QR Parlamenti deputaty 

Aldan Smayyl myrzagha

Ashyq hat

Qúrmetti Aldan Smayyl myrza!

Áleumettik jelilerding birinde Siz 12 jyldyq bilim beru jýiesine oray ótkizilgen jiynda mektep oqushylarynyng 3 tildi mengeruine baylanysty aitqan sózinizde: «Aghylshyn tilin tek 3-synyptan bastap engizu kerek. Álemdik qauymdastyqta da osynday jolgha qoyylghan. Japoniyada shet tilderin oqytu 6-synyptan bastalady. Al sizder 3 til oqytu kerek degendi qaydan aldynyzdar? 6 jasar bala 3 tildi mengerip alady degen qorytyndyny kim berdi? Kóptegen otbasylarda balalar túrmaq, ata-analar óz ana tilderin bilmeydi. Sol sebepti de qazaq tili 1-synyptan bastap oqytyluy kerek. Jәne ol әdebiyet pәninen bólek ótui tiyis. Salystyrmaly týrde aitalyq, orys jәne aghylshyn tilderine bólingen saghattar qazaq tili men әdebiyetine qaraghanda birneshe ese kóp. Múnday jaghdaydan keyin bastauysh mektebin bitirgen oqushy ana tiline qaraghanda aghylshyn tilin jetik mengerip shyqpay ma?!» - depsiz.

Aytuynyz oryndy-aq. Bir ókinishtisi búl iydeya әu bastan elbasynyng bastamasynan tuyndady. Osydan birer jyl búryn osy mәsele kóterilgen kezde qazaqstandyq qoghamdyq pikirding basym bóligi «ýsh túghyrly til» degen sayasatqa qarsy boldy. Múny elegen parlament boldy ma? Siz de sol parlament mýshesi ediniz. Sol kezde búl bastamanyng búrystyghyn aityp, qarsylyq bildirseniz qayda qaldynyz. Biraq, Áli de kesh emes. Qateni jibergennen sol qateni týzemegen jaman, eger Siz múny Parlament dengeyinde qayta kóterip, әriptesterinizge jetkizip, týzeuge kiriser bolsanyz halyq qoldaugha dayyn. Sizge qaru bolsyn, endeshe, «ýsh túghyrly til» degen sayasattyng búrystyghyn týsinidirip kóreyik:

Memleketimizde tek qana «qazaq» jәne «orys» tilderi memlekettik, ekinshisi resmy qatynas tili retinde jýredi. Óz kezeginde zangha sәikes qos tilge respublikalyq budjetten tiyesili qarjylandyru qarasytyrylghan. Sebebi, «QR-synyng Til turaly Zany» boyynsha (4-bap) respublikamyzdyng orta mektepteri tek qana eki tilde qazaq jәne orys tilderinde oqytugha baghyttalghan. Atalmysh zannyng 5; 8 babynda «memlekettik úiymdarda (orta mektepter memlekettik mekemeler sanatyna jatady) jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen qatar qoldanylatyny anyq kórsetilgen. Qúp delik. Olay bolsa  Ghylym jәne Bilim Ministrligining mekteptegi reforma degen jeleumen «orta mektepterge» kýshtep kirgizip jatyrghan «Ýsh túghyrly til» reformasynyng qate baghdarlama ekenin jәne «Ata Zandaghy» (7-bap), «Til turaly Zanymyzdaghy» (4;5;7-bap) qarapayym zang talaptarynyng búrmalanyp jatyrghanyn nege eskermeysizder? «Ata Zanymyzda» joq qaydaghy bir aghylshyn tilin mektep programmasyna engizip, saghat bóluge, oghan memleket qarajatyn shyghyndaugha mýldem bolmaydy. Demek, «aghylshyngha» dep budjetten bólingen qarjy da zannan tys bolyp tabylady. Al, zansyzdyq jolymen maqsatsyz shyghyndalghan әrbir mol aqshanyn, tiynnyng artynda «sybaylastyq» pen «jemqorlyq» jýretinin Siz bizden de jaqsy biluiniz kerek.

Osy jerde ekinshi bir jaq tarapynan: «aqyly oqytugha qazirgi naryq zamanynda qarapayym ata-analardyng qarjylyq mýmkindigi joq, nelikten tegin oqytugha jaghday jasap otyrghan orta mektep reformasyna qarasy bolamyz» - deushi súraq ta tuyndauy әbden mýmkin. Jauap bireu:  kópshilik «ýsh túghyrly tildin» - búrystyghyn aitqanda memleketting orta mektep baghdarlamasyna kirgizetindey Ata Zanymyzda «aghylshyn tili» turaly baptardyng joghyna ghana sýienip otyr. Sebebi, aghylshyn tilin bala-baqshadan bastap orta mektep baghdarlamasyna mindettep oqytudy engizu Ata Zanymyzda jazylmaghan. Taghy da qaytalap aitamyn: QR-synyng «Til turaly Zanynda» da aghylshyn tilin memlekettik tilding biri retinde oqu baghdarlamasyna kirgizu mindettelmegen. Joq, olay emes, mektepten bastap oqytudy bastauymyz qajet desek, onda «Konstitusiyagha», «Til turaly Zangha» ýshinshi til etip aghylshyn tilin jazuymyz kerek emespe. Al bizding zanda onday bap joq. Endeshe zandy nege búrmalaymyz? Zandylyqtyng búljytpay oryndaluyn birinshi kezekte qadaghalaytyn zang shyghraushy organ parlament deputattary qayda qarap otyr?

Biz múny aitqanda aghylshyn tili (jәne ózge de shet tilderi) mýldem oqytylmauy tiyis demeymiz. Eger oqytyluy qajet bolsa, onda «aghylshyn tili» әrkimning qyzmet baby qajettiligine qaray, eriktilik týrde, tek qana aqyly arnauly shet tilderi mektepterinde ghana ýiretilui tiyis. Sebebi, barlyq órkeniyetti evropa, memleketterinde, alty qúrylyqtyng barlyghynda shet tilin ýiretu - memlekettik orta mektepten tys, tek qana arnayy ashylghan derbes, «aqyly jeke mektepterde» jýredi. Alysqa barmay-aq keshe ghana ózimizben birge bolghan poskenestik respublikalardyng barlyghynda búl mәsele tap osylay sheshilgen. Óitkeni ol elderding barlyghynda elding Konstitusiyasy, til turaly zang baptary osyny talap etedi. Jәne olar múny búljytpay oryndap keledi.

Qúrmetti Aldan Smayyl myrza!

Zannyng oryndaluyn jәne qúqyqtyq jaghynan qatang qorghaluyn qamtamasyz etu kez kelgen memlekettik mekemelerde, sonyng ishinde zang shygharushy organ Parlamentte bәrinen joghary túruy tiyis. Ol zandy bekitken de ózderinizsizder. Memlekettik mekemelerding biri bolyp sanalatyn Qazaqstannyng orta mektepterinde aghylshyn tilin oqytudy engizu – qúzyrly organdar tarapynan QR-sy Konstitusiyasy talaptaryn moyyndamau, «Til turaly Zandy» óreskel búzu bolyp tabylady. Aghylshyn tilin orta mektepterde «mindettep oqytu» zannan tys. Sol sebepti de Ghylym jәne Bilim Ministrligining úsynyp otyrghan «Ýsh túghyrly til» baghdarlamasynyng QR-synyng «Til turaly Zanyna» jәne «QR-sy Konstitusiyasy» talaptaryna tompaqtyghyn (bizdinshe búrystyghyn) saraptamadan ótkizu, múnyng zangha qayshy әreket ekenin dәleldeu Parlament deputaty retinde Sizding jәne әriptesterinizding mindeti demekpin. Kez kelgen qúqyq búzushylyq belgileri bar әreket әkimshilik, qylmystyq jauaptylyqtyng negizi bolyp tabylady. Parlament deputaty retinde jeke adamnyng da, zandy túlghanyng da qúqyqqa qarsy «bilip» ne «bilmey» barghan kinәly qandayma «is-әreketi» nemese «әrektsizdigi» qúqyq búzushylyqqa jatady jәne jauaptylyqtan bosatpaydy.

Osy jaylardy jariya ete otyryp, Sizden QR-synyng «Til turaly zandary talaptaryn búzghany ýshin jauaptylyqqa» keltiretin 5-taraudyng 24-babyna sýiene otyryp, «Konstitusiyalyq kenes» alqasy aldynda elimizding orta mektepteri baghdarlamasyna kirgen «ýsh túghyrly til» reformasynyng Ata Zanymyzdaghy 7-bap jәne QR-sy «Til turaly Zanynda» kórsetilgen 4-shi; 5-shi; 7-shi bap; 2-tarau 8-shi; 9-shy; 4-tarau 21-shi baptaryna (11.07.1997 №151-1 QR-yng Zany) qanshalyqty zannan tys ekenin saraptamadan ótkizip, búghan óz baghasyn berudi, «ýsh túghyrly til» baghdarlamasynyng jaramsyz dep tanyluyna, kýshin joyugha yqpal etuinizdi súraymyn. IYgi iste deputat әriptesteriniz de Sizdi qoldaydy ghoy dep ýmittenemin. Iske sәt tileymin.

Qúrmetpen Núrlybay Qoshamanúly.

Aqtóbe qalasy.

Abai.kz