Qaryz alu býgingi ómirding ajyramas zandylyghy. Dosynnan, tanysynnan, tuysynnan nemese bankten qaryz alu kópshiligimizde kezdesedi. Býgingi adamdardyng tynys-tirshiligi de, ekonomika da osyghan beyimdelgen. Yaghni, qazirgi adamdardyng bir bóligi «qaryzgha ómir sýrip jatyr». Onsyz bolmaytyn da siyaqty. Óitkeni, júrt qatarly ómir sýru kerek. Baspana salu, balalaryndy ayaqtandyru, oqytu jәne t.t. molyraq qarjyny qajet etedi. Kópshiligimiz solay etip te jatyrmyz.

 Qaryzdyng qaytarymyn dәl sol uaqytta oilay qoymaymyz. Adamdardyng bir bóligi býginde sәl aqsha qajet bolsa, ózinde jetpese bankke jýgiretindi shyghardy. Songhy kezderi qymbattau kiyimnen jәne túrmystyq zattardan bastap bәrin de nesiyege alushylar sany kóbeyip barady. Sauda ýileri men bankter de birigip osynday jarnamalardy ýdemeletude.Solardyng arzan sózine senip aqshany nemese tauardy tegin berip jatqanday úmtylamyz.
Psihologtar «nesiyege qúshtarlyq - auru» dese, ekonomister «bank halyqtyng qarjylyq sauattylyghynyng tómendigin paydalanyp paydagha batyp otyr» degendi aitady. Búl da shyndyq. Bankter tek ózining paydasyn ghana oilaydy. Qaryzgha aqsha alugha әielder jaqyn keledi. Bankter de osy jaghdaydy paydalanyp qaluda. Qaryz aludy tek Batystan kelgen jәit degenge kelisuge bolmaydy.

 Qaryz alu Shyghys elderinde de, qazaq dalasynda da búrynnan bolghan. Biraq qazirgidey joghary payyzdyq ýstemaqy turaly estigen emespiz.
Qaryzyn ótey almay ýiinen aiyrylghandar da, tipti óz-ózderine qol salghandar da kezdesude. Keybir adamdar qaryzdy erikkennen almaydy. Barar jeri, basar tauy qalmaghan song ghana nesie alugha tura keletinderi kezdesedi. Búl jaghdaydy da bankter tiyimdi paydalanady. Qazir bir banktegi qaryzyndy jabu ýshin ekinshi bankten de qaryz alugha bolady. Múnday jarnamalardy da kýndelikti kórip jýrmiz. Ertengi kýndi eskermey, ózining tólem qabiletin eseptemey qaryz alu jaqsylyqqa aparmaydy. 
 «Ertengi qarjylyq jaghdayym jaqsaryp keter, býgin qaryz alsam, ony bir amalyn tauyp qaytararmyn» degen aldamshy senimge boy aldyrugha bolmaydy. Qaryzsyz da ómir sýruge bolady. Adam ózine ghana senui kerek. Bir qaryzdanyp, ony ótegen adamnyng boyy qaryz alugha ýirenip te ketedi. Ómir boyy qaryzdanghan adamnyng ómiri - ómir emes. Bireuding aqshasyna bir sәttik ómir sýrgenshe, ózinning adal enbeginmen, qanaghatpen ómir sýrgen әldeqayda qyzyghyraq. Qaryzgha batqan adam óz erkinshe ómir sýre de almaydy. Ony qaryzdy qaytaru uayymy jegidey jeydi. Uayymsyz ómir sýrgenge ne jetsin. Qaryz alu arqyly biz ózimizdi ózimiz uayymgha salamyz. «Qaryz kýlip baryp, jylap qaytady» deydi.. Ony da úmytpayyq!

Degenmen de qazirgi kýni aqshasyz kýn kóru qiyn. Pol Getty degen danyshpan «Eger sizding aqshanyz bolmasa, siz aqsha turaly oilaysyz. Al eger aqshanyz bar bolsa, onda aqshany ghana oilaysyz» dep aitypty.  IYә, aqshasyz qazir eshtene de istey almaymyz. Aqshasyz istey alatyn jalghyz nәrse – búl qaryz. Búl sózdi de bir jerden oqyghan siyaqtymyn.

Meninshe aqshanyng sonynan quudyng qajeti joq, onyng qarsy aldynan shyghu kerek. Qalay desek de aqshanyng manyzy bar. Prosper Meriyme aitqanday «Aqshadan basqa da manyzdy dýniyeler bar, biraq olardy aqshasyz satyp ala almaysyn». Enbek etseng ghana aqsha bolady. «Basqanyng qaltasyndaghy aqshany sanau әdepsizdik, biraq qyzyq» dep aitsa da óz qaltamyzda adal enbekpen tabylghan aqshanyng bolghanyna ne jetsin? Qoryta aitqanda qaryzgha ómir sýrmeyikshi, aghayyn!

Nesibeli SYRYMBET,  Qyzylorda qalasy, T. Jýrgenov atyndaghy orta mektebi 

 Abai.kz