"JANAÓZEN": KEBENEK KIYGEN KELEDI
1941-1945 jylghy nemis-orys soghysyna eriksiz ketken úldaryn saghynghan analar «balang óldi» degen «qara qaghazgha» senbey, besikte qalghan kishkentay nәrestesin terbetip otyryp bylaysha joqtaydy eken:
«Kebin kiygen óledi-au,
Kebenek kiygen keledi-au,»
Maydangha kókeng ketkende,
Osylay bәri dep edi-au...
Sol soghysta qazaqtyng joqtau aitpaghan auyly qalmaghan shyghar, sirә. Arada 70 jyl ótkende osy joqtau Manghystauda taghy da qaytalandy. Búl 2011 jyldyng 16, 17 jeltoqsany edi. Janaózen men Shetpede kózderine qan tolghan jendetter, «jogharydan búiryq keldi» dep ózderining qandas bauyrlaryn, balalaryn, ata- analaryn avtomatpen atqylay bastady, qansyrap jatqan jaralylardy tepkilep óltirdi. Qúrban bolghandar mәiithanagha, oq tiyip jaralanghandar auruhanagha, kinәsiz qamalghandar týrmege syimady. Jazyqsyz sheyit bolghandardy jerleuding ózi qiyngha týsti.
Qaraly joqtau taghy da aityldy, ana jesir, sәbiyler jetim qaldy. Analardyng zarly ýninen dala kýnirenip ketti, aruaqtar qozghalyp, qara jer shang bolyp aspangha kóterildi, kýnning kózin topyraq basty, Manghystauda kýn tútyldy. Halyq qanisherlerge laghnet aityp qarghady. Janaózende komendanttyq saghat ornady. Jappay qudalau, tergeu, tekseru, azaptau, sottau bastaldy. Janaózende - 37, Shetpeden - 14 azamatty jalamen sottap, abaqtygha qamady. Manghystauda osylaysha zobalang bastaldy. Elding pikiri ekige bólindi, qarapayym halyq arystaryn joqtady, azamattaryna arasha súrap, biylikti aiyptady. Jaghympazdar jendetterdi aqtady, «dýnie býlindi» «kenseler órtendi» dep «jandary» qinaldy. Sol Sol kýnderi Shetpelikterde «Janaózendikterge arasha týsemiz» dep 17 jeltoqsanda qandy qyrghyngha qarsy shyqty. Múndada jastardyng qany tógildi. Sol oqigha kezinde jendetting kózdep atqan ajal oghy tosqauylda túrghan Tórebek Tólegenovting basyn tesip ótti.
Tórebekting mynau jaryq dýniyemen qoshtasar eng songhy sәtinde: «Halyqqa oq atpandar! Eng songhy qúrban men-aq bolayyn», - dep jatyp jan tapsyrdy. Búdan asqan tektilik bola ma? Halqy ýshin janyn qúrban etken Tórebekti songhy sapargha shygharugha mende barghanmyn, sondaghy Tórebekting anasynyng joqtau zary esimnen әli keter emes.
Ayaghynan nege atpady-au,
Aqsandap tiri jýrer ed,
Týrmege nege jappady-au
Kebenek kiyse keler ed,-dep joqtaghan bolatyn. Ana jýregi balasynyng jalaly bolsa da, jaraly bolsa da tiri qalghanyn tilep edi. Amal ne?..
Bәrine uaqyt tóreshi degen ras eken. Arada 2 jyl 3 ay uaqyt ótti. Kóp nәrse ózgerdi, býlingen dýniye, órtengen kenseler qalpyna keldi, tipti búrynghysynan beter jarqyray týsti. Janaózen qalasy janardy. Jazyqsyz jalamen sottalghan janaózendik 37 azamattyng qazir 32-si ýiine keldi. Áriyne tolyqtay emes moyyndarynda shartty jazalary bar. Al qalghandary Oral qalasyndaghy týrmede bolatyn. Olar - Naryn Jarylghasynov, Maqsat Dosmaghanbetov, Qanat Jýsipbaev, Shabdol Ótkelov. Al Roza Tóretaeva - Atyrau týrmesinde edi. Jaqynda elge taghy da quanyshty janalyq jetti. Oral qalasynyng týrmesinde jatqan Maqsat Dosmaghanbetov, Naryn Jarylghasynov 24 nauryz kýni Aqtaudaghy qonys koloniyasyna keldi. Ata-analarymen, tumalastary ýige kelgendey quanyp jatyr. Bizde olardyn quanyshyn bólisudi jón kórdik. Naryn Jarylghasynovtyng anasy Shandoz Aqtaeva: «Aynalayyn baldarym, men qinalghanda da, quanghanda da, qasymnan tabyldyndar, bәrine analyq alghysym sheksiz. Balamdy kórip mauqymdy bastym, ýige kelgendey quandym. Alla maghan eki úl, eki qyz berdi, eki qyzym túrmysta, ýlken úlym 2011 jyly qaytys boldy. Qaraghym mening ómirde kórmegen qiyndyghym qalmady. Ne aitayyn? Baldardyng bәri ýilerine aman-esen kelse eken. Bizge tilekshi bolghan el- júrtym aman bolsyn!», - dep aghynan jaryldy.
Búdan song Marat Dosmaghanbetovting anasy Onaygýl Dosmaghanbetova apaymen de jolyqtyq. Onaygýl apay: «Balamnyng Aqtaugha kelgenine qatty quandym. Qazir Almatydamyn. Janaózen oqighasynda jaralanghan balam Qayratqa ota jasatyp jatyrmyn. Alladan baldarymnyng amandyghyn tileymin, endi solardyng jamandyghyn kórsetpese eken. El-júrtqa sәlem ait, aman bolyndar!», - dedi.
Al, Janaózen, Shettpe oqighasynda jalghyz sottalghan әiel Roza Tóretaeva bolatyn. Rozanyng da kórmegen qorlyghy, shekpegen azaby qalmady. Ol da jyldyng basynda Aqtaudyng qonys koloniyasyna keldi. Endi Qanat Jýsipbaev pen Shobdol Ótkelov qaldy. Ol eki azamatta jaqyn kýnderi shyghady dep estidik.
Shetpeden sottalghan 13 azamattyng 9-y shartty jazamen bosady. Tórteui Oral qalasynyng abaqtysynda jatqan bolatyn. Olar da ýilerine aman-esen oraldy. Alla qalasa biyl jalamen jazyqsyz ketken azamattardang bәri de ýilerine keledi.
"Kebenek kiygen keledi" degen osy eken. Jalaly bolyp, abaqtygha qamalghandar da ýilerine oraluda, oq tiygen jaralylar da tiri qalghasyn tirshiligin jasap jatyr. Tek ólgender qaytyp kelmeydi. Ia, uaqyt ta óter, zaman da, qogham da ózgerer. Aqiqat aitylatyn kez keler. Sol kezde halyqty attyrghandar da, atqandar da, halyqtyng aldynda jauap beretin bolady. Oghan da kóp qalghan joq.
Jәnibek Qojyq
Manghystau oblysy
abai.kz