«Óz sózim ózimdiki»

ABAY

Bizding de auylda toghyzynshy mamyr jaqyndaghan sayyn mektepte ardagerlermen kezdesuler ótetin. Alaqanday auyldyng barlyq maydanger aqsaqaldaryn tanimyz. Jyldaghy dәstýr boyynsha, kezdesudi tarih pәnining múghalimi úiymdastyrady.  Ádettegindey sóz kezegin eng birinshi bolyp Tóken aqsaqal alady. Mәskeu týbinen Berlinge deyin jayau jetken qart jauynger fashistermen qalay soghysqany jayly úzaq әngimeleytin. Sosyn súrapyl jyldary kolhozgha basshylyq etken Gýlshabaq apa tyldaghylardyng jankeshti enbegi jayly syr shertetin. Al biz kesh sonynda qadirli ata-әjelerimizge gýl syilap, әn salamyz. Óleng oqimyz. Óleng oqugha kezek kelgende synyptaghy oqu ozaty Erkebek algha shyghyp: «Ýstimde sýr shiynelim,

«Óz sózim ózimdiki»

ABAY

Bizding de auylda toghyzynshy mamyr jaqyndaghan sayyn mektepte ardagerlermen kezdesuler ótetin. Alaqanday auyldyng barlyq maydanger aqsaqaldaryn tanimyz. Jyldaghy dәstýr boyynsha, kezdesudi tarih pәnining múghalimi úiymdastyrady.  Ádettegindey sóz kezegin eng birinshi bolyp Tóken aqsaqal alady. Mәskeu týbinen Berlinge deyin jayau jetken qart jauynger fashistermen qalay soghysqany jayly úzaq әngimeleytin. Sosyn súrapyl jyldary kolhozgha basshylyq etken Gýlshabaq apa tyldaghylardyng jankeshti enbegi jayly syr shertetin. Al biz kesh sonynda qadirli ata-әjelerimizge gýl syilap, әn salamyz. Óleng oqimyz. Óleng oqugha kezek kelgende synyptaghy oqu ozaty Erkebek algha shyghyp: «Ýstimde sýr shiynelim,

Aqsanday basyp kelemin» - dep, Qasym Amanjolovtyng otty ólenimen konserttik bólimning shymyldyghyn ashatyn. Soghys jyldary gospitali bolghan eki qabatty 8-jyldyq mektebimizde sol bir keshter óte әserli ótetin. Osylaysha, jyl sayyn auylgha kóktem kelgende auyldaghy alty maydanger aqsaqal jәne Gýlshabaq әjeymen kezdesip túramyz. Kýn kósemning bala kezgi beynesi beynelengen bes júldyz keudemizge qadalghanda pionerlerding sonyna erip, maydangerler aulasyn tazalaytynbyz.On bes memleketti qorshaghan qyzyl dual qúlghanda da biz búl daghdymyzdan ainyghanymyz joq. Kýnder osylay ótip jatty. Men ortalau mektepti ayaqtap, kórshi auyldaghy orta mektepke auystym. Tamyz aiynyng songhy jeksenbisi sheshem Taldyqorghangha baryp mektepke kiyetin su jana kiyimder alyp keldi. Áriyne dәpter, qalam taghysy taghy bar. Men kiyip kórem. Ádettegindey sheshem alyp kelgen kiyimder ýlken. - Apa, bir «razmer» ýlken ghoy deymin. «Qar týskenge deyin ósip ketesin. Keng bolghany jaqsy ghoy. Tyrtysyp túrghansha»- deydi sheshem jyldaghy sózin qaytalap.Satyp bergen kiyimin jyldaghyday qar týskenshe tozdyryp tastaysyn.Birinshi qyrkýiek kýni әkem aqylyn aitty. «Balam, biyldan bastap sen jogharghy synypta oqisyn.Endi eki jyldan keyin mektepti ayaqtap, jogharghy oqu ornyna qújat tapsyrasyn. Osy uaqytqa deyin jaqsy oqydyn.Búdan bylay da sabaghyna tiyanaqty bol.Aldyndaghy aghang segiz bitirgennen keyin oqymay ketti. Jigit boldym dep, shylym shekti. Kesh batsa kóshe kezip, sabaq betin ashpaytyn.Sonda da institutqa týsirdik, ony tastap ketti.Qazir jýr kóringemen tóbelesip» dedi  aghama ashuyn tógip. Anam arasha týsti: «Múrat sabaghyn oqymay ketse oghan ekeuimiz kinәlimiz, júmys-júmys dep qadaghalamadyq. Qazirge deyin  tóbelesin qoymasa, oghan súm soghys kinәli. Aughannan jýikesi júqaryp kelgen.»-dep aitqany múng edi, әkem tipten ashugha mindi. «Qaydaghy jýikesi tozghan. Erkelik. Tozsa Áuelbek shaldyng jýikesi tozyp ketpedi me?Úly otan soghysyna órimdey jas kezinde attanyp, kórmegeni joq. Nemisting de, sovetting de týrmesin kórdi.» Men sol kezde ghana mektepting qasynda túratyn Áuelbek atanyng soghysta bolghanyn bildim. Ózimnen ózim qysylyp kettim. Áuelbek aqsaqaldyng aldynda ózimdi kinәli adamday sezindim. Toghyzynshy mamyr kýni ardager aqsaqaldar qoldaryna gýl alyp, keudelerine orden, medalidaryn taghyp mektepti betke alyp bara jatqanda Áuelbek ata qanday kónil kýide boldy eken? Osy dýnie meni qazirge deyin mazalaydy. Ol kezde bala boldyq Áuelbek aqsaqaldyng taghdyryn týsinbedik. Jasalghan qiyanattyng auyrlyghyn da sezinbedik.Bilmedik.

«Úly jeniske 65 jyl! Búl babalardyng qanymen, analarymyzdyng kóz jasymen kelgen úly jenis»-dep teledidar bitken shulay bastaghanda, mening esime Áuelbek aqsaqal týsti.On segizinde ot keship, Mәskeu týbine jetken nemispen arpalysyp, jaudyng týrmesindegi adam tózgisiz azapty basynan keshirgen qart jauynger. 1945-ting kókteminde soghys ayaqtalyp, ayaghy shynjyrdan, qoly kisennen bosap, tughan jerge jetemin-au degen kezde qayta janghan ýmit oty sónip, «halyq jauy» atanyp, múrtty kósem kórge kirgenshe abaqtyda otyrghan qayran qara shalym. Otan ýshin dep, keudesin otqa tósegen Áuelbek aqsaqal syndy milliondaghan jazyqsyz jauyngerlerding qany  kommunisttik partiyanyng moynynda ketti.Alystaghy Mәskeudi qoyshy, sirә. Tughan auylynyng qúrmetine bólenbegen jany jaraly jauyngerler qansha ma?  Biyl jenisting 65 jyldyghyna oray, Resey Federasiyasy TMD elderindegi kózi tiri barlyq maydangerlerdi arnayy medalimen marapattamaq. Alayda, búl jogharyda aitylghan әdiletsizdikterding óteui bola alady ma? Keshegi kenes ýkimetining zandy múrageri - býgingi Resey federasiyasy Mәskeu ýshin jan ayamay soghysyp, bar jazyghy nemis týrmesinde otyrghany ýshin halyq jauy atanghan jandardan resmy keshirim súramaq týgili, sol bir qiyanattardy úmytqan tәrizdi.Jalpy, patshalyq Resey men kenes ókimetining taghynda otyrghan Resey Federasiyasy әlem aldynda jasaghan kýnәsin kәri qúrlyqtaghy órkeniyetti memleketterdey jariya ete almay otyr.Qazirding ózinde Kremeli tórinde otyrghandar derbes memleketterding ishki sharuasyna aralasyp kete beredi.   Sodan da bolar Angliya, Germaniya, Fransiya syndy ziyaly memleketterding Reseydi Europagha qospaytyny. Alayda, olar imperiyalyq ambisiyamen 2-dýniyejýzilik soghystyng jenisin Europagha jasalghan soqqy dep eseptese kerek. Últtyq iydeologiyasyna bey-jay qaramaytyn resmy Mәskeu osy bir jenisting búrynghy KSRO aumaghynda keninen atalyp ótuine yqylasty. Al búl jeniske salqyn qandy qaraytyn Baltyq elderine qabaghyn týie qaraydy. «Bizding batyrlarymyz kommunistik partiya ýshin soghysqan qyzyl haholdar emes, Ukrainanyng derbestigin múrat etken,Stepan Bondero syndy erler»-dep ukraina halqy úran tastaghanda, Medvedev pen Putin tynysh otyra almady. Biylik basyna orysshyl Yanukovich qayta keldi. Alayda, Yushenko kezinde qyzyl komissarlargha oq atqan, últshyl Stepan Bonderogha «Ukraina batyry» ataghy berildi.Sol tústa Reseyding aqparat qúraldary japa tarmaghay jaghalaryn ústap,sózi ótetin, sózi jetetin jerge deyin shulatty. Áueli Kiyevtegi reseyshil kýsh eks-preziydentterin sotqa da berdi. Áytse de, Ukraina zany boyynsha, ólgen adamnan ataqty qayta alugha bolmaydy. Al biz búl  túrghyda taghy da tabansyzdyq tanyttyq.Týrki halqynyng tәuelsizdigin tu etken, qazaqtan shyqqan túnghysh diysedent, úly sayasatker Mústafa Shoqaygha layyqty baghasyn bere almadyq...

Alashtyng kósemi Álihan Bókeyhangha tughan óniri Qaraghandydan bir kósheni de qimadyq.Jergilikti orys basylymy: «Álihan degen terror.Terorrgha kóshe beru degen ne súmdyq»-degende biz júmghan auyzymyzdy asha da almadyq.

Songhy kezderi «1941-1945 jyly bolghan soghystyng bizge qatysy joq. Qazaqtyng Úly Otan soghysy jongharlar men bolghan soghys.»- degen pikirler de aitylyp jýr. Kóbine-kóp ózderin últshyl esepteytin qoghamdyq qozghalystar tarapynan. 90 -jyldardyng sonynda búl mәsele «Jas Alash» gazetinde de kóterilgen. Búnday pikirdi soghysty kórmegen úrpaqqa aitu  onay deytinder әriyne bar. Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng qanday qiyndyqtarmen kelgenin biz kәri tarihtan bilemiz. Búl tústa tebingisinen ter tógip, etigimen su keshken qatary siyregen qarttarymyzdy renjituden de aulaqpyz. Alayda,kók bayraghymyzdyng astynda ósken býgingi úrpaq bodan el bolyp jetken jenisti emes, noqtasyz erkin kezimizdegi úly jenisterdi jyrlauymyz kerek. Tәuelsiz Qazaqstan ýshin songhy hanymyz Kenesary Qasymúlynyng Aqmola bekinisin orys basqynshylarynan azat etken kýn ayauly bolsa iygi edi. Biz sóz qylyp otyrghan ekinshi dýnijýzilik soghysta fashistik Germaniyany jenu rasynda onaygha soqqan joq. Qyzyl tu astyna bas qosqan on bes respublika Resey aumaghyndaghy avtonomiyalardy qosqanda jiyrmadan asa últ pen úlys qatar túryp nemisterge oq atty. Jarty Europa men alpauyt AQSh-ta bizben tize qosty. Osylaysha, jabyla jýrip jaudy jendi. Erlikti baghalaugha kelgende de shovinistik qalpynan ainymaghan KSRO-daghy agha últ orystar bizderge qyryn qarady. Atyn atap, týsin týstemey-aq qoyalyq 1941-1945 jyldyng naghyz qaharmandary óz baghalaryn tym kesh aldy.

P.S Ángimemizdi  maqala basynda sóz etken Áuelbek aqsaqaldyng býgingi jay-kýiimen týiindelik. Býgingi tanda toqsandy alqymdap qalghan ghaziz qart Taldyqorghan qalasynda túrady. Nauryzdyng 13 kýngi su bógetining tasuynan Qyzylaghash auylynyng jermen jeksen bolghany barshagha mәlim. Óz auyldastarynday Áuelbek aqsaqal da baspanasyz qalghan. Qazir qaraly auylda qúrylys júmystary jýrip jatyr. Jana pәterge kirgender de joq emes. Alayda, Áuelbek aqsaqaldyng ýiining әzirge irge tasy ghana qúiylypty. Soghys... nemis pen kommunisterding týrmesi... Qonyr taulardyng qúshaghynda beyqam tirilik keship jatqan jandardyn  ómirin qighan tabighat apaty... Jaratqan sizge úzaq ghúmyrdy osynshama azaptardy kóruge jazghan ba? Taghdyry tek azaptan túrghan qayran qara shal-ay...