Jaqynda «Abay.kz» aqparattyq portalynda «Zang gazetinen» alynyp basylghan «Jivilov degen jegi qúrt kim?» degen maqalagha baylanysty oqyrman qauymgha týsinikteme bere ketkendi jón kórdim. Men, Nikolay Jivilov 1952 jyly Almatyda dýniyege keldim.  Kәsipkerlikpen ainalysamyn. Áyelim, ýsh balam bar.

Eng aldymen nege maqalanyng týpnúsqasy basylghan «Zang gazetine» emes, «Abay.kz» portalyna týsinikteme berip otyrghanyma toqtalayyn. Áriyne, Qazaqstannyng aqparat kenistiginde sanaluan búqaralyq aqparat qúraldary bar. Alayda «Abay.kz»  qazaq tilindegi eng tanymal portal eken, әri qazaq tilin biletin barlyq otandastaryma osy portal arqyly bolghan jaydy jedel jetkizuge bolatynyn týsindim.

Ángimening ashyghyna jýginelik, atalghan maqaladaghy men aitty degen sózdi eki týrli adamnyng ghana dәti baryp aita alady.

Birinshisi, shekten tys últshyl, shovinist te, ekinshisi, jýike jýiesinde aqauy bar adam boluy mýmkin. Al, men onyng ekeuine de jatpaytynymdy mәlimdeymin.

Jaqynda «Abay.kz» aqparattyq portalynda «Zang gazetinen» alynyp basylghan «Jivilov degen jegi qúrt kim?» degen maqalagha baylanysty oqyrman qauymgha týsinikteme bere ketkendi jón kórdim. Men, Nikolay Jivilov 1952 jyly Almatyda dýniyege keldim.  Kәsipkerlikpen ainalysamyn. Áyelim, ýsh balam bar.

Eng aldymen nege maqalanyng týpnúsqasy basylghan «Zang gazetine» emes, «Abay.kz» portalyna týsinikteme berip otyrghanyma toqtalayyn. Áriyne, Qazaqstannyng aqparat kenistiginde sanaluan búqaralyq aqparat qúraldary bar. Alayda «Abay.kz»  qazaq tilindegi eng tanymal portal eken, әri qazaq tilin biletin barlyq otandastaryma osy portal arqyly bolghan jaydy jedel jetkizuge bolatynyn týsindim.

Ángimening ashyghyna jýginelik, atalghan maqaladaghy men aitty degen sózdi eki týrli adamnyng ghana dәti baryp aita alady.

Birinshisi, shekten tys últshyl, shovinist te, ekinshisi, jýike jýiesinde aqauy bar adam boluy mýmkin. Al, men onyng ekeuine de jatpaytynymdy mәlimdeymin.

Mening shovinist emestigime basty dәlelim - әielimning qazaq boluy әri ýsh balamnyng naghashy júrtymen etene aralasyp túruy dep oilaymyn. Áriyne, suyn iship, nanyn jep otyrghan qazaq eline mening alghystan basqa aitarym joq. Kýndelikti tirlikte qoyan-qoltyq aralasyp, talay jaqsylyghyn kórip jýrgen qanshama qazaq dostarym bar. Tipti, mening osynday dәrejege jetkenimning ózi qazaq halqynyng kenpeyildiligining arqasy dep oilaymyn. Sondyqtan men býkil qazaq halqynyng ar-namysyna tiyetin auyr sóz aituym mýmkin emes. Oghan mening bolmysym da, tәlim-tәrbiyem de jibermeydi.

Áriyne, Sandughash Taghabergenova ekeuimizding aramyzda qarjylyq mәselelerge baylanysty dau tuyndaghanyn joqqa shygharmaymyn. Biz de óz tarapymyzdan zang boyynsha әreket etudemiz dep sanadyq, ol da sonday oida boldy. Sondyqtan mәselening aq-qarasyn anyqtau ýshin jiyi-jii sotqa jýginip jýrmiz. Dau bastalghaly beri birneshe ret sotta kezdesip, tipti, bir-birimizge qatty sóz aitqan kezimiz de boldy. Búl jerde milliondaghan adamnyng taghdyry toghysqan qara bazardyng ishki «kuhnyasy» turaly aityp otyrudyng ózi artyq dep sanaymyn. Tek, sol sózge kelgen kezderde býkil últtyng namysyna tiyetin sóz aitpaghanyma ar-namysymmen kuәlik ete alamyn.

«Abay.kz» portalyndaghy oqyrmandar pikirine kóz jýgirtsem men «halyq jauyna» ainalyppyn. Tipti, maghan degen óshpendiligin ashyq jazyp jatqandar da bar. Talay últ pen úlystyng basyn qosyp airanday úiyp otyrghan tәuelsiz Qazaqstan ýshin túraqtylyq, syilastyq - kózding qarashyghynday saqtaytyn eng basty jetistigimiz. Ony saqtau әr azamattyng mindeti. Bizde eshqashan últarazdyghy tuyndaghan emes, tuyndamaydy da. Óitkeni, biz taghdyrlary tamyrlasqan bauyrlas halyqtarmyz.

Ózderinizge degen iltipatpen N. Jivilov