Senbi, 23 Qarasha 2024
Zertteu 8204 0 pikir 22 Sәuir, 2014 saghat 11:48

Autsayderler ondyghyn Statistika agenttigi bastap túr

 

 

 

 

               

 Aghymdaghy jyldyng aqpan-nauryz aralyghynda «Reyting.kz» Zertteu agenttigi Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining ministrlikteri men agenttikterining 2013 jyldaghy jәne 2014 jyldyng birinshi toqsanyndaghy júmys sapasyna qatysty obektivti bagha beru ýshin sarapshylar arasynda saualnama jýrgizdi. Saualnamagha biznes qauymdastyghynan, ýkimettik emes úiymdar men sarapshylar qauymdastyghynan joghary tәjiriybeli 39 sarapshy qatysty.       

Qúrylymdardyng júmys sapasyn baghalau ýshin 10 negizgi ólshemning manyzdylyghy esepke alyndy. Al әrbir әkimshilikterding júmysy 7 baldyq jýiemen («1» - eng tómen, «7» -eng joghary) baghalandy.

Zertteu nәtiyjeleri ortasha baldardy anyqtau arqyly SPSS baghdarlamasymen esepteldi. Jalpy reytingti esepteu ýshin zertteu nәtiyjelerine arifmetikalyq amaldar («salmaqtardy» esepke ala otyryp, qosu men ortasha arifmetikalyq baldardy shygharu arqyly) qoldanyldy.

Zertteu nәtiyjesi boyynsha manyzdylyghy boyynsha ólshemder dengeyi tómendegi kestede anyqtaldy:

Faktorlar 

Salystyrmaly salmaq

Baghdarlamalar men jobalardyng jýzege asuy boyynsha baqylauyndaghy qúrylymnyng jetistikteri

5,18

Sala baqylauyndaghy ýrdisterding dinamikasyna qúrylymnyng yqpaly

4,2

Qúrylymnyn sybaylas jemqorlyq daularynda kórinui

4,03

Qazaqstandyq elitadaghy birinshi basshynyng orny

3,71

Sheshimderdi qabyldaudaghy qúrylymnyng «ashyqtyghy»

3,43

Birinshi basshynyng jeke jәne kәsiby qasiyetteri

3,29

Daghdarysqa qarsy basqaru qabiletteri

3,24

Qoghamdyq baqylau transparenttiligi

3,06

Biylikting basqa organdarymen ózara әrekettesu qabileti

2,88

Birinshi basshynyng mansaptyq ósu bolashaghy

2,18

Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining ministrlikteri men agenttikteri qyzmetterining tiyimdilik ólshemderi negizinde baghdarlamalar men jobalardyng jýzege asuy boyynsha baqylauyndaghy qúrylymnyng jetistikteri eng joghary oryngha ie boldy. Atalghan ólshem basqa ólshemderge qaraghanda әldeqayda joghary (7 baldyq shkalada 5,18  ball aldy). Ýshtik kórsetkishterge «sala baqylauyndaghy ýrdisterding dinamikasyna qúrylymnyng yqpaly» men  «qúrylymnyng sybaylas jemqorlyq daularynda kórinui» ólshemderi de endi.

Subektivtik mәnge ie «qazaqstandyq elitadaghy birinshi basshynyng orny» faktory ólshemder manyzdylyghy boyynsha tórtinshi oryngha ornalasty. Sarapshylardyng baghalary boyynsha «sheshimderdi qabyldaudaghy qúrylymnyng «ashyqtyghy» ólshemi besinshi oryndy aldy.

Ministrlikter men agenttikterding tabystylyghyn anyqtaudaghy manyzdylyq boyynsha asa joghary emes ólshemder anyqtaldy: «qoghamdyq baqylau transparenttiligi», «biylikting basqa organdarymen ózara әrekettesu qabileti», «mansaptyq ósuining bolashaghy».  

Osy atalghan ólshemderge say sarapshylar 2013 jyl qorytyndysy men 2014 jyldyng birinshi toqsanynda atqarghan júmys sapasy boyynsha QR Ýkimetining ministrlikteri men agenttikteri kelesi kestede ornalasty:


 

                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       
                       

Az uaqyt qyzmet etuine baylanysty zertteude janadan qúrylghan Tútynushylar qúqyghyn qorghau agenttigi men Baylanys jәne aqparat agenttigining júmystary baghalanbady. Kelesi zertteude atalghan agenttikter kórinis tabady.

 

Ýkimet qúrylymdarynyng kóptigin eskere otyryp, «Reyting.kz» Zertteu agenttigi tek kóshbasshylar men autsayderler toptaryna asa mәn bermek.

Jyl qorytyndysy boyynsha QR Syrtqy ister ministrliginin júmysy eng tabysty dep tanyldy. Maksimaldy tabystylyq kórsetkishterimen salystyrghanda, búl qúrylym eki ese tómen  (3,07 ball) baghagha ie boldy.

Degenmende, 2013 jyl qazaqstandyq diplomatiya ýshin tabysty boldy.  Mәselen, QHR jana tóraghasy Núrsúltan Nazarbaevpen eki ret (Boaos forumy ayasynda jәne Astanagha Sy Szinipinning memlekettik is-sapary barysynda) kezdesti.

Sonymen qatar, ótken jyly memleketting AQSh-pen jana әriptestik mehanizmi (Ghylymiy-tehnikalyq әriptestik jónindegi komissiyasy) payda boldy. Búl bilim beru, densaulyq saqtau, innovasiya, balamaly energetika, aqparattyq tehnologiya jәne t.b. salalar boyynsha birlesken júmysty menzeydi.    

Sonday-aq, 2013 jyly Europa odaghy men Europa memleketterining joghary lauazymdy túlghalaranyn, onyng ishinde Eurokomissiya Tóraghasy Joze Manueli Barroza men Úlybritaniya Premier-ministri Devid Kemeronning Qazaqstangha resmy is-saparlardyng kóptigimen erekshelendi.

Al 2017-2018 jj. BÚÚ Qauipsizdik Kenesining túraqty emes mýsheligine Qazaqstannyng úsynyluy airyqsha oqigha boldy. 

2014 jyldyng birinshi toqsanynda SIM Ukrainadaghy ishki sayasy jaghdayynyng jaghymsyz saldaryn azaytugha, Euraziyalyq ekonomikalyq odaqty qúru turaly kelisimge qol qoi dayyndyghyna nazar audardy. Ministrlikting salmaqty baghalary, Qazaqstan mýddesin qorghau niyeti sarapshylar qauymdastyghynda ong baghalandy.

QR Qarjy ministrligi 2013 jyl men 2014 jyldyng birinshi toqsanyndaghy júmys sapasy boyynsha tiyimdi qúrylymdardyng ekinshi ornyna ornalasty. Atalmysh qúrylym ótken jyly  15 naqty is-sharalarmen erekshelendi. Tekseris barysynda qarjy zannamasyn qadaghalau mәselesine mәn berildi.

Búl qúrylymnyng tiyimdiligin jyl sonynda Bolat Jәmishevting ónirlik damu ministri bolyp taghayyndaluy janama týrde dәleldeydi.

2014 jyldyng birinshi toqsanynda mekeme júmys qarqynyn bәsendetti. Bәlkim, búl ministr Bahyt Súltanovtyng mekemening júmys tәrtibine enuining sozylyp ketuimen baylanysty.

Qazaqstan Respublikasynyng tabysty ministrlikteri ýshtigine Múnay jәne gaz ministrligi endi. Múnay-gaz salasyndaghy nәtiyjeler pozitivti dinamikany kórsetip otyr. 2013 jyly múnay men gaz kondensatyn óndiru kólemi 81,8 mln. tonnagha jetip, ýsh múnay óndeu zauyttarynda 14,296 mln. tonna múnay qayta óndeldi. Memleket qajettilikterin sapaly múnay ónimderimen qamtamasyz etu maqsatynda múnay óndeu zauyttardy modernizasiyalau jәne qayta qúru júmystary jalghasuda.

 2013 jyly gaz ónerkәsibi salasynda Qyzylorda men Ontýstik Qazaqstan oblystaryndaghy 500-den astam eldi-mekenderdi gazben qamtamasyz etetin iri kólemdi «Beyneu-Bozoy-Shymkent» jobasynyn  birinshi satysy ayaqtaldy.  Qazan aiynda «Bozoy-Shymkent» uchaskesi paydalanugha berildi.

Jyldyng sәtsizdigi qúbyr jýrgizu jýiesining tómengi sapasyna baylanysty múnayshylardyng Qashaghan ken ornyndaghy júmystyng kesheuildeui bolyp tabylady. 2014 jyldyng birinshi toqsanynda atalmysh jobany iske asyru mýmkindigining joqtyghyn anyqtady. Jobanyng qúbyr jýiesin tolyq qayta jasaqtau qajettiligi turaly kózqaras payda boldy. Óz kezeginde búl jobanyng eki jylgha keyin shegeriluine әkelmek. Oghan qosa, Qazaqstannyng birqatar oppozisiyalyq búqaralyq aqparat qúraldary qúbyrlardy sapasyz balqytyp biriktiru júmystaryn jýrgizgen «Ersay kaspian kontraktor» merdiger kompaniyanyng qatysty ekendigine (kompaniyagha Ekonomika jәne budjettik josparlau ministri Erbolat Dosaev pen Qorshaghan orta jәne su resurstar ministri Núrlan Qapparovtyng qatysy baryna) nazar audardy. 

2013 jyl men 2014 jyldyng birinshi toqsanyndaghy qorytyndysy boyynsha Premier-ministr kensesi tórtinshi oryngha ornalasty. Qúrylym júmysynyng jabyqtyghy, onyng basshynyng jariyalylyghynyng tómendigi men halyqpen tikeley baylanystyng joqtyghy arqasynda jalpy reytingting jaqsy baghalaryna iyelendi. Deytúrghanmen de, Kensening keybir qúrylymdyq bólimshelerinin, onyng ishinde Premier-ministrding baspasóz qyzmetining júmys sapasyna syn aityluda. Ótken jyl rezonansqa toly Ýkimetting әleumettik bastamalary boyynsha qazaqstandyqtar Premierding der kezinde týsiniktemelerin esty almady. 2014 jyldyng aqpanynda tengening devalivasiyagha úshyrauy boyynsha eks-premier Serik Ahmetov týsinikteme beruden qalys qaldy.

Jyl sonynda basshysynyng auysuyna qaramastan, jyl qorytyndysy men 2014 jyldyng birinshi toqsanynda atqarghan júmys boyynsha eng tiyimdi bestik qúrylymdar ishine Din isteri agenttigi de endi. Qazirgi tanda qúrylymnyng basshysy bolyp  Marat Ázilhanov taghayyndaldy (oghan deyin ol agenttikting tóragha orynbasary boldy).

Agenttik barsha konfessiya kenistigin jýielendiru boyynsha belsendi júmys atqara bildi. Sonymen birge shygharylyp jatqan jәne syrttan kirgizilip jatqan әdebiyetterding mazmúndyq qyrlaryn qadaghalaugha kýsh saldy.  

Ýkimetting eng tiyimdi qúrylymdaryna Áset IYsekeshev basqaryp otyrghan Industriya jәne jana tehnologiyalar ministrligi kirdi. ÝIID baghdarlamasyn  jýzege asyru boyynsha aitylyp jatqan syndargha qaramastan, ministrlik ónerkәsiptik óndiriste ósim dinamikasyn qamtamasyz ete bildi. Industrializasiya kartasyn janartqannan keyin jobalar sany 872-ge jetti.

2013 jyly ministrlik industrializasiya baghdarlamalaryn iske asyrudaghy jýieli júmys jasaugha baghyttaldy. Jyl boyy ministr әlemdik ekonomikada túraqsyzdyqtyng oryn aluyna qaramastan, ónerkәsipte ong dinamika saqtalghanyn («ArselorMittal Temirtau» AQ túraqsyz júmysyna baylanysty metallurgiya salasynan basqa) aityp keldi.

Áli de bolsa, ministrlikting basty problemalary saqtalyp otyr. Olar: industrialdy jobalardy jýzege asyru barysyndaghy jemqorlyq shyghyndarynyng jogharghy dengeyi, qúrylys smetalaryndaghy baghanyng asqynuy, iske qosylghan kәsiporyndardaghy júmysbastylyqtyng tolyq emestigi.  

Autsayder qúrylymdar tizimderine rezonansqa ie bolghan Ýkimetting әleumettik bastamalaryn kótergen ministrlikter  enip otyr. «Autsayderler ondyghyn» QR Statistika agenttigi bastady. Preziydentting Statistika agenttigine qoyar basty narazylyghy - berilip otyrghan statistikalyq mәlimetterding ýlken qatelikterding boluy. Sebebi negizinde agenttik qazaqstandyq ekonomika men әleumettik salany «óz qolynda ústap túruy» tiyis. Tәjiriybede kóptegen әleumettik kórsetkishter shynayy jaghdaydy beynelemeydi. Shynayy júmyspen qamtu, inflyasiya dengeyi, ishki migrasiya mólsheri jәne t.b. kórsetkishter  ýlken kýdik tughyzady. 

2014 jyldyng birinshi toqsanynda Agenttikke syn aityldy. Sonymen qatar, Preziydent әkimdikterding júmys sapasyn baghalauda keshendi jýieni jasaudy tapsyrdy. Biraq ta sarapshylar qauymdastyghy 100-ge tarta kórsetkishteri bar Agenttikting jobasyn qolaysyz jәne aimaq әkimshilikterining qyzmetin saraptauda әlsiz iykemdenedi dep esepteydi.  

Sarapshylardyng baghalary boyynsha, Bilim jәne ghylym ministrligi ótken jyl men 2014 jyldyng birinshi toqsanyndaghy qorytyndygha sәikes tiyimsiz qúrylymdar qataryna kirdi. Memleket Basshysy anyqtaghan saladaghy sheksiz reformalargha halyq tarapynan kónil tolmaushylyq sezilip otyr. Jәne búl ýrdis bilim beru sapasyna esh yqpal etpeytindigin kórsetip túr. Qúrylym basshylary da bilim sapasy dengeyining tómendigin, kolledj týlekterin júmyspen qamtu dengeyining tómendigin, JOO-da jemqorlyqtyng jogharlylyghy men oqytu sapasynyng tómendigin, ghylymy zertteulerding tiyimsizdigin, ghylymy enbekterdi jazudaghy plagiattyng oryn alghanyn moyyndap otyr.  

Sebepterding jiyntyghyn eseptey otyryp, Preziydent osy qúrylymnyng basshysyn auystyru turaly sheshim qabyldady. Biraq ta jana ministrding júmysyna baylanysty kóptegen súraqtar tuyndap otyr. Oghan, tipti, Aslan Sәrinjipovtyn  ústazdyq júmys ótilining joqtyghy da bola alady.

«Autsayderler ondyghy» qataryna Ishki ister ministrligi kirdi. Qúrylymnyng tómengi kórsetkishteri nemen baylanysty? Eng birinshi – ishki ister organdaryndaghy jemqorlyqtyng beleng aluy. Qúrylym basshylarynyng sózi boyynsha, aimaqta polisiya qyzmetkerleri qylmys sanyn jasyryp keledi. Oghan qosa, qylmystyq is qozghau turaly týsken aryzdar boyynsha negizsiz bas tartu sheshimderding oryn aluy keng etek aluda.

Ministrlikting ózi bergen mәlimetteri kórnekti. Ótken jyldyng qorytyndysy boyynsha  56 ishki ister qyzmetkerleri júmystan shygharyldy, 26-y qyzmetterinen bosatyldy. 2013 jyldyng tek tórt aiynda ghana ishki ister qyzmetkerlerining qatysuymen 374 qylmys tirkeldi.   

Preziydent búl mәselege qatty nazar audardy. Ol ishki ister qyzmetkerleri minsiz tәrtippen, joghary kәsibiylikpen erekshelenui tiyis ekendigin mәlim etti. Memleket Basshysy óz Joldauynda IIM qyzmetkerlerine «júmys jasau jaghdaylary jasaldy, qogham sizderden tiyisti qaytarymdy kýtedi» dep basyp aitty.

2014 jyldyng birinshi toqsanynda jana dau tuyndady. QR Bas prokurorynyng orynbasary Núrmahanbet Isaev IIM esirtkilerdi ótkizu derekterin búrmalaytynyn jetkizdi. Sonyng barlyghy Ishki ister ministrliginde júmysty úiymdastyru dengeyining jetkiliksizdigin kórsetip otyr. 

Zertteu qorytyndysy boyynsha tiyimdiligi tómen bestik qúrylymdar qataryna Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi kirip otyr. Búghan ótken jyly qazaqstandyq qoghamda dau tudyrtqan faktilermen baylanystyrugha bolady. Naqtyraq, zeynetaqy reformasy men әielderdin zeynet jasyn 63 jasqa deyin úlghaytu bastamasy. Reformany aqparattyq qoldau sәtsizdiginen keyin Elbasy reformanyng merzimin keyinge qaldyru turaly mәlim etti. Al qúrylymnyng basshysy ornynan bosatyldy.

2013 jyldyng qorytyndysy boyynsha qúrylym jinaghan statistika mәlimetteri ýlken kýmәn keltiredi. Qúrylym basshysynyng mәlimeti boyynsha, enbekke jaramdy qazaqstandyqtardyng 95%-y júmyspen qamtylghan jәne 250 mynnan astam adamdy júmyspen qamty alghan «Júmyspen qamtu jol kartasy - 2020» baghdarlamasy jýzege asyrylyp jatyr. Biraq ta Qazaqstanda enbekke jaramdy halyqtyng 33%-yn qúraytyn ózin-ózi júmyspen qamtyghan azamattardyng mәselesi retke keltirilmedi. Atalmysh kategoriya aluan týrliligimen erekshelenedi. Al eng basty mәsele – zeynetaqy audarymy, dәlirek onyng joqtyghy bolyp otyr.

Tiyimdiligi tómen bestik qúrylymdar qataryna ótken jyly daular ortasyna qalghan Últtyq gharysh agenttigi de endi. Mәsele Qyzylorda oblysynda «Proton» zymyran tasyghyshynyng qúlauynda bolyp otyr. Qazaqstandyq taraptyng esh kinәsi joq bolsa da, kýn tәrtibinde elding últtyq mýddesining basymdyghy men qazaqstandyq tarapynan ony qorghau jaghdayy, onyng ishinde Qazaqstannyng ekologiyalyq ahualyna keri әser etetin joghary toksikalyq otyndy paydalanuymen úshyrulardy qysqartu qajettiligi túrdy. 

QR Premier-Ministrding orynbasary «kelisimge say Qazaqstannyng ekologiyalyq ahualyna keri әser etetin «Proton» zymyran tasyghyshtardy úshyryluyn reseylik tarap kezen-kezenimen qysqartudy qamtamasyz etedi» dep mәlimdedi. Búl mәlimdeme qazaqstandyq halqy arasynda ýlken rezonans tudyrdy jәne osy mәselege qatysty agenttik basshysynyng anyq emes pozisiyasy ashu-yzany oyatty.    

Jyl qorytyndysy men 2014 jyldyng birinshi toqsanynda atqarghan júmysy boyynsha tiyimdiligi tómen ýshtik qúrylymdar tizimin Densaulyq saqtau ministrligi bastap otyr. Qazaqstan halqynyng densaulyghy jaghdayynyng ong dinamikalyq kórsetkishterine qaramastan, halyq arasynda memleket tarapynan kepildik beretin dәri-dәrmekterge qoljetimdiligi boyynsha narazylyq tughyzady. Qazaqstandaghy densaulyq sapasy әli de bolsa halyqty tolghandyratyn ózekti mәselelerding biri bolyp otyr. Ótken jyl ministrlik emdeluge mýmkindigi joq halyqtyng qatynasymen baylanysty daularmen qatar, tegin medisinalyq kómekke qúqyghy bar dau-damaylardyng ortasynda qaldy.

Sarapshylardyng baghalaryna sәikes, Qorghanys ministrligi Qazaqstan tiyimdiligi tómen qúrylymdar ishine kirdi. Atalmysh qúrylym týpkilikti qayta qúrudy qajet etedi (onyng ishinde memlekettik әskery reformanyng qajettiligi). Mәsele әskerdegi ahualgha qatysty. Sebebi búl mәselege memleket Basshysy da nazargha alghan edi. 

Deytúrghanmen de, jýieli qayta qúru turaly ministrlikte sóz qozghalmay otyr. Qazaqstandyq sarapshylar ministrlikting ishki mәselelerin qúrylymnyng obektivti jabyqtyghymen týsindiredi. BAQ-ta sybaylas jemqorlyqqa qatysty daular, jyldan jylgha әskerdegi tótenshe jaghdaylardyng oryn alu faktileri jariyalanyp jatyr.

2014 jyldyng birinshi toqsanynda Qorghanys ministrligi basshylyghynda auys-týiisterge әkelgen viyse-ministr Baghdat Mәikeevting tútqyndaluy ýlken rezonans tudyrdy. Nazar audararlyq jәit, kóptegen jemqorlyq daular Ukrainamen әskeriy-tehnikalyq әriptestik salasy boyynsha baylanysty bolyp otyr. Ukrainalyq seriktestermen ózara әrekettesudi kóbine «kólenkeli» syzbalardyng qoldanyluymen baylanystyrghan. Osyghan oray, QR ÚQK men RF Federaldy qauipsizdik qyzmetning sapaly ózara әrekettesuining arqasynda atalmysh faktiler anyqtaldy.

Sarapshylar jana ministr ózining familiyalasynyng taghdyryn qaytalamaydy jәne әskery mekemede jemqorlyq dengeyin azaytady dep ýmittenedi.

2013 jyldyng qorytyndysy men 2014 jyldyng birinshi toqsanynda atqarghan júmysy boyynsha tiyimdiligi tómen autsayder qúrylym bolyp sybaylas jemqorlyq faktisimen, onyng ishinde viyse-ministr Mýslim Ómiryaevtyng tútqyndaluymen erekshelengen Auyl sharuashylyghy ministrligi tanyldy. Qarjy polisiyasynyng mәlimeti boyynsha, ol syiaqy ýshin kәsipkerding memlekettik satyp alu bayqauynda jeniske jetuine uәde etti. Mәsele qymbat veterinarlyq dәrmekterdi satyp alu jayynda edi.

Jalpy, auyl sharuashylyq salasy Qazaqstannyng strategiyalyq salalardyng biri bolyp tabylady. Biraq ta auyl sharuashylyq óndirushilerdi qoldaugha baghyttalghan qarjyny bólu ashyqtyghynyng joqtyghynan búl qúrylym reytingting songhy ornyna jayghasty.

Mekeme basshylyghynda auys-týiisting joqtyghyna oray kóptegen súraqtar tudyrady. Sebebi kelensiz jaghdaylar qorghanys ministrining auysuyna әkeldi. Oghan qosa, jemqorlyq faktileri jii oryn alyp jatqan qúrylymgha 2020 jylgha deyin 3 trln.tenge juyq qarjy qúnluy josparlanuda.  

 

Jalpy qorytyndylar

Sonymen, Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining ministrlikteri men agenttikterining 2013 jyl men 2014 jyldyng birinshi toqsanyndaghy júmys sapasy «ortasha» nemese «ortashadan tómen» bolyp baghalandy. Maksimaldy tabystylyq kórsetkishter baghasy 7 balgha ten. Al reytingting birinshi ornyn alghan Syrtqy ister ministrligi ortasha baghagha da jetpedi  (3,07 ball). Jyl qorytyndysy boyynsha tiyimdiligi tómen atanghan Auyl sharuashylyghy ministrligi  2,43 ball jinady. Ýkimetting tiyimdiligi joghary jәne tómen qúrylymdar arasyndaghy alshaqtyq 0,64 ball qúrady.

Ýkimet júmysynyng nәtiyjeleri boyynsha kýsheytu mәselesi ýlken nazar tughyzyp otyr. Ýkimet kәsibi, bilikti kadrlargha zәru. Al bilikti mamandar «Atameken» Kәsipkerlerding últtyq palatanyng salalyq qúrylymdaryna auysyp ketti. Shyndyghynda, ministrler kabiynetine qaraghanda sapaly túrghysynda sheshimderdi shygharugha mýmkindigi bar Kәsipkerlerding últtyq palatasy «kólenkeli kabiynetke» ainaldy. Al qazirgi Ýkimet «japyraqtary týsken aghashqa» úqsaydy.

Demek, barlyq ministrlikter «Atameken» ÚQP-men jarysatyn bolsa, onda eng birinshi mamandargha layyqty jalaqy mәselesi sheshilui tiyis. Osy arada ministrlikter qúrylymyn ontaylandyru qajet nemese memlekettik qúrylymdar júmysyna budjetti úlghaytu qajet. Al býgingi tanda aldynda ýlken mindetterge ministrlikter kadrlyq әleueti boyynsha sәikessizdik tanytyp otyr. Sonyng saldarynan memleket mýddesi ýshin kýreste ministrlikter jenilis tauyp jatyr. Sonymen qatar, biylikke degen halyqtyng senim dengeyin arttyru boyynsha әli de eshbir ministrlik óz júmysyn baghyttamady. Oghan qosa, ministrlik pen agenttikterding júmysy nemese olardyng birinshi basshylary qogham ishinde senim qalyptastyruy ózekti mәselelerding biri bolmaq.

Degenmen de,  «baghdarlamalar men jobalardyng jýzege asuy boyynsha baqylauyndaghy qúrylymnyng jetistikteri», «sala baqylauyndaghy ýrdisterding dinamikasyna qúrylymnyng yqpaly» ólshemderining joghary baghalanuy optimizm tudyryp otyr.

Demek, qúrylymnyng tabystylyghy tek basshylyqtyng qabiletterimen, qúrylymaralyq baylanysty ornatuymen baylanysty emes, sonymen birge naqty kórsetkishter men dinamikany bildiretin barlyq úiymdardyng jýieli qyzmetimen de baylanysty. Mәsele tek jekeley kadrlyq ózgeristerde emes, jalpy memlekettik organdar qyzmet jýiesin kýsheytiluinde. Sebebi myqty basshylyqtary bar bolsa da, ministrlikter әlsiz bola alady.

Ýkimet júmysynyng tiyimdiligin arttyru ýshin kadrlyq әleuetpen kýsheytumen qosa, kelesi mәselelerge den qoy kerek:

  1. Qúrylymdardyng kóptegen birinshi basshylarynyn, onyng ishinde Premier-ministrding kópshilik jabyqtyghy. 2013 jyl men 2014 jyldyng birinshi toqsannyng tәjiriybesi kórsetip otyrghanday, Ýkimet qúrylymdary sapaly әri dәleldi aqparattyq-týsindiru júmysty jýrgizu qabileti tómen. Sonyng nәtiyjesinde shynayy qajetti reformalar әleumettik qabyl almau qabyrghasyna tireledi. Ýkimet halyq senimi kýresinde jenilis tapty.
  2. Premier-ministri Kensesining qúrylymynda últtyq baghdarlamalar men jobalardyng jýzege asyryluyn taldau bólimining joqtyghy. Sonyng saldarynan Ýkimet qúrylymdardyng úsynyp jatqan jobalardyng memlekettik shyghyndarynyng negizdiligin jәne qazirgi tandaghy asyryluyn obektivti baghalay almauda. Óz kezeginde búl biylikting ortalyq jәne jergilikti organdary sheneunikterine sybaylas jemqorlyq quystaryn tudyryp otyr.
  3. Kadrlyq sayasat salasyndaghy ókilettilikti úlghayta otyryp, qúrylymnyng birinshi basshylarynyng jauapkershilikterin arttyru. Memlekettik qyzmetkerlerding «A» korpusyn jasaqtaghannan keyingi Ministrler kabiyneti júmysynyng tәjiriybesi kórsetkendey, sheneunikting kәsibiyligin anyqtaytyn Memlekettik qyzmet isteri agenttigining testi azdyq etedi. Sebebi, keshe ghana QR Syrtqy ister ministrliginde tabysty qyzmet atqarghan sheneunik erteng Bilim jәne ghylym ministrliginde sәtti júmys jasay almaydy. Memlekettik qyzmetkerlerdi testileude ýmitkerding «kәsiby mamandanuy» ólshemi qarastyryluy tiyis.
  4. Ministrlikter men agenttikterding jýzege asyrghan baghdarlamalar men jobalargha tolyq reviziyanyng jýrgizilmeui. Búryn iske asyrghan jobalardyng sәtsizdigining sebepteri boyynsha ashyq aqparattyng joqtyghy qúrylymnyng «bir orynda túryp jýru» ýrdisine әkeledi. Eski bastamalardyng sәtsizdigi jana jobalar men baghdarlamalardy tudyrady. Biraq jasaqtau әdistemesi, jýzege asyruy men baqylauy sol qalpynda qaldy. Demek, jana jobalar da sәtsizdikke úshyraydy. Mәselen, Ýkimet Ýdemeli-industrialdyq innovasiyalyq damudyng memlekettik baghdarlamasynyng ekinshi kóshin jýzege asyrudy bastaytynyn jetkizdi. Biraq ta, birinshi kóshting nәtiyjeleri qorytyndylanbady. Ekonomikadaghy klasterler baghdarlamasy, әleumettik-kәsipkerlik korporasiyalary baghdarlamasy, «30 korporativtik kóshbasshy» baghdarlamasynyng nәtiyjelerine qorytyndy jasalmaghanyn da aitu qajet. Sonymen, QR Ýkimetining ministrlikteri men agenttikterining júmys sapasyn arttyruynda barsha resurstar qoldanylmady degen qorytyndy jasaugha bolady. Mekemelerdegi kóptegen jemqorlyq faktilerding oryn aluy birinshi basshylardyng auysuyna әkelmedi. Kóptegen qúrylymdardy birinshi basshylar «jekeshelendirgen» qúrylym retinde qarastyryp keledi. Búl jemqorlyq qauipterin úlghaytpaq. 

Sarapshylar Kәrim Mәsimovtyng Premier-ministr qyzmetine qayta kelui Ýkimetke senimdi qayta әkeletinine ýmittenedi. Sonday-aq, jana ýkimet basshysy 2013 jyly men 2014 jyldyng birinshi toqsannyng qorytyndysy boyynsha qalyptasqan Ýkimetti jaghymsyz qabyldau beynesin ózgertu ýshin qatang әri tez arada qyzmet etui tiyis.   

«Reyting.kz» zertteu agenttigi QR Ýkimeti ministrlikteri men agenttikterining júmysyn júmysyn odan әri saraptaydy. Ýkimet qúrylymdarynyng 2014 jyldyng ekinshi toqsanynda atqarghan júmysyna qatysty kelesi esep shilde aiynda jariyalanady.  

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377