Ruhany jemqorlyq nemese ruhany mýgedektik

         Baj etkishter baj etsin, ótirik namysqoylar namystansyn, biraq biz Shapaghatynan Kesapaty ýstem, adamynyng ar-namysy qúldyqqa týsken, emi joq nebir súmdyqqa eti ólip ketken zamanda ghúmyr keship otyrghanymyz ras. Múny kózi de soqyr kókiregi de soqyr bolmasa kim-kim-aq moyyndaydy. Moyyndaghysy kelmeytin adamgha moyyndatam deu qúr әureshilik bolady. Eger әlgi aitqandarymyzdyng bәri ótirik, qoghamgha jabylghan jala bolsa, sybaylas jemqorlyq degendi izdep tauyp, odan onymen qatty kýresip jatyrmyz dep jariyagha jar salmas edik. Birinshiden, jemqorlyq degen sózge «sybaylasty» qosyp aitudyng qajeti joq. Óitkeni, jemqor eshqashan jalghyz bolmaydy. Kem degende eki-ýsh adam. Sondyqtan eng aldymen Bas Jemqor kim, Ekinshi, Ýshinshi jemqor kim jәne olardyng orynbasarlary kim ekenin bilip, anyqtap alyp, qolynnan kelse, qúryqty әueli solardyng moynyna saluyng kerek edi. Átten, biz óitip otyrghan joqpyz.Al olar osy jemqorlyqpen kýres úranyn ózderining býkil qylmysynan júrttyng nazaryn basqa jaqqa audaru ýshin óte tamasha paydalanyp otyr. Sondyqtan biz qazir bәlening sebebimen emes, onyng saldarymen ghana kýresudemiz. Qashanda saldar men emes sebeppen shayqasu kerek qoy. Anada Resey preziydenti sózding bir kelejaghynda «korrupsiyamen kýres dep kim kóp aiqaylasa, sol korrupsioner» degeni esimizde.

         Qazir jemqorlyqpen kýres turaly sóz bola qalsa, tek iship qoyypty, jep qoyypty, pәlenbay aqsha alypty dep jarysa jamyray jónelemiz. Búl kýres aqsha ýshin, baylyq ýshin kýresting bir týri. Óitkeni, birin-biri kórsetip, birin-biri ústap berip, biri ekinshisining qoyasyn ashyp berip jatqandardyng bәri biyliktegiler men baylar. Odan jәy halyqqa keler-keter dәnene de joq. Eger býkil qogham, memlekettik ortalyq tek ekonomikalyq jemqorlyqpen ghana kýresip, basqa qiyapat-qiyanat atauly auyzgha alynbasa,  onday el ruhany jútandyqqa úshyraghan, óz әdebiyeti men ónerinen, mәdeniyetinen alshaqtap qalghan el bolyp shyghady. Óitkeni, qay memleket te eng aldymen ózining jergilikti-últtyq ruhany baylyghyn («qúndylyq» deu dúrys emes) dәripteui tiyis. Mysaly, Amerikada da, Fransiyada da, Angliyada da ózge elding mәdeniyetin, ónerin nasihattau memlekettik satqyndyq dep esepteledi. Bayaghyda orys jazushysy Pisarev « Orystyng Rafaeli bolghansha, orystyng etikshisi bolghan dúrys» degen. Qayta órleu dәuirining sheber suretshisi Rafaeli Santiydi Pisarev sonau HIH ghasyrda osylay shenep-minese, sodan  beri 900 jyl ótkende qazekem sol Santiydi, sol Leonardo da Vinchiydi әli pir tútady. Sonysyn bilimdilik dep biledi. Al býkil orystyng aqsaqaly derlik Lev Tolstoy óz zamanynda úly óner dep kókke kóterilgen osy Rafaelidi, Miykelandjelony, Fidias, Milosskayany, tipti, Sofokl, Eshiyl, Aristofan siyaqty «jabayy tragikteri bar grekterding býkil ónerin eng әueli laqtyryp tastaugha bolady» degen.

         Al bizding uniyversiytetter men teatrlarda búlar әlemdik ghajayyptar dep oqytylyp, dәriptelip keledi. Búl orayda jeti júrttyng kónilin tabam dep tany aiyrylyp jýrgen qazekemder ghana. Oghan jәy qazaq emes jogharydaghy jeldirme, qyzdyrma europashyl qazaqtar kinәli.

         IYә, eger biz tek ekonomikadaghy, qazynadaghy jemqorlyqpen kýresip, basqa, yaghni, әdebiyettegi, ónerdegi jemqorlyqty úmyt qaldyrsaq, búl ózi memleketting shanyraghyna qadalghan birneshe uyqty alyp tastaghanmen birdey. Qazir ekonomikadaghy jemqorlyqtan góri, ruhaniyat salasyndaghy jemqorlyq on, jýz ese kóp qauip tóndirip, bir qazaqty jýzge, rugha, topqa bólip tym-tyraqay qylyp jibergenin kózimiz kórip otyr. Ádette, әdebiyet, mәdeniyet, óner salasyndaghy

Eng nadan, eng darynsyz adamdar – jýzshil topshyl bolyp keletinin bayqap jýrmiz. Baspasóz betinde ashyq aitylmasa da búl jәit qalamger qauym ortasynda anyq bayqalady. Onyng basty-basty birneshe sebebi de bar. Múny da bastaytyn әlgi en  nadan, eng darynsyzdar. Mysaly, olar baspasóz, teledidar arqyly bir jazushyny, ne aqyndy búl talantty, búl daryndy, búl әnebir kezde óitip jiberdi de, býitip jiberdi dep ayaghyn jerge tiygizbey maqtaydy. Keyin oghan onyng artynan ergen inileri, jerlesteri qosylady. Sóitip, búl top endi naghyz beyresmy úiymgha nemese pәlen degen jýzdin, týgen degen rudyng ýlken úiymyna ainalady. Eger onyng Jazushylar odaghynda, ne memlekettik dengeydegi jogharghy jaqta tuma-tuys, jegjat-júraghattary bolsa, oghan endi ne aitamyn, qayda baramyn, qanday syilyqty alamyn dese de aldynan anyraghan arna jol ashyq jatady. Syilyq demekshi, jyl sayyn Jazushylar odaghynyng 25 mýshesine stiypendiya taghayyndalghan. Ony beretin ýkimet. Biraq búl stiypendiya qalay bólinedi, oghan kimdi kim úsynady, ony beretin komissiyanyng qúramy qanday? Búl búrynnan aitylyp kele jatsa da qúmgha singen sudyng kebin kiygen jәit. Múny qoyshy, memlekettik syilyq she? Búl syilyq qalay degende de últtyq әdebiyetimizdi eng bolmasa qarys sýiem biyikke kótergen shygharmagha berilui kerek qoy! Kerisinshe, aty darday búl syilyq qazir әkimdi, ministrdi maqtaghan kez-kelgen alayaqtyng qanjyghasyna baylanyp kete beretin boldy. Ádebiyetti bir kisidey-aq biletin bir әdebiyetshi jigit pәlenshekeng Memlekettik syilyqtyng iyegeri atanypty degendi estigende múnday jazushyny estigen emespin, memsyilyq aldy degende aty-jónin birinshi ret estidim dep jazdy. Búryn júrt eshqanday syilyq almasa da Qasym Amanjolovtyn, Múqaghaly Maqataevtyn, Tólegen Aybergenovtyn, Marat Otaraliyevtin, Tynyshbay, Dәuitәli, Jarasqan, Kenshilik, Júmataylardyng eng bolmasa bir-eki ólenin jatqa soghatyn edi. Osy kýni nebir jiyndarda oryndy-orynsyz darday qyp Memlekettik syilyqtyng iyegeri, halyqaralyq Alash syilyghynyng iyegeri, óte talantty aqyn dep gýmpildetiletinderding júrt bir auyz ólenin bilmeydi. Sonda ol әdebiyetimizge halqymyzdyng ruhy órleuine ne payda tiygizgen adam? Demek, ondaylargha memsyilyq beriluin  ruhany jemqorlyq emes dep tek imansyz adam ghana aitar. Demek, syilyqty әperip otyrghan komissiyadaghy adamdar birinshiden eng nadan, eng darynsyzdar, maqsat-mýddesi mýgedekter emes pe?! Mine, ruhany jemqorlyq degenimiz osy! IYә, ruhany jemqorlyq degenimiz ruhany mýgedektik! Mine sol ruhany jemqorlyqtyng kesirinen jonghar shapqynshylyghynan qazaqty aman alyp qalghan 3-4 batyr ghana eken dep qalugha bolady. Taghy bir óreskel mysaldy aitpasaq últymyzdyng aldynda úyatqa qalamyz. Qazaq radiosy kýnde tanerteng Qayyrly tang qazaq eli dep bastaytyn úiqyashar habarda: "Namysynnyng tuyn kókten týsirme Qabanbaydyn, Bógenbaydyng úrpaghy", – deydi. Búl ne degen paryqsyzdyq, parasatsyzdyq! Sonda qalay? Býkil qazaqty tughyzghan Qabanbay, Bógenbay degen eki kisi me eken? Endeshe, tipti el qorghaghan Edigeden bermen qaray Beket, qos Eset, Kótibar, Janghoja, Sartay, Abay, Shәkәrim, Mahambet, Isatay, taghy basqa qaharman, abyz babalarymyzdyng úldary qay tudy kókke kóterui kerek. Álde olardyng bәrining shesheleri Qabanbay men Bógenbaydan ghana... Au, әri-beridesin búl batyrlar Jonghar memleketin qytaylar joyyp jibergennen keyin ghana shyqqan Abylay hannyng qolbasshylary emes pe edi?! Qalay degende de búl habargha әlgindey ólensymaqty qosqan, ony efirge jiberip otyrghan jurnalist te, redaktor da ne nadan, ne rushyl, jýzshil adam deuge negiz joq emes.

         «Alashorda» turaly aitqanda da negizinen 4-5 adamnyng aty atalyp, býkil qazaqty oyatushy da, býkil qazaqtyng qamyn oilaghan da tek solar bolyp kórinedi. Qazir keybir qas-kirpigi әppaq ghalym aqsaqaldy, keybir qazaqy basylymdardy oqyp otyryp,  qazaqtan oza shapqan osy birneshe batyr men birneshe qayratker ghana eken dep qalady bilmeytin jәy halyq. Biz osynyng ózi býkil últty qorlau ekenine de jetemiz jetpey jýrmiz.

         Ruhany jemqorlyqtyng kórinip qalatyn tústary óte kóp. Mysaly, eger bir aqyn, ne synshy qashan, qayda sóilese de, pikir aitsa da ózine, ózining jerles aqsaqaldaryna, óz jýzining ghalymyna únamaytyn ekinshi bir jaqtyng talantty aqynyn, ne jazushysyn bile túra aitpasa, onyng ruhany mýgedek adam ekeni birden bayqalady. Al ruhany mýgedek adam ruhany jemqorlyqtyng basy-qasynda otyrghandardyng tabany tesuli, qúlaghy kesuli qúly. Jәne búl óte qauipti mýgedek.

         Ruhany jemqorlyq pen ruhany mýgedektikting últqa әkeler qasiretin sanap tauysa almaymyz. Sonyng bir mysaly mynaday. Qazir eki-ýsh adam jinalyp alyp telearnadan, ne gazet betinen әdebiyetting keshegisi men býgini turaly jarysa súnqyldap otyrady. Sonda bireuler keshegi kenes zamanynda әdebiyetting altyn qazynasyn toltyrugha ýles qosqan eng sýbeli  shygharmalardy, olardyng avtorlaryn synap, sybap salady. Ol bayghús sonyng ózinde әlgi kenestik әdebiyetting osy kýngi tirilerinen de, keshegi ólilerinen de jamandaytynyn bir bólek, maqtaytynyn bir bólek rugha, topqa, jýzge bólip aityp otyrghanyn ap-anyq kórip otyrasyn. Amal joq, «E-e-beyshara-ay. Arghy jaghyng belgili ghoy» dey salasyn. Jәne ol bayghústyng әlgi ózi týkke túrghysyz dep otyrghan ataqty qalamgerding basyp ketken izine túrmaytynyn, onyng shygharmasynyng mynnan birine tatityn birnәrse jaza almaghanyn bilip otyrasyng da, amal joq dausyndy shygharyp ta, ishtey de әbden boqtaysyng kelip. Basqa amal joq. Búl ruhany birinshi jemqorlyq bolsa, endi oghan qarsy óz pikirindi ne teledidardan, ne sol gazetten jaryqqa shyghara almasan, ol ekinshi jemqorlyqtyng kesiri. Sebebi, qolynda gazeti bar toptar qazir óz jaqyndaryna, jerlesterine qarsy qatty syn, qarsy aitqan pikirdi jariyalau ýshin sening qay jýz, qay toptyng adamy ekening syrttay әbden talqylanady. Búl jerde biz memlekettik emes, keybir aqshasy bar jeke toptar әrqaysysy óz gazetin shygharyp jýrgenin aityp otyrmyz. Qúy seniniz, qúy senbeniz, birneshe jyl boyy әdiletting aq tuyn aspangha  kóterip jýrmiz dep elding azdy-kópti senimin jinaghan oppozisiyalyq bir gazetting keyingi bir-eki jyl múghdarynda osy jershildik, jýzshildik keselge azdap bolsa da dushar bolghanyn bayqaghan kezderimiz boldy. Tek Allataghala ghana qatelespeydi, Allataghalanyng ghana esh kemshiligi joq. Al adam balasy jýz jerden, myng jerden danyshpanmyn, kóregenmin dese de túlaboyy tolghan qatelik pen kemshilikten túrady. Bizding keybir ghalym aqsaqaldar da ruhany jútandyqqa ainalghan ba dep qalasyn. Olardyng birine bir kezde Sәken Seyfullinning myna jaqta qazaqtar shybynday qyrylyp jatqanda ol «Sovetstan, sovstan, talma osy shabystan» dep óleng jazyp, shalqyp jýrgenin aitsan, әppaq qas-kirpigine sheyin tikireyip, tóbelesuge dayar túrady. Endi biri Túrar Rysqúlovtyng qateligi turaly jaghyndy ashpa deydi. Al Qazaqstandy shiyrek ghasyrday basqarghan birinshi hatshygha shang juytpay, qazaq mektepteri týgelge juyq jabylghanyn, elde orystandyru sayasaty jýrgizilgenin onyng sekretarilaryna jappaq bolyp aramterge týsu she? Búl ruhany jemqorlyq ekeni anyq kórinip túrghan jәit qoy.

         Qasiyetti islam dinin ústanghan babalarymyz Karl Marksten jýzdegen jyl búryn «oraza-namaz toqtyqta» dep tekten-tekke aita salmaghan. Yaghni, әueli jaghdayyna, densaulyghyna qara degen. Biz olardan góri Karl Marksti shikirә tútyp «sanany túrmys biyleydi» dep ynyranamyz. Áriyne, ekeui de dúrys-aq! Býkil adam balasy  demey-aq qoyayyq, biraq jer betindegi  hristian dinindegi bay jәne myqty memleketter basshylaryna yqpaly bar keybir óte qu últ osy qasiyetti qaghidany  búrmalap, býkil adamshylyq, meyirim-qayyrym, shapaghat-sharafat atauly, yaghni, bar tirshilik aqshagha qarap qalghan degendi  qoldap, әdeyi jasap otyr. Anqau qazaq solardyng yqpalyna erip ketti me degen qauip әr-әr tústa qylang berip qalyp jýrgeni de ras. Biraq taza músylman elderining islam memleketterining eshbirinde dәl bizdegidey jemqorlyqpen kýresu degen atymen joq. Ol elderde úrlyq-qarlyqty da joq deuge bolady. Músylman elderinde jemqorlyq, qazynadan qaqshu týgil tarazyny kem tartu da zor kýnә.

         IYә, abzaly kinәning bәrin anau joq, mynaghan jetpeydi dep aqshagha audarghannan góri qay elde de eng bastysy qanday iydeologiya jýrgizilip otyrghanynan izdeu lәzim. Bizde qazir qanday kemshilik, qanday qylmys jasalyp jatsa da onyng bәri últtyq salt-sanagha, últtyq til men dinimizge (sharighatqa), búrynghy ata-baba zandaryna negizdelgen iydeologiyanyng joqtyghynan jәne telearnalarymyz týp-týgel europalyq jabayylyqty, olardyng úyatsyzdyq ataulysyn órkeniyettilik dep kórsetuinen bolyp otyr. Qazir bizde «elimizde tynyshtyq» degen úrangha negizdelgen әri búiyghy, әri batysshyl, әri jaltaq iydeologiya jýrgizilip jatyr. IYdeologiya degenimizding eng basty bir kórinisi - últtyq úyat, últtyq namys. Biz qazir últtyq úyattan qol ýzip qalghan últpyz.

         Bireulerding aitaghyna erip, jýzge, rugha, topqa bólinip, ózgelerge kýlki bolu, tәmpish tanau qaradomalaqtary bir-birimen oryssha sóilesip túrghanda basqa últtardyng mysqyldap kýlip túrghanyn bayqamau - sol últtyq úyattan, últtyq namystan airylyp qalghanymyzdyng búltartpas belgisi. Jәne osynyng bәrin bizge keybir jogharydaghylar  әdeyi, qoldan jasap berip otyr. Áytpese, qazaqtyng qazaq atanghannan bergi býkil tarihyn týk qaldyrmay qoparyp shyqsanyz, sodan ana jýzben myna jýz soghysypty, shayqas bolypty demek týgil talas-tartys bolypty degen bir auyz derek tappaysyz. Qazaqty búlaysha bólshekteu keshegi Kenes zamanynda jasyryn týrde jýrgizilse, býginde búrynghydan da órship, ashyqtan-ashyq jýrgizile bastady. Úzyn sózding qysqasy qazirgi qazaq ýshin ekonomikadaghy jemqorlyqtan góri ruhany jemqorlyq asa qasiretti bolyp otyr. Jәne kýresti onyng saldarynan emes, sebebinen bastau kerek.

Myrzan Kenjebay

Abai.kz