Islamnyng arabtyq modelin tyqpalaudyng astary qanday?
Amangeldi Aytaly,
filosofiya ghylymdarynyn
doktory, professor
Dinsiz últ – últsyz din bolmaydy
Álemdik dinder (buddizm, hristiandyq, islam) o bastan últtan joghary túratyn, belgili bir últqa arnayy jiberilmegen qúndylyqtar. Biraq, din әr últtyng psihologiyasymen, tarihymen, dәstýrimen tyghyz baylanysta bolady, últ dindi ózining ereksheligi túrghysynan sanadan ótkizdi. Din de últtyq mәdeniyetke, psihologiyagha óz izin, qalybyn saldy. Sondyqtan, dәstýrli din adamnyng sana-sezimi men dýniyetanymyna eng jaqyn, eng týsinikti etetin, onyng adami, mәdeny qasiyetterin, tabighat tanymyn tútastay bir qúndylyqqa ainaldyrady. Dәstýrli dinshildik әr últtyng salt-dәstýrlerimen tereng baylanysty, tarihy qalyptasqan túrmysyna tamyryn jayghan. Qazaqtyng dәstýrli dindarlyghy Jaratushyny aqiqat dep qabyldaghan, shynayy adaldyqtan, ishki týisiginen tughan senim. Taghatshylyq, qayyrymdylyq, janashyrlyq, keshirimdilik, tabighatty syilau Alla-taghalanyng qúdiretindey tútas qazaq etnosynyng jәne jeke adamnyng tirshiligining amalyna ainalghan.
Dәstýrli dindarlyq últtyng psihologiyasyn, mәdeniyetin, túrmysyn tútastay bolmysyn rettep әleumet retinde basyn biriktirdi, ony talay daghdarystan, ishki, syrtqy qauip-qaterden, kezdeysoq uaqighalardan saqtaydy, qorghaydy. Ashtyq, soghystar men qughyn-sýrginde qazaq auyrtpashylyqty el bolyp basynan birge ótkizgen. Qazaqtyng mәdeniyeti jeke basynyng mýddesi emes, qauymdastyqtyng mýddesine, tilektestigine negizdelgen. Filosofiyalyq tilmen aitsaq, dәstýrli diny tanym teoriyalyq qaghidalardan góri kýndelikti daghdysyna, nanym-senimge negizdelgen. Ol túraqtylyqtyn, býgingi myna qúbylmaly zamanda bayandy ómirding kepili. Qazaqqa ashtyqtan, jalanashtyqtan góri jalghyzdyq batady, jalghyzdyqqa shyday almaydy.
Býgin ghylym, bilim, internet zamanynda dәstýrli nanym-senim birte-birte bosansyp, aqparattyq zaman qauip tóndire bastady. Jahandanu zamany dәstýrli nanym-senimning týp negizi, etnostyq bolmystyng tútastyghyn, etnopsihologiyalyq ishtey baylanysyn ydyratyp, úrpaqtar jalghasuynyng ýziluine әkelui de mýmkin. Sonymen birge, postkenestik músylman elderinde, jalpy músylmandar arasynda din men últtyq dәstýr, dýniyetanym mәselesi jana ótkir sipat aldy. Ghylymy әdebiyette 1980 jyldardyng ayaghy men 1990 jyldar islamnyng «qayta janaru», 70 jyldyq ateizm ýstemdiginen keyin tarihy dәstýrlerdi janartu kezeni dep atalynady. Biraq, HHI ghasyrdyng basynda «Qayta janarghan islam» revolusiyagha deyingi kanondardan erekshe bolatyndyghy belgili bola bastady. «IYslamdyq jahandanu», euroislam úghymdary ómirge keldi. Týrki ruhany kenistigining búrynghy kenestik aimaqtaryna islamnyng arabtyq versiyasy, kaghidalary, sharighat ýkimderi ene týsti. Shyghys islam ruhany ústazdary men uaghyzdaushylary, shet elderde bilim alghan jas imamdar, moldalar babalar dәstýrlerin qayta qarap, naghyz, shynayy din ýlgisin syrttan izdedi. Islamnyng arabtyq modelin neofitter, jana baghytty uaghyzdaushylar, diny aqiqat dep tanydy. Sonymen, konfessiyaishilik qayshylyq býgin algha shyqty. Últtyq dәstýr men din arasyna jik salushylar kóbeydi.
Sosializm túsyndaghy din men últtyq dәstýr
Islamnyng arabtyq modelin tyqpalaudyng astarynda tereng tarihy sebepter jatyrghandyghy anyq. Sosialistik elder ateistik baghyt ústanghanymen, memleket pen dinder arasyndaghy qarym-qatynas olardy birdey, bir ýlgide bolmady. Mysaly, Polishada sosializm túsynda diny ahual ózgeshe boldy. Katolik shirkeui alghashqy jyldary kommunisterdi ózining yqpalyna iykemdedi. Diny úiymdardy polyak halqy da qoldady. Sebebi, kýndelikti túrmys-salttary da diny nanym-senimderge negizdelgen. Polishanyng júmysshy partiyasy ózining dinge beytaraptyghyn, shirkeuding isine aralaspaytyndyghyn jәne shirkeuding qoghamdaghy manyzyn moyyndaytyndyghyn mәlimdedi. Preziydent óz lauazymyna kiriser aldynda ant bergende «Qúday meni qoldasyn» dep aitu mindetti boldy. Erkin oy men diny senim bostandyghyn moyyndaghan sayasy jýieni óz kezeginde shirkeu de moyyndady. Biraq, birte-birte kommunister din men shirkeuge qarsy belsendi qimyldar bastady. Aldymen oqu oryndarynda dindi oqytugha arnalghan sabaqtar azaytyldy, keyin tipti dindi oqytugha tyiym saldy. Shirkeulerde diny uaghyzdar shektele bastady. Shoqynu, diny dәstýrlerdegi merekeleri toylau men adamdardy jerleuge qatysatyn qayratkerler qudalana bastady. Sovet ýkimetindegidey jastar arasynda ateistik tәrbiyege zor mәn berildi. Kommunistik sayasat dindi әshkereleuge tyrysyp, onyng tarihynda tek qanaushy taptyng qoldaushysy boldy degen pikir taratty. Svyashennikterge sayasy jәne túrmysqa baylanysty aiyptar taghyldy. Sonymen birge, aldau, arbau sayasaty da jýzege asty, svyashennikterdi әrtýrli patriottyq úiymdargha tartyp, bóle bastady. Sonday-aq, progresshil diny qyzmetkerler «Pane» jurnal redaksiyasynyng tónireginde toptastyryldy. Katolikterding basym toby memleketke asa zor ýmit artpaghanmen, shirkeu men biylik arasyndaghy qarym-qatynas retteledi dep sendi.
Polisha katolik shirkeui halyqaralyq sayasatqa da aralasty. Polisha kommunisteri polyak halqyn nemis qaupinen saqtandyryp, Sovet Odaghymen tyghyz baylanysqa shaqyrdy, sebebi, nemister arasynda soghystan keyingi german-polyak shekarasyn moyyndamaytyndar boldy. Al, nemis protestanttary bolsa, ekinshi dýniyejýzilik soghysynan keyingi ahualdy moyyndaugha tyrysty. Hristian dinining keshirimdilik ruhyna say, episkop – polyaktar nemis fashisterining qylmysyn keshiremiz dedi. Kommunister episkoptardy satqyndar dep aiyptady. Keyinnen katolikterdi polyaktardyng basym kópshiligi qoldaytyny belgili boldy. 1966 jyly hristiandyqtyng mynjyldyghyn (Millenum) katolikter saltanatty týrde atap ótti, biraq, memleket oghan qarsy túra almady, tek hristiandyqtyng manyzyn, merekening mәnin tómendetuge tyrysty. Sóite túra kommunister polyak memleketining mynjyldyghyn, azat etudi qatar ótkizdi. Eki merekening bәsekelestigi katolik dini men dәstýrining adamdardyng sanasyna tereng yqpal etip kele jatyrghandyghyn kórsetti. Aqyrynda 70-jyldardyng basynda kommunister shirkeuding qoghamdaghy zor yqpalyn moyyndady. Memleket pen katolik shirkeui ókilderi arasynda jana dengeydegi baylanystar qalyptasty.
Kommunister Vatikanmen de ózara qarym-qatynas qalyptastyra bastady. Keybir partiya qyzmetkerlerining qarsylyghyna qaramastan, memleketke sheginuge, shirkeu men eseptesuge tura keldi. Búl kommunisterge biylikti bir qolda shoghyrlandyrudan aiyryla bastaghanyn kórsetti.
Polisha katolikterining bedelining shyrqauyna Krakov arhiyepiskopy Kardinal Karoli Voytyla 1978 jyly 16 qazanda Rim papasy bolyp saylanuy yqpal etti. Polisha shirkeui eng joghary ruhany biylik ókilderinen qoldau tapty. Búl manyzdy jaghday polyak últyna kýsh-quat berip, mәrtebesin ósirdi. Áriyne, búl oqigha kommunisterge shirkeuding qyzmetin shekteuge ýlken qolaysyzdyq tughyzdy. Al, 1979 jyly Karoli Voytylanyng Polishagha sapary polyaktardyng kommunizm iydeologiyasynyng negizsizdigin әigiledi. Qaptaghan adamdar shirkeuge bet búrdy, din últtyng basyn biriktirip, tútas qauymdastyqqa ainaldyra bastady. Áriyne, shirkeuding úiymdastyru qyzmetining orny bólek. Papa saparyna biylik kedergi jasay almady, kelisuge mәjbýr boldy. Biraq onyng memleket ýshin jaghymsyz saldaryn azaytugha tyrysty, qoldarynan kelgenshe aqparat bermeuge әrekettendi, Papanyng eldi aralauyn shektep baqty. Sonymen birge, Ioan Pavel II el arasyndaghy bedelin óz maqsattaryna paydalanugha kýsh salady. Ol Polishadaghy sayasy rejimdi qoldaydy degen nasihat taratyldy. Búqaralyq aqparat qúraldarynda kommunistik basshylyqtyng Papamen kezdesui nasihattaldy. Bir jaghynan, Papa sapary shirkeuding ishki mәselesi dese, ekinshi jaghynan, onyng resmy manyzyna nazar audaryldy. Polishadaghy katolik shirkeuining bedeli, onyng últtyng dәstýrimen, túrmysymen baylanysy sosializm kýiregennen keyin bedelin tipti asyrdy.
Kenes ýkimetindegi diny ahual ózgeshe boldy. Halyq Komissarlar kenesi dekretimen 1918 jyly 23 qantarda shirkeudin, meshitting memleketten bólingeni turaly sheshim qabyldady. Din әr adamnyng jeke mýddesine ainaldy. Shirkeu, meshitterge qarjy bólinbedi, ghimarattardy óndeu qarjysy, diny qyzmetkerlerding enbekaqysy dinge senushilerding esebinen qarjylandyratyn boldy. Osylay meshitterde jәshikter payda boldy. Diny bilimge ashyq tyiym salynbasa da memleket qoldamady. Sonymen shirkeu, meshit eshqanday qoldausyz qaldy. Halyq dinnen ainy bastady. Meshit, medreseler, shirkeuler de tozdy. Olardy búzyp, basqa ghimarattargha paydalandy, qoymalargha, atqoralargha ainaldy. Imamdar kýni ýshin kommunistik partiyagha kirdi «Men kommunistpin, biraq qúday bar deytin kommunistpin» deytin imamdar kóbeydi. Dinmen birge últtyq qúndylyqtar men dәstýrlerde әlsiredi.
Býgingi «Shynayy dinshildermiz» degenderding aituynsha, kenestik islam otarlau sayasatyna qyzmet jasady, sondyqtan, sayasattyng qysymymen islam ózgerdi, tabighatynan alystady, kýshpen orystandyryldy. Kenes zamanynda bilim alghan moldalar men imamdar, bolmasa bilimi tayaz, keyin dinge kelgender sol búrmalaghan islamnyng nasihattaushylary, baqylauda bolghandar dep shet elde oqyghan jas imamdar olardan bólinip, boylaryn aulaq ústaydy. Olardyng ózderining qauymdastyqtary, әleumettik ortasy, mәjilisteri, jiyndary da boluy osydan. Sonymen birge, jas imamdar shet elderdegi músylmandardyng kýndelikti ómirimen bizding qoghamdy salystyryp, baghalap, ishimdik, nashaqorlyq, jezókshelik, jemqorlyq pen ysyrapshyldyqqa jol bergen bizding ómirimizdi, әriyne, qabyldamaydy. Osydan kelip ruhany tazarudy, qútqarudy dinnen izdeydi. Ol dúrys. Biraq, ýlgini dәstýrli últtyq saltymyz ben dinimizden emes, «shynayy» shyghystaghy arab elderinen alady.
Janashyl islamshyldar últtyq jәne diny fenomenderding qazaq últ bolmysynda ajyramastay bite qaynasyp, qabysyp jatyrghanyna, dýniyetanymyn eskere bermeydi. Diny oi-pikir, ústanym, dýniyetanym qazaq dalasynda últtyq sana-sezimge ýilesimdi beyimdelgeni tarihtan belgili. Bizding qogham arabtyq ýlgidegi islamdy әrtýrli dengeyde qabyldaydy, qoldaytyndary da, qoldamaytyndary da bar. Ol jastar óz ústanymdaryn әke-sheshelerine de tanady. «Jas» uaghyzdaushylardyng shekteuleri, ózderin joghary ústaularyn, ymyragha kelmeytin tәrtibi qalghan eldi býgin oilandyryp ta otyr. Ústanymdar qayshylyqtary últtyq salt-dәstýrlerimen aralasyp jatyrghan әsirese ólikti jerleu, as beru, marqúmdardy este qaldyrugha arnalghan sharalar, ýilenu, otbasy, yrym-nyshandar tónireginde jii bayqalady. Islamdy «janasha» jәne dәstýrli payymdaudyng astarynda, óz ortalaryna yqpal jasau, bәsekelestik te jatyr. Búrynghy imamdar biylikpen til tabysyp qalghan óz pozisiyalarynan aiyrylghysy kelmey, jastardy «uahapshylar» dep kinalaugha ýiir, tipti olardy qudalaudy da qoldaytyn synay tanytatyndar bar. Shet elden bilim alghan jastar qazaq halqynyng ruhany múrasyna, dәstýrine mәn berse ghana ortodoksaldy payymdaudan aryla bastaydy.
Din jәne últtyq dәstýr jastardyng mәselesi
Elimizde 14 pen 28 jas aralyghynda 4483 285 jastar bar. Bes oblysta jastardyng sany azangda: Aqmola, Qostanay, Qaraghandy, Pavlodar, Shyghys Qazaqstan. Qazaqstan halqy osylay qartaya beretin siyaqty. Júmys oryndary kóp Batys ónirlerinde jastar sany ósude. Atyrau oblysynda jastar 150 mynnan asady.
El halqynyng 70,2% músylmandar, al qazaqtardyng 98,3% músylmandar. Onyng ishinde 15-19 jastaghylardyng 78,2%, 20-24-73,2%, 25-29-70,8%, 30-34-70,8%, 35-39-71,9% músylmandar. El halqynyng jasy ósken sayyn dinge degen salqyndyghy bayqalady: 40 pen 44 jas aralyghyndaghylardyng 72,6% músylmanbyz dese, keyingi buyndarda búl kórsetkish azaya beredi, 70 jastan asqandardyng 41,1% músylmanbyz degen.
Biraq jastardyng da ýlkenderding de basym kópshiligining diny nanym-senimi ýstýrtin, dinshildik. Dinning mazmúnynan góri salt jaghyna, syrtqy dinshildikke mәn beriledi. Ol týsinikti de, sebebi biz dindi tereng senimnen góri, kenes zamanynda shektegen salt-dәstýrimizge oralu dep qabyldadyq. Ýlkenderding onnan tórti «jasymyz keldi, endi Allanyng aldyna barghanda ne deymiz?» -degendey psihologiyany basshylyqqa alady. «Eshten kesh jaqsy», degendey ony da maqúldau jón. Abay aitqanday «әiteuir jaqsylyqqa qylghan niyetting jamandyghy joq qoy deymiz».
Býgingi әleumettik ghylymda ony «zeynetkerlik dinshildik» nemese «zeynetkerlikting aldyndaghy dinshildik» («pensionnaya» ily «predpensionnaya reliygioznosti»). Ýlkender dindi qabyldauda túraqtylyqqa, kelisimge beyimdi. Al, jastardyng onnan jeti-segizi dinge bet búrghan jәne olardyng arasynda qyzyghushylyq, izdenis basymyraq.
Ýstýrtin, dinshildik postkenestik elderding barlyghyna da tәn. Reseylik arhiyepiskoptyng «mnogo kreshennyh, no malo prosveshennyh» deui osydan.
Shyndyghynda, býgin bizde erekshe jaghday qalyptasqan. Intelliygensiya negizinen zayyrly bilim alghan. Al din teoriyasyn biletin jana qalyptasyp kele jatqan intelliygensiyagha zayyrly bilim jetispeydi, al zayyrly intellegent din salasynan habardar emes. Ázirge jan-jaqty bilimdi alash ziyalylary siyaqty diny bilim men zayyrly bilimdi boyynda jinaqtaghan, dindi, imandylyqty, últshyldyqty dýniyetanymynyng týp qazyghyna ainaldyrghan intelliygent bizde biren-saran. Búl bizding aiybymyz emes, sorymyz, ateizmning sanada qaldyrghan izi.
Sondyqtan jastargha din salasynda tәlim-tәrbie beruge, jol kórsetuge әlsizbiz. Jastargha din salasynda kimder kóbirek yqpal etedi? Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq institutynda dintanu pәni biyl ýshinshi jyl arnayy pәn retinde oqytylady. Jastarmen pikir almasugha mýmkindik kóp.
«Men bala kýnimde atam men әjem sanama dindi sinirdi, ayat ýiretti»; «mening arghy atam men әjem namaz oqypty, al atam men әjem namaz oqymaydy, keyde qúran oqidy, músylman bolu kerek dep ayattardy dәpterge jatqa jazdyrady, osylay men birte-birte dinge keldim». «Mening әke-sheshem namaz oqugha tyiym salady, jat toptargha kirip ketesing deydi, men olardan jasyrynyp oqimyn»; «Áke-sheshem oraza ústaydy, dinnen sabaq alady, tipti arab tilin ýirenip keledi. Maghan namaz oqy dep aqyl berdi, men olardan júmaq pen tozaq turaly birinshi ret estidim», – deydi jastar.
Jastar din turaly mәlimetti dostarynan alady. Olardyng aituynsha, imam, moldalardyng bedeli tómen. Uaghyzdary ómirmen baylanysty emes. Arab, islam ghylymdarynyng kóne kitaptaryndaghy siytattardan asa almaydy. Al, jastargha izdenis tәn, olar ózgeristerge, janalyqtargha beyimdi.
Keybir qaqtyghystargha qatysqan din ústanatyn jastardy ekstremist dep jatady. Al, olar jay ghana qylmystyq isterge qatysqandar. Talay sayasy partiya mýsheleri jemqorlyqqa baylanysty sottalyp jatyr, biraq partiyany tútastay jemqorlar partiyasy deu dúrys bolmas. Dindi ústanyp, bolmasa erekshe kiyinip, biraq qylmystyq iske qatysatyndardy da diny ekstremist deu orynsyz. Aqtóbe oblysynda oryn alghan qaqtyghystar astarynda diny kózqarastardan góri qúqyq qorghau qyzmetkerlerinen naqty adamdardyng ólimine baylanysty ósh alu, kek qaytaryp jatyr, al keybir jastar ózderining qylmystyq isterin islam qúndylyqtaryn qorghau dep býrkemeleui mýmkin. Birqatar jastar bóten aghymdardyng yqpalyna әdeyi emes, kezdeysoq baryp qalady, bireulerding uәdesine senip, kónip eredi, birqatary ózderin basqadan bólek túlgha retinde kórsetu ýshin topqa kiredi, sonday-aq jastargha qiyalgha berilu, romantikalyq kónil-kýide tәn. «Jamanshylyqqa bir eligip ketken son, – deydi Abay, – boyyn jinap alyp keterlik qayrat qazaqta kem bolady. Osy júrttyng kóbining aityp jýrgen myqty jigit, er jigit, pysyq jigit dep at qoyyp jýrgen kisilerining bәri-pәlege, jamanshylyqqa elirtpek ýshin, birin-biri «ayda, batyrlap» qyzdyryp alady da, artyn oilatpay, azghyratúghyn sózderi». Abaydyng osy sózin jastardyng nazaryna bizding imam, moldalar, múghalimder jii salyp otyrsa, ol shet el ghalymdarynyng shygharmalarynan, ózimizde shyghyp jatyrghan broshuralardan tiyimdi bolar edi.
Din jәne últtyq dәstýr mәselesi osy eki qúndylyqtyng qaysysy joghary degen saual tughyzyp jatady. Sóz joq din mәngilik, jalpy adamzattyq qúndylyq. Sonymen birge, islam dinin qabyldaghan qazaq ta, basqa da halyqtar arabtanbady arabtanbaydy da, Resey qansha shoqyndyrugha tyrysqanymen qazaqtar tútastay pravoslav dinin qabyldamady. Qajet bolghan jaghdayda últ mýddesi din paryzdarynan tipti ýstemdirek bolady.
Qojabergen jyrau «Elim-ay» dastanynda jonghar shapqynshylyghy jәne Aqtaban shúbyryndy almaghayyp zamanda:
Namazdy toqtatyndar, azamatym,
Únasa mening aitqan nasihatym
Qoja, molda, imandar uaqytsha,
Qorjyngha saqtap qoysyn
sharighatyn.
Namaz oqyp jatqanda, jaular qyrar,
Atylghan dәu myltyqtan dop
kep úrar.
Minajat qyp jaynamazda otyrghanda,
Súm halhy ústap alyp, tútqyn qylar, – dep kenes beredi. Tek kóniling Allagha taza bolsyn. Din qay zamanda da últqa beyimdelgen, últtan joghary túrmaghan, din men últ ýilesim tapqan.
Bizding memleketimiz islamgha týpki oi-pikirin ashyq bildirip, qoldap otyr. Bizdegi islam memleketke de shyn peyilmen qaraydy. «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zanda din men memleket ara-qatynasy naqty aiqyndalghan. Degenmen zayyrly memleket bolghandyqtan dinning ózindik orny, pozisiyasy boluy shart. Memleketti tútastay qoldaghan din memlekettegi jastardy oilandyryp jýrgen jemqorlyq, ekologiyalyq problemalar, qazaq tili men mәdeniyetine, dәstýrlerine baylanysty sheshimin әli tolyq tappaghan mәseleler, júmyssyzdyq, basqa da problemalargha memleketpen birge din de jauapty bolady, ol dinning bedeline núqsan keltiredi. Keybir postkenestik memleketter de, mysaly, Resey men Belorussiya pravoslav shirkeuleri men memleket arasynda birlesip sheshetin ortaq mәseleler tónireginde ghana kelisim bar, biraq qajet jaghdayda memleketti shirkeuler qoldamaytyndyghyn ashyq jariyalaghan. Resey pravoslav shirkeui әleumettik, ekonomikalyq, zang salasynda óz tújyrymdaryn jasady, óz tóniregine kóptegen jastardy úiytyp keledi. Qazaqstannyng músylman Din Basqarmasy ózining patriottyq, últshyldyq pozisiyasymen jastardy óz tónireginde biriktire alatyn qúndylyqtar kóp: ortaq tarihymyz, tilimiz, dәstýrimiz, ortaq ekonomikamyz, bir sózben aitqanda Qazaqstanymyz.
"Aqiqat" jurnaly