Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 12742 0 pikir 19 Sәuir, 2014 saghat 17:57

«Ádebiyet – ardyng isi» degen úghym ekinshi plangha kóshti

MEYDZY REFORMASY JÁNE ALASh ORDA

Aramyzdan asyghys attanyp ketken Ámirhan Balqybekpen eng kóp jýzdesetin jastar edi. Onyng jasandylyqtan ada, tabighy bolmysyn erekshe jaqsy kóretin inileri aghalarynyng ótirik aitpaytynyn da biletin. Kezekti basqosulardyng birinde bilimdar aghamyzdan «Sizderding qatarlarynyzda kim myqty edi?» dep bir inisi súrap qalghanda, «Núrjan Quantayúlynan bәrimiz yghatynbyz» degen. «Arghy-bergi әdebiyetti Ámirhan Balqybekten artyq eshkim bilmeydi» dep jýrgen bizge myna sóz tosyn janalyq bolghan. Búl zamandastardyng birin-biri baghalaghan sózi dep týsingenbiz.
Ghasyr basynda «Qaraózek» degen roman jazyp, birneshe jyr jinaq shygharyp, Jýsipbek Aymauytovtyng ómiri men shygharmashylyghyna tereng ýnilgen jas ghalymmen (filologiya ghylymdarynyng kandidaty) súhbattasugha yntamyz oyanghan. Sәti týsken әngime sizding yqylasynyzda.


– Býgingi kýni kitap shygharushylar kóp. Olardyng bәri ózinshe býgingi qazaq әdebiyetin jasap jatyrmyz dep oilaydy. Ádeby synnyng osaldyghynan osylar esirip ketken joq pa? Dóreki aitylyp túrghan shyghar. Biraq әr kitaptyng ba­ghasyn beru, әr jazushynyng ornyn kór­setu synshynyng mindetine kire me?
– Áriyne, kiredi. Osydan eki ghasyrgha juyq uaqyt búryn Pushkin «Syn – kózge tý­serlik, aitugha túrarlyq dýniyesi bar tuyndylarmen ghana ainalysuy kerek deydi. Olay emes-au, óitkeni dәm-túzy joq keybir shygharmalardyng tabysy, yqpaly asa kýshti bo­lyp jatady» dep jazyp ketipti. Búl prob­lemanyng býgingi әdebiyetke de qatysy bar.
– Jýsipbekting Maghjandy ardaq tú­typ, qúrmettep jazghany sekildi býgingi әde­by syngha degdarlyq jetispey túr­ghan­day. Syn qalay jazylu kerek dep oi­laysyz? Jәne ony synalushy qalay qa­byldau kerek?
– HIH ghasyrgha qaraghanda HH ghasyr­daghy syn funksiyasy kóp ózgerdi, HHI ghasyrda da syn teoriyasy jana sipat tabuy әbden mým­kin. Mәselen, amerikalyq «jana syn» úghy­myna jarty ghasyrdan asty, qazaq tý­gili, orys synynyng ózi búl teoriyany tolyq qa­bylday almay jatyr. Mine, osynday óz­gerister bizding әdebiyettanudyng aldynda Ba­tystyng fundamentaldyq enbekterin tәr­jimalap, jana kózqarastargha ýniltu mә­selesi kýn tәrtibinde túr.
Sosialistik realizmge negizdelgen biz­ding әdeby syn teoriyasy qazirgi zaman әde­biyetine jaramay qaldy. Batystyng
HH gha­sy­rdaghy әdeby syn enbekterin týbegeyli qa­rastyruymyz kerek. Tym qúrysa, Rolan Bart, Miysheli Fuko, Jak Derridalardyng әdebiy-teoriyalyq, estetikalyq enbekterin tәrjimalauymyz qajet. Ádebiyettanudaghy qúndy dýniyelerdi aghylshyn, fransuz, nemis tilderinen tikeley qazaq tiline audarudy qolgha alatyn mezgil jetip qaldy.
– Qazir jazushy az emes. Kәsiby jazu­shy qaysy, әuesqoyy qaysy, ajyra­ta almay qalghandaymyz. Shygharma­la­ryn oqymay jatyp, maqtaytyn ýrdis qa­lyptasty. Betaldy nasihat jasau, maq­tau, sol arqyly at qalyptastyru ne­ge әkeledi?
– Biz bir pafosta tәrbie alghan edik, bý­gin ol týbirimen eskirdi. Biz belgili bir mә­­deniyet ayasynda qalyptastyq, qazir ol aya joq... HH ghasyrdyng 90-jyldaryndaghy mә­deny situasiyany «mәdeny haos», «mәdeny búlghaq kezeni» dep sipattasa da bolady. Óitkeni, erkindik alghan qoghamnyng qúndylyq baghyttarynyng aralasyp ketkeni sonshalyq, tipti keyde birtútas kenistikte mýldem kereghar iydealdar qatar ómir sýre beretin boldy, al ol bizge tansyq edi. Sondyqtan búl ólara shaq, әsirese, bizding buyngha auyr tiydi. «Qazaq әdebiyeti» gazetine bergen súhbatynda Talghat Eshenúly 90-jyldary әdebiyetke dayyndyqpen kelgen buyngha «Naghyz jalyndy shaghynda óndirtip jazuyna ólara qolbaylau boldy» dep dәl bagha berdi. Ólara demekshi, qytaydyng bir oishylynyng «Dúshpanyna jamandyq tileging kelse, zamanalar yrghasqan búlghaq kezeninde ómir sýruin tile» degen sózi esime týsedi, 90-jyldardyng auyr zamany men mәdeny haosy kónilde tereng iz qaldyrghany ras. Daryndy aqyn, bilimdi әdebiyetshi Ámirhan Balqybek dosymyzdyng ashyq kýni jay tastaghanday ómirden erte ketip qaluyna osynday izderding yqpaly boldy ma dep te oigha qalamyn...
Al endi jahandanu prosesine oray damyp kele jatqan kosmopolitikalyq sipat qazirgi búqaralyq mәdeniyetting jana bel­gisi bolyp shyqty, shygharmalardaghy motiyv­ter­din, sujetterdin, tәsilderding birtekti­ligi osy sebepten tuyndap otyr. Koelio men Pavichtin, Murakamy men Akuninning bir mә­deny auqymnan tabylatyny osydan. Óit­keni, búlardyng jazghan shygharmalary bú­qaralyq mәdeniyetke jatady. Al búqa­ra­lyq mәdeniyet (mass kulture) týsinigi, әriy­ne, tómengi mәdeniyet degen úghym emes. My­saly, 1970-1990 jyldary Batysta middlcult dep atalatyn úghym qalyptasqan eken. Ol degenimiz – orta taptyng mәdeniyeti, bylaysha aitqanda, «aq jaghalylardyn» mәdeniyeti bolghan. Búqaralyq mәdeniyetting ónimine biyik talap qoyyp, mәngilik qúndylyqtardy nasihattaugha úmtylghan.
Batysta jabyq salondar men akademiyalyq ýiirmelerdegi jazu ónerining ayaqtaluymen jәne industriyalyq qoghamnyng dýniyege keluimen HH ghasyrda әdebiyet jana sipat aldy, keyinirek búqaralyq jәne elitarlyq әdebiyet dep bólinuge kóshti. Mәselen, Reseyde 1990-2000 jyldar aralyghy búqaralyq mәdeniyetting damyghan uaqyty boldy. Bizge de búl kelip jatyr. Reseyde әdebiyet qazir tipti búqaralyq kommunikasiyanyng bir arnasyna ainala bastady... Kitap óndirisinin, kitap saudasynyng naryqtyq sipatta damuyna oray búl elde jazushy enbegining kommersiyalanuy kýrt damydy. Osyghan qarap esime týsedi. HH ghasyrdyng 70-jyldarynyng sonynda sovet oqyrmandary sujetti romandargha, detektivke qúmartuy artyp, jappay makulatura ótkizip, oghan alghan talondaryna aghylshyn, shved detektivterin, Agata Kristy men Dumanyng romandaryn alyp jatatyn. Men ózimning agha-әpkelerimning qyzghylyqty әdebiyetti sonday qúmarlyqpen oqyp jatatynyna bala kezimde kuә boldym.
Sondyqtan búqaralyq әdebiyetting ózindik ornyn joqqa shyghara almaymyz. Belinskiyding «Keyde bir ghasyrda әupirimdep bir ghana geniy qalamger dýniyege kelui mýmkin, endi osyghan qarap tútas bir ghasyr boyy qogham әdebiyetsiz otyrmauy kerek shyghar» degen belgili sózin úmytpaghanymyz jón. Orys әdebiyeti HH ghasyrdyng 20-jyldarynyng sonynan joghaltqan búqaralyq әdebiyetin 90-jyldary ghana qayta qalpyna keltire aldy. Orys tildi oqyrmandar taghy da sheteldik detektiv (orys detektiyvi әli olardyng dengeyine jetpegen kez) pen melodramagha (ghashyqtyq romandar) bas qoyyp jatty, osy súranysty bayqaghan orys jazushylary ózderining jana búqaralyq әdebiyetin jasaugha bet búrdy. Al bizde súranysty zerttep jatqan eshkim joq, óitkeni, bizde kitap taratu jelisi joq, baspa bәsekesi degen atymen joq. Sondyqtan bizde iri әdeby shygharmalar tam-túmdap jazylady, әdeby prosess stihiyaly týrde óz betimen ketip barady.
Búqaralyq әdebiyet kóbine mәdeniyetting danghyl joldarynan habary joq oqyrmannyng súranysyna oray jasalady, biraq onyng óz dәuirining әdeby prosesine belsene aralasuy – әleumettik jәne mәdeny ózgeristerding belgisi. Búqaralyq әdebiyetting ózining janrlyq, taqyryptyq myzghymas kanondary bar, onyng ishinde belgili bir sujetti shemalar negizinde qúrylghan, tipti keyipkerleri kórinis beretin prozalyq shygharma­lardyng formalidy modelideri de bar. Kompozisiyalyq stereotipter, estetikalyq shablondar búqaralyq әdebiyetting barlyq janrlyq-taqyryptyq belgilerinde (detektiyv, triller, melodrama, kriminal, fantastika, fentezi, shytyrman-tarihy romandar jәne t.b.) jatyr. Mine, oqyrmandardyng súranysyna osylay iykemdelgen baspanyng «seriyalyq» jobalary dýniyege kele bastaydy. Bizde kitap taramaydy, sondyqtan múnday әdebiyet bizde qazir internette kórinis taba bastaghan sekildi.
Degenmen, әdebi-estetikalyq gradasiya bar, búl rette shartty týrde bolsa da, klassika – belletristika – búqaralyq әdebiyet degen ýshtikting aiyrymyna ýnilgen jón.
Belletristika – әdebiyetting «aralyq alany» sekildi, oghan ózgeshe kórkemdik artyqshylyghymen erekshelenbeytin shygharmalar jatady. Búl shygharmalar mәngilik qúndylyqtardy temirqazyq etip, qyzyqtyq, tanymdyq jaghyna úmtylady. Óz dәuirining ózgeristerin, manyzdy oqighalaryn ózek etken nemese ótken tariyhqa ýnilgen, avtobiografiyalyq nemese memuarlyq ynghaydaghy shygharmalar belletristika retinde oqyrmandardy baurap alyp jatady. Uaqyt óte kele ol ózining ózektiligin joya bastaydy, keler buyn oqyrmandardyng әlgi shygharmalardy oqy qoyy ekitalay. Klassikalyq әdebiyet oqushygha beymәlim estetikalyq jana bir dýnie úsynsa, oqyrman jana bir әlemdi ashsa, belletristika úghynyqty, belgili dýniyelerdi qauzap, әleumettik tapsyrystardy da oryndaytyn, oqyrmany mol salagha jatady.
Degenmen, belletristika men búqaralyq әdebiyetting arasynda asa bir aiyrym bola bermeydi, sondyqtan búl ekeuin keyde sinonim retinde qabyldap, jaqyn úghymdar retinde týsinetinder bar. HHI ghasyrda Batystaghy (Amerika men Europa) búqaralyq әdebiyet, әleumettanushylardyng pikirinshe, býkil әdeby tasqynnyng 90 payyzynan astamyn alady eken. Ýlken әdebiyet pen búqaralyq әdebiyetting aralyq shekarasy aiqyn kórine bermeytini osydan ba dep te oigha qalasyn. Qazirgi orys әdebiyetinde Topoli, Dashkova, Donsova sekildi búqara әdebiyetine qalam tartyp jýrgen, Akuniyn, Pelevin sekildi tanymal, belletristikany óndirte jazyp jýrgen qalamgerlerding shygharmalary ózderining әdeby syny ayasynda jan-jaqty qarastyrylyp jatyr. Biz әzirge onday dengeyge jetkemiz joq.
HIH ghasyrdyng sonynda, HH ghasyrdyng basynda Peterbor, Qazan baspalarynan basylyp shyqqan Shәdi Jәngirov, Jýsipbek Shayhyslamov sekildi kitaby aqyndardyng dini-anyzdyq, ghashyqtyq dastandaryn sol zamannyng búqaralyq әdebiyeti deuge bolady. Al keyinirek shyqqan «Qalqaman – Mamyr», «Enlik – Kebek» – óz zamanynyng bestselleri.
Áriyne, búqaralyq әdebiyet uaqyt óte kele ózining ózektiligin joyyp, modadan shyghady, ol qayta oqugha, estetikalyq qazyna retinde saqtaugha arnalmaghan. HIH ghasyrdyng sonynda detektivter men shytyrman oqighaly romandardy, melodramalardy «bir retki әdebiyet», «vagondy belletristika» dep ataghandary beker emes.
– Arnayy tapsyryspen de kitaptar jazylyp jatady. Tarihy túlghalardyng ómirine, shygharmashylyghyna arnalghan. Tapsyrys berushi sol túlghanyng úrpaghy. Mýmkin jerlesi... Al ony jazatyn aramyzdaghy jazushylar. Nysandy, materialdy tolyq iygermey, osylay tapsyryspen jazudyng kesiri qanday? Qaghazdyng obal-sauabyn aitpaghanda...
– Kesiri kóp bolsa da, arnayy tapsyryspen kitap jazdyrudy toqtata almaymyz. Qolyndaghy qaghazyn tartyp alsaq, aldynda internet túr. Sondyqtan oghan tyiym joq.
Internet demekshi, qazir internetting payda boluymen kórkem shygharma­shylyqtyng jana baghyty payda bolady: ol – kompiuterlik jeliler men mediatehnologiyagha negizdelgen mediaóner. Internet әdebiyet tirshiligining kenistigin birshama ózgertti. Bayaghy әdeby sentrizm ózining pozisiyasyn joghaltty. Ádeby jurnaldar taralymyn azaytyp aldy, qoghamdyq ómirdegi yqpaly búrynghyday emes. Meninshe, internettegi әdeby әlemde, Borhes kategoriyasymen ólshesek, «Babyl kitaphanasy» deytindey prosesterge úmtylushylyq bar, arty qalay bolaryn bir qúdayym bilsin...
– Qazir jas jazushylardy salys­tyrmaly týrde baghalaytyn boldy. Jaqsy dep aitugha bolmaytyn shygharmany «ananikine qaraghanda tәuirirek qoy» dep, jaqsy deydi. Al shyntuaytyna kelgende, asa bir jaqsy emes dýniyeler. Ataghy darday, esimi aityla qalsa, birden jazushy dep dýrligetin jas qalamgerlerding shygharmalaryna bas qoysanyz, sóilem qúrlysynda bolsyn, sóz baylyghynda bolsyn, taqyrypty alyp shyghuynda da ýlken kemshilikter bar. Búl nening kórinisi? (Ádebiyetke eshqanday dayyndyqsyz keluining be?).
– Býgingi әdeby proseste proza jetekshi rolidi atqaruy kerek bolsa, búl tarapta bizding olqylyghymyz kóp. Biraq búl – uaqytsha kórinis, ólara shaq dep oilaymyn. Áytkenmen, bizding әdebiyettegi skeptisizm qazirgi qazaq mәdeniyetindegi moralizmning ekiúday reaksiyasy dese de bolady.
HH ghasyrdyng sony men HHI ghasyrdyng basyndaghy әdebiyet ónerining damu kórinisi ózgeshe. Mәsele kórkemdik tendensiyalardyn, shygharmashylyq tәsilderdin, estetikalyq shashyranqylyqtyng kóptiginde, san týrliliginde ghana emes. Eng әueli әdeby kodtyng tolyq janaruy boldy. Tipti, әdebiyetting ózinin, jazushynyng rolinin, oqyrman tipterining alapat ózgerisi jýrdi. Qazir bizde «әdebiyet toqyrady» dep dabyl qaghylyp jatuynyng ózi bizding qalamger qauymnyng әdeby kodtyng auysuyn instinkpen sezinui dep oilaymyn.
Jana tehnologiyalar zamanynda HHI ghasyrdaghy әdeby erkindikke tolqyn-tolqyn tәjiriybeler kelip jatyr. Ádebiyetting aghartushylyq missiyasy osy tolqyndardyng astynda qaldy. «Ádebiyet – ardyng isi» degen úghym ekinshi plangha kóshti. Mysaly, әigili «Knijnoe obozreniye» gazeti 1986 jyly saualnama jýrgizgende orys sovet oqyrmanynyng kópshiligi eng kóp oqylatyn kitaptardyng qatarynda Djoystyng «Uliss», Oruellding «1984» romandaryn atasa, al 1995 jyly dәl osy gazet osynday saualnama jýrgizgende orys oqyrmandary bestseller tizimine týrli kriminaldy, detektiv kitaptardy kirgizgen eken.
Ádebiyetke ózining qaytalanbas ómirimen, is-әreketimen este qalatyn keyipker somdau onay dýnie emes. Keyipkerlerding búrynghy dýniyelerdegi әldebir túlghalargha úqsay berui, shematizmi – býgingi kórkem әdebiyet problemalarynyng biri bolyp otyr. Suretker eleuli, este qalar keyipker somdap jasamasa, shygharmanyng ýlken nemese kishi formasyn jazudan kelip-keter eshtene joq.
Degenmen, qazaq mәdeniyetinde muzykadan bastap kinogha deyingi qazirgi ónerding bir ózindik ereksheligi qalyptasyp keledi, postmodernizmnin, metarealizmning mozaykalyq, fragmentarlyq belgileri qazaq ónerining әr salasynda ishinara kórinis berip jatady.
– Mýmkin bizding proza osy Berdi­bek prozasynyng izimen damu kerek pe edi?
– Berdibek Soqpaqbaevtyng «Ólgender qaytyp kelmeydi» romany – óz zamanynda tolyq baghasyn ala almaghan shygharma. Búl – naturalizm baghytynda dýniyege kelgen, tatymdy, әserli dýniye. Bizding sol kezdegi sosialistik realizm «Ólgender qaytyp kelmeydini» qabylday almady. Qabyldaghysy kelmedi. Berdibek Soqpaqbaev osy romanynda tyldaghy túrmystyng auyrlyghyn, sovettik lageri­degi ómirding shyndyghyn sol qalpynda suretteydi. Búl rette onyng osy shygharmasynyng Varlam Shalamov prozasymen úqsastyghyn andaugha bolady. Jalpy, búghan deyin Áuezovting «Qarash-qarash oqighasynan» bastap, qazaq әdebiyetindegi keybir shygharmalarda tiyip-qashty sóz bolghanymen, týrme taqyryby alghash ret osy «Ólgender qaytyp kelmeydide» tolyq ashyldy.
Al qazir naturalizm baghytynda jaryq kórip jatqan birli-jarym dýniyeler Soqpaqbaev prozasynyng dengeyine jete almay jatyr. Neonaturalizm orys әdebiyetinde jan-jaqty kórinis tauyp otyr. Bir qyzyghy, «qaranghy ómirdin» tirshiligi ózining qataldyghymen, absurdtyghymen jalanashtalghan kәdimgi ómir keypinde sipattalady: ol – әskerdegi, zonadaghy qiyanqy tirshilik, qalanyng jezókshelik sekildi qaltarys kórinisteri, t.s.s. Orys neonaturalistik prozasynyng 90-jyldary әdebiyette jappay kórinis tabuy súranysqa oray boldy-au dep oilaymyn, qazir búl birshama bәsendedi.
– Endi әdettegishe Prustyng birneshe súraghyna jauap berseniz. Siz jek kóretin tarihy keyipker?
– Aleksey Tolstoydyng I Petri.
– Siz joghary baghalaytyn reforma?
– 1867 jyldan bastap Japoniyada Meydzy dәuiri deytin qyryq jyldan astam uaqytqa sozylghan kezeng bolyp ótkeni belgili. Mine, osy kezende japon qoghamynda ýlken-ýlken reformalar jasalyp, artta qalghan, mesheu sanalatyn Japoniya Batystyng ilimin iygerip, kez kelgen elmen taytalasa alatyn iri memleketke ainaldy. Osy Meydzy reformalaryn kórip, bizding Alash Orda qayratkerleri Japoniya sekildi damysaq, shirkin, dep armandaghan.
– Adamdar boyyndaghy qay qasiyetterdi tartymdy dep sanaysyz?
– Ashyqtyq, kishipeyildilik
– Qalay ólginiz keledi?
– Iassauy babamsha.
– Ángimenizge rahmet. Ashyq, kishipeyil jandar aramyzda kóp bolsyn!

Súhbattasqan Baghashar Túrsynbayúly.

"Qazaq әdebiyeti" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406