaly IY.Stalinge ótinish jazady. Alayda, Stalin búl mәseleni Qazaqstanda, óz aralarynda sheship alyndar degen eken. Sóitip, Qazaqstangha Stalinning tikeley qoldauyn arqalanyp kelgen Goloshekin Núrmaqovty qyzmetinen almay, qayta barlyq kәmpeskeleu júmystaryn sonyng qolyna tapsyrady.
«Kim kýshti, bay ma, kulak pa, múnyng bәri bos sóz. Keshegi 1912 jyldary myndaghan qazaq jigitteri Semeyge týrli óndiriske jaldanyp júmys isteuge shyghatyn. Qazir ol joq. Kedey endeshe qayda barady, әriyne baygha. Ol tamaghyn tauyp, kýnin kóruding jalghyz joly. Baylargha salyq salyp, onyng esesine jergilikti jәne memlekettik budjetti ósiru, kedeylerge kómek beretin qor qúru, kooperasiyany qoldap, mektepter salyp, mәdeny júmystardy órkendetu kerek. Endeshe Oktyabriding lebin osylay týsinu kerek. Yaghni, kedeylerge tónkeris lebi bardy degen sóz», - degen Nyghmet Núrmaqov goloshekindik «Kishi Oktyabrige» mýldem basqasha reng beredi», - dedi jiynda bayandama jasaghan belgili nyghmettanushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty Bolat Qabdóshev.
IYә, osydan-aq, stalindik jýie men Núrmaqov arasynda ýlken sayasy kelispeushilik tuyndaghanyn baghamdaysyz. Goloshekin osy rette ózining sayasy opponentterin «sәduaqasovshyl», «eng ziyandy, qauipti aghym» dep synaydy. Álbette, búl naqaq jalanyng ishinde Núrmaqov ta bar edi.
«Býgin bizding әuletimiz ýshin bir jaghynan quanyshty kýn bolsa, bir jaghynan kónilimiz jabyrqau bolatyn kýn. Bizding otbasymyzda alty adam stalindik repressiyanyng qúrbany boldy. Mening atam - Núrmaq Tәukebaev. Jetpis jasynda esh sayasattan habary joq adamdy ýshtikting sheshimimen atyp tastaydy. Ol kisining ýsh úly, bes qyzy bolghan. Ýsh úlynyng biri - Nyghmet Núrmaqov. Ekinshisi - Qúrmanghazy Núrmaqov. Ýshinshisi - mening әkem Jәnel Núrmaqov. Sol ýsh úlynyng ekeuin atyp tastaghan. Mening әkem kezdeysoq tiri qalady. Biraq, ol kisi belgisiz sebeptermen elden ketip qalyp, Qaraghandydaghy enbek armiyasyna, shahta júmysyna jiberilgen. Keyin Alash arystarynyng biri, Qazaqstandaghy joghary bilimi bar alghashqy zanger (Sankt-Peterbor uniyversiytetining zang fakulitetin bitirgen - red.) Jaqyp Aqbaevtyng nemere qaryndasy -Zýnfýn Ybyraeva (Nyghmet Núrmaqovtyng jary) da qughyndaugha týsedi. Sonan keyin Nyqannyng qarshaday eki balasyn bir balalar ýiine jibermey, ekeuin eki jaqqa jiberedi. Bireuin Penzagha, bireuin Saratovqa. Mine, bir әuletting ózinen osy alty adam repressiyanyng qúrbanyna ainaldy. Qazirgi zamanda, eng ókinishtisi, osynday zobalang tarihtyng sebepkeri Stalinning atyn janghyrtyp, ony úly adamdardyng qataryna qosqysy kelip jatyr. Ásirese, Reseyde osynday niyet tanytyp jýrgender jii kezdesedi. Al Qazaqstangha Stalinning jasaghan zúlymdyghy keshirilmeytin dýnie deuge bolady», - dedi jiynda sóz alghan Nyghmet Núrmaqovtyng nemere inisi, medisina ghylymdarynyng doktory, professor Aman Núrmaqov.
«Ómirlerining songhy jyldarynda, yaghni, alty-jeti jyl ainalasynda Álihan Bókeyhanov, Túrar Rysqúlov, Nyghmet Núrmaqovtar Mәskeude túrdy. Sonda olar bir-birimen aralasty ma degen oy tuady? Álekenning qyzy Elizaveta Álihanova Kenes Odaghynyng alghashqy Densaulyq ministri Simashkonyng qolastynda istegen eken. Yaghni, olardyng ýileri kórshi túrghan, bir-birimen aralasyp túrghan. Osy qúrylymnyng bilim jetildiru institutyndaghy partiya úiymyn Liza Bókeyhanova on shaqty jyl basqarghan. Qaranyz, әkesi Álihan halyq jauy delinse, qyzy partiya úiymyn basqarady. Qanday, paradoks! Al, Simashko men Nyghmet Núrmaqov VSIYK-ting prezidium mýsheleri. Birge týsken suretteri de bar. Sondyqtan, Álekenning qyzy Simashkonyng qaramaghynda júmys istese, olar ózara Álihan turaly sóilespedi dey almaysyz.
Elizaveta ómirining songhy uaqytynda nauqastanyp, qatty auyrghan kezinde Álekenning nemere inisi Syrym Bókeyhanovty shaqyryp alyp, «Mening osynday jaqsy kóretin joldasym, Nyghmet Núrmaqovtyng әieli - Zýnfýn Ybyraeva degen apang bar edi. Sony tauyp әkelshi», - dep ótinish bildiredi. Syrym Bókeyhanov osy estelikti aita otyryp, Álekenning qyzy Elizaveta men Nyghmetting ayauly jary Zýnfýn Ybyraeva ekeuining jylap kórisip, qimay qoshtasqanyn aitady.
Smaghúl Sәduaqasov Kremli auruhanasynda belgisiz jaghdayda kenetten qaytys bolghanda, ony krematoriyge órteydi. Osyny kórip túrghan Álekennin, Álihan Bókeyhanovtyng sol kezde jaghdayy nasharlap, talyqsyp ketken eken. Sol kezde Álekendi bir jaghynan Rysqúlov, bir jaghynan Núrmaqov eki qoltyghynan demep ústap túrypty. Yaghni, әr baghytta qyzmet istegen olar Mәskeude bir-birimen tyghyz qarym-qatynasta bolghan deuge negiz bar.
«Nyghmet Núrmaqovtyng óner salasyna kórsetken qamqorlyghynyng ózi bir tóbe. Sonau Semeydegi qyzmeti jyldarynda (1921 jyldyng kýzinde) Aleksandr Zataevichti Semey ónirin aralatyp, belgili muzyka zertteushisining janynda bolghan eken. Halkom kenesining tóraghasy bolghanda astanada ótetin әnshilerding jiynyna A.Zataevichti jiyi-jii shaqyryp otyratyn. Sonday-aq, Qazaqstan Halyq әrtisi Zataevichting Mәskeudegi mýshkil haline kónil bólip, N.Núrmaqovtyng taghy da aralasuyna tura keldi. Qajetti aqshalay jәrdemdi bóldirip qana qoymay, Halyq Aghartu halkomy qúramynda túraqty enbekaqysyn alyp túratyn qyzmetke tirketti», - dedi Bolat Qabdóshev óz sózinde.
Jas jurnalist retinde Semeyde bolghan kórnekti jazushy Nikolay Anov ta óz estelikterinde Núrmaqov jayly kezinde ashyq jaza almaghanyna ókinedi. «Kryliya pesni» atty romanynyng negizgi keyipkerining biri - «Ámire Qashaubaevty Núrmaqovtyng Parijge jibergeni shyndyq», - dep úzaq jyldar býgip kelgen qúpiyasyn bertinirekte ashyp aitqan eken jazushy.
Qazaqtyng kemenger jazushysy Múhtar Áuezov Leningradta student bolghan jyldary Qazaq ýkimetine jazghan hatynda Semey gubatqaru komiytetinde qyzmettes bolghan Nyghmetting ózin jaqsy biletindigin aityp, aqshalay kómekke zәru ekendigin aitady. Kóp keshikpey, ol ýkimet tarapynan belgilengen arnayy stiypendiyagha tirkelgen. Ádebiy-lingvistika bólimining III kurs studenti Múhtar Áuezovti Nyghmet Núrmaqov, Súltanbek Qojanov, Smaghúl Sәduaqasov sekildi qazaq qayratkerleri sol kezde-aq bolashaghynan zor ýmit kýttirgen últymyzdyng jazushysy dep moyyndap, jas kezinen qamqorlyqtaryn ayamaghan eken.
Jalpy, Álekeng men Nyghmetting Mәskeude bir kýnde ústalyp, bir kýnde atylyp, Don ziratynda birge jerlenui de olardyng qyzyl imperiya aldyndaghy súsy men mysy óte joghary bolghandyghyn kórsetedi.
«1920 - 1930 jyldardaghy kóptegen aqtandaqtardy zertteushiler arshyp jatqanymen, olar turaly kóptegen mәlimetter halyqqa jetpey jatqandyghyn kórip jýrmiz. Mәselen, Nyghmet Núrmaqov, Smaghúl Sәduaqasov, Súltanbek Qojanovtardy kóp eshkim bile bermeydi. Al, «Alash Ordanyn» 15 ministri bolghan arystardy bilu - býgingi úrpaqtyng paryzy. Osynday eldi el qylghan, últqa kósem bolghan túlghalardy mektep pen joghary oqu oryndarynyng oqulyqtaryna engizip, keninen nasihattau kerek. Ár halyq óz basyna týsken qiyndyqtardy aitady. Biraq onyng bәri qazaqtyng basyna ornaghan zúlmattay bolghan joq. Biz HH ghasyrdyng basyndaghy 6 million qazaqtan 1934 jyly 2 million 400 myng ghana qazaq qaldy dep aityp jýrmiz. Juyrda jazushy Smaghúl Elubay 1911 jyly jazylghan bir orys ghalymynyng enbegin tauyp alypty. Sol enbekte keltirilgen derek boyynsha 1911 jyly 8 millionnan asa qazaq bolghan eken. Shynynda, bir halyqtyng 75 payyzyn qyryp jiberu naghyz genosid bolyp tabylady», - dedi Júmabek Ashuúly konferensiyada.
Álbette, búl jiynda Nyqannyn, Nyghmet Núrmaqovtyng azamattyq, últjandylyq beynesi tolyqtay ashylghanynda kýmәn joq. Ony konferensiyagha qatysqan oqushylar men studentterding jiyn sonynan belgili tarihshylargha qoyyp jatqan kóptegen saualdary da aighaqtaydy. Múnyng ózi, býgingi jas óskinderge últjandylyq pen elsýierlik qasiyetterdi osynday últ qyzmetinde janyn pida etken túlghalardy aita otyryp, siniruge bolatyndyghyn taghy da dәleldey týsedi.
Duman ANASh,
«Almaty Aqshamy», №48, 22-sәuir