«Abay» portaly – erkin aqparat alany. Hat sandyghymyzgha kelip týsken Sadyq Smaghúlovtyng tómendegi maqalasyna qatysty oi-pikirler bolyp jatsa, ony da jariyalaugha әzirmiz.

Abai.kz

Jambyl oblysyndaghy Abay atyndaghy dramteatrdyng mandayshasyndaghy Abay esimin alyp tastaghanyna 12 jyl boldy. Joq jerden dau izdegender «Dayrabaydyng kók siyrynyng emes, qazaqtyng mandayyna bitken úly Abayyn» daugha ainaldyrdy. Abaydyng dramteatrdy 60 jyl iyelengeni jeter dep esimin Asqar Toqpanovqa alyp berudi úigharady. Keyin   Sýiinbaydyng ruhyn mazalap sol kezdegi oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy Álibek Ámzeevti әlekke salyp, Sýiinbay aqynnyng atyn beru kerek dep dau shygharady.

Ras, Sýiinbay tendesi joq aitys aqyny. Qyrghyzdyng Qataghan aqynyn jer qaptyryp jenui ne túrady? Zәulim eskertkish qoysa da jarasady. Satqyn Sypataydy «batyr» dep dәriptegennen góri Sýiinbaydyng esimi el sýisinerlik esim emes pe? Kenesary hannyng kegin alghan birden bir adam, birden bir aqyn. Sýiinbay aitqan otty sózdi Jambyl jyrau da aita alghan joq. Sýiinbaydyng esimin janghyrtqysy kelse, jana mәdeny ghimarat salyp aldyna eskertkishin qoysa, iysi qazaq riza bolar edi.

Qylyshynan qan tamghan Stalinning zamanynda qazaqtyng úly aqyny Abaydyng 100 jyldyq merey toyyn ótkizu qúrmetine SK VKP(B) y SNK Kaz. SSR ýkimetining 26 sәuirde qaulysy shyqty. Onda Jambyl oblysynyng qazaq dramteatryna Abay esimi beriledi. 1945 jyly 13 mausymda úly ghúlama, Abay tanushy ghalym Múhtar Áuezovtyng kózining tirisinde soghystan sharshap shyqqan Qazaq SSR-da úlan asyr toyda ótkizildi.

Býgin «kelui onay, ústap túruy qiyn» tamyljyghan TÁUELSIZDIK ornaghan Nazarbaev zamanynda Jambyl oblysynyng әkimI bolghan «tarihshy», kәdimgi qytaydyng Tang dәuirindegi klassiyk  aqyny  Ly Bony Abaydan da myqty, Dulattan shyqqan aqyn jasaymyn dep iske kirisedi. «Arqa eti arsha, borbay eti borsha» bolyp senatorlyq mansabyn paydalanyp, gazetten gazet qoymay maqala jazghan Ómirbek Baygeldi qazir mandayy tasqa tiyip tynyshtalghan «jasampaz tarihshy» bolyp qaldy.

Oblys әkimderi birine biri «Abaydyng atyna abay bolyndar» degen amanat qabyldaghanday 28 nauryz 2002 jyly № 34-shi «mәdeniyet basqarmasynyng kommunalyq, memlekettik qaznalyq kәsiporyndardyng atyn ózgertu turaly» qauly qabyldatady. Jambyl oblystyq Abay atyndaghy  qazaq dramteatry  «kommunaldyq memlekettik qaznalyq kәsiporyn bolyp aty ózgertilsin» delingen «Abay esimi alyp tastalynsyn» degen sóz joq. Qol  qoyghan әkim mindetin atqarushy A. Savchenko. Búl kezdegi әkim Serik Ýmbetov. Búnday qaulyny Almatydaghy Abay atyndaghy Opera jәne Balet teatry da bastan keshken. Biraq Abay esimi alyp tastalynghan joq. Ala bóten jau shapqan Jambyl oblysy bolyp túr. 2005 jyly № 5 qaulysymen belden basyp  «zandastyrylmaghan» degen jeleumen Abay esimi alyp tastalynady. Újym mýsheleri Abay ruhynan aiyrylyp, esimsiz qalghanyna arnap әigili júrnalshy SAGhAT  ARYNÚLYnyng jazghan maqalalary, K.Mәsimovke, Q.Toqaevqa, deputat N.Sabeliyanovqa arasha súrap jazghan hattary bir kitap boldy. Endi Jambyl oblysynyng әkimi KÁRIM NESIPBEKÚLY KÓKREKBAEVQA ashyq hat jazylghanyn DAT gazetinen oqyp otyrmyz. 60 jyl zandy bolyp túrghan úly esim, zansyzdyqqa qalay úshyrady? Jambyldyqtardyng ala jibin attady ma? Nege ekeni júmbaq qalpynda qalyp túr. Úly Abaydyng 150 jyldyq toyynda el preziydenti N.Á. Nazarbaev: «Qazaq halqyyng kiyesi--ary men namysy, aqyly men jýregi úly Abaydyng әruaghyna basymdy iyem» degen sózi qayda qaldy? Serik Ýmbetov qazaq emes pe edi, Abay әruaghyna basyn iymey me?

Taraz qalasyndaghy «mәdeny tónkeris» bir búl ghana emes. Kenen Ázirbaev atyndaghy kinoteatr «meyramhanagha» ainalsa, Shoqan Uәlihanov atyndaghy keng ekrandy kinoteatr A. Momyshevting jekemenshigine ótip mandayshasyndaghy esimi baltalap shabylyp óshirildi. «Mәdeny tónkeris» osymen ayaqtala ma? Jauaby tabylmaytyn súraqtar jiyilep barady. Mәjilis deputaty Núrtay Sabeliyanovtyng Kәrim Mәsimovke joldaghan saualnamasyna qaytarghan jauabnamasy siyr qúiymshaqtanyp joq boldy. «Qayta shapqan jau «jaqsy» demekshi qayta oralghan Kәrim Mәsimovke Núrtay Sabeliyanovtyng saualnamasy qayta janghyryp dәiekti jauabyn tabar degen senimdemiz. Abay ruhy qoldaghan abayshyldar ne der eken?!

  Sadyq  SMAGhÚLOV

 Abai.kz