Jambyl oblysy, Shu audany

Aqtóbe auyly túrghyny, zeynetker

B.Ylshybaeva jәne basqa da auyl túrghyndarynan

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng nazaryna!

Qazaqstan Respublikasy Memlekettik qyzmet isteri agentigining tóraghasy

Álihan Baymenovtyng nazaryna!

«Qazaqstan-2050» Strategiyasy: «Taghylymy mol tarihymyzben, úly babalardyng úlaghatty ómirinen alar tәlimimizben biz aldaghy asulardan alqynbay asamyz.», babalarymyz «Syn saghatta tughan elge degen perzenttik paryzdy bәrinen biyik qoya bilgen.»,  «Eldik múrat jolyndaghy úly erlik әrqashan atalarymyzdyng boyynan tabylghan.», «Babalardyng erligi, býgingi buynnyng eren isteri jәne jas úrpaqtyng jasampazdyghy arasynda sabaqtastyq bolsa ghana, biz «Mәngilik El» bolamyz»

N.Nazarbaev: «Memlekettik qyzmetshilerding ózderi Strategiyamyzdyng iydeyalaryn biluge jәne mәnin tereng úghugha tiyis.» 

N.Nazarbaevtyng «Qazaqstandyq jol-2050: Bir maqsat, bir mýdde, bir bolashaq» atty joldauynan. 

«MÁNGILIK QAZAQ ELI» IYDEYaSY

nemese últtyq iydeyany úghynbaghan әkim

            Elbasy N.Nazarbaev: «Qazaqstan-2050» Jana strategiyalyq baghytyn jýzege asyruda bizge – qazaq halqyna airyqsha jauapkershilik jýkteledi. Taghylymy mol tarihymyzben, úly babalardyng úlaghatty ómirinen alar tәlimimizben biz aldaghy asulardan alqynbay asamyz. Ýndeuding syry – birlikte, jýdeuding syry – alauyzdyqta. Osydan 3 ghasyr búryn Anyraqayda bolghan úly shayqasta ata-babalarymyz birlikting qúdireti qanday bolaryn ózine de, ózgege de dәleldegen. Syn saghatta tughan elge degen perzenttik paryzdy bәrinen biyik qoya bilgen. Sol shayqasta tógilgen qan barsha qazaqtyng tamyrynda bar. Bizdi bir-birimizben biriktiretin de, bauyr etetin de babalardyng bostandyq jolynda tógilgen osy qany dep bilemin. Eldik múrat jolyndaghy úly erlik әrqashan atalarymyzdyng boyynan tabylghan. ...Babalardyng erligi, býgingi buynnyng eren isteri jәne jas úrpaqtyng jasampazdyghy arasynda sabaqtastyq bolsa ghana, biz «Mәngilik El» bolamyz» dep, «Qazaqstan-2050» Strategiyasynda qazaqtyng «últtyq iydeyasyn», «Mәngilik El» boludyng negizgi faktoryn qadap túryp aitqan bolatyn. 

            Mine, osylaysha tәuelsiz memleketimizding úzaq merzimdi strategiyalyq josparynda últtyng últtyq iydeyasy «Mәngilik El» boludyng basty faktory ekendigi airyqsha atalsa, Elbasynyng jergilikti jerlerdegi ókili sanalatyn keybir әkimder últtyq iydeyanyng ne ekendigin bilmeydi, «Mәngilik El» boludyng negizgi faktoryn tipti týsinbeydi de. Mine, «Qazaqstan-2050» Strategiyasynyng basty baghyttaryn úghynbaghan osynday әkimder eldi basqaryp otyr.  Al, últtyq ústyny búlynghyr, boyynda últtyq maqtanysh sezimi joq әkimder últqa qalay qyzmet etpek?! Memleket Basshysynyng basty tapsyrmasyn úghynbaghan memlekettik qyzmetshi, әsirese әkimder eldi qalay basqarmaq?! «Qazaqstan-2050» úzaq merzimdi strategiyasynyng basty baghyttaryn bilmeytin әkim qalaysha jospar qúryp júmys jasamaq?!

            Últtyq iydeyanyng ne ekendigin úqpaytyn, boyynda tittey bolsa da otansýigishtik sezimi joq, «Qazaqstan-2050» Strategiyasynyng negizin týsinbegen, tipti Elbasy sayasatyna ashyq qarsy júmys jýrgizip otyrghan әkimderding biri, әri biregeyi Jambyl oblysy, Shu audanynyng әkimi B.Núrkenov der edim. Endi osy aitqan uәjderime naqty aighaqtar keltirsem.    

            Jambyl oblysy, Shu audany әkimi B.Núrkenov 2014 jyldyng 10 aqpan kýni Aqtóbe auylynda ózining 2013 jylghy qorytyndy esep beru jiynyn  ótkizgen bolatyn. Sol jiynda Aqtóbe auyly túrghyndary audan әkimi B.Núrkenovke ózderin mazalaghan, biraq sheshimin tappay jýrgen mәseleler: «auyz su», «tozyghy jetken jol», t.b. auylsharuashylyghyna qatysty súraqtar qoyady. Auyl túrghyndary qoyghan súraqtaryna audan әkimi tarapynan jauaptaryn estip, keybiri qanaghattanyp, keybiri qanaghattanbady. Sol sekildi auyl túrghyndary: «Elbasy Joldauynda tek ekonomikalyq josparlar ghana emes, sonymen qosa  «últtyq patriotizm», «últtyq iydeya», «Mәngilik El» turaly maqsattar men josparlardyng bar ekendigin aita otyryp, «Siz Elbasymyzdyng biylghy Joldauynda erekshe atalghan «Mәngilik El», «últtyq iydeya», «patriotizm» turaly atalghan qúndylyqtaryn qalay týsinesiz, jәne osy qúndylyqtargha siz bayandamanyzda nelikten toqtalmadynyz, jәne bolashaqta osy últtyq qúndylyqtardy janghyrtu maqsatynda qanday josparynyz bar?» degen súraq qoyady. Sonda búl súraqqa audan әkimi B.Núrkenov jauap bere almay, «últtyq iydeya», «últtyq patriotizm», «Mәngilik El» turaly qúndylyqtardy «sary shayangha» teneytindigin jetkizdi. Sol sekildi Shu audany әkimi B.Núrkenov:  «patriotizm» jastargha kerek, sondyqtan patriotizmdi solargha aitu kerek» dep, tipti әkim «QR Memlekettik qyzmet turaly» Zanyn da bilmeytindigin anghartyp berdi. Óitkeni, «QR Memlekettik qyzmet turaly» Zanynda patriotizmdi memlekettik qyzmetshilerding memlekettik qyzmet barysynda basty qúndylyq retinde qabyldau kerektigi atalghan.

            Osylaysha Shu audanynyng әkimi B.Núrkenov «Qazaqstan-2050» Strategiyasy, Elbasynyng dәstýrli Joldauy týgili «QR Memlekettik qyzmet turaly» Zanynan da beyhabar ekendigin anghartyp, «Mәngilik El» boludyng basty faktorlaryn naqty atap bere almay, ózining qanshalyqty memlekettik qyzmetshi ekendiginen, qay dengeyde Elbasy sayasatyn nasihattap jýrgendiginen habar berdi.  

            «Shu óniri» gazetining 2014 jyldyng 18 qantar №6-7(8768-8769) sanynda Shu audanynyng әkimi B.B.Núrkenovtyng 2013 jyl qorytyndysy boyynsha audannyng әleumettik-ekonomikalyq jaghdayy turaly esebinde: «Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng «Qazaqstandyq jol-2050: Bir maqsat, bir mýdde, bir bolashaq» atty Qazaqstan halqyna arnalghan joldauyn basshylyqqa ala otyryp, ony qyzu quattap, qoldaymyz. Audannyng әleumettik-ekonomikalyq damuyn biyik beleske kóteru – basty maqsatymyz bolyp sanalady» dep jazypty.

             Memlekettik mýddeni týsinde de kórmeytin, últtyq qúndylyqtardy ayaq asty etip, tәuelsizdigimizdi tek qorlaudy ghana biletin, tipti ózi basqaryp otyrghan memlekettik mekemening atyn jaza bilmeytin, sauatsyz, topas, tumysynan úry-qary, memleket qarajatyn tek jymqyrudy kózdeytin әkimderimen B.Núrkenov qalay ghana audannyng әleumettik-ekonomikalyq damuyn biyik beleske kóterudi maqsat sanap otyr?! Tәuelsizdigimizge basty qater tóndirip otyrghan osynday әkimderdi Shu audanynyng әkimi B.Núrkenovting janyn salyp qorghashtap, bylyghyn kórse de kórmegendey bolyp, bilse de bilmegendey bolyp otyrghandyghy barshagha ayan. Mine, osynyng ózi B.Núrkenovtyng kim ekendigin kórsetip, qay dengeyde audannyng ekonomikalyq jaghdayyna qyzmet etip otyrghandyghyn bildirse kerek.

            «Biylik jolynda últtyng úly múrattaryn da úmytyp ketetin adamdardy aiyra biluimiz kerek» degen N.Nazarbaevtyng sózi Shu audany әkimi B.Núrkenovke qaratyp aitylghan. Óitkeni, B.Núrkenov biylik jolynda últtyng úly múrattaryn úmytyp qana qoymay, últtyng úly múrattarynyng ne ekendigin әli kýnge deyin bilmeydi, ol turaly týsinik te qalyptaspaghan, «Qazaqstan-2050» Strategiyasynda atalghan «Mәngilik El» boludyng negizgi faktory – últtyq iydeyany tipti úghynbaghan. Halqymyzdyng qaharman batyry B.Momyshúly: «Kimde-kim óz últyn qúrmettemese jәne ony maqtan tútpasa – ol adam sózsiz aramza, qanghybas» dep, «opasyzdyng Otany joq» deydi. Bahadýr babamyz qan maydanda jýrip san myng jaudan qaymyqpaghan, seskenbegen, biraq últyn qúrmettemegen, últsyz, opasyz, dýbәrә, mәngýrtterden qatty qauiptengen bolatyn. Mine, osynyng ózi Shu audanynyng әkimi B.Núrkenovtyng últqa qanshalyqty qauipti ekendigin anghartsa kerek.  

            Shu audany әkimi B.Núrkenov audan әkimining birinshi orynbasary qyzmetin atqaryp otyrghan kezinde Aqtóbe auyly halqymen ótkizgen bir jiynynda auyldyng túrghyny, zeynetker T.Sambetovtyng qoyghan súraghyna jauap bermey, «Sizding jasynyz kelip qalghan eken bolmasa qazir dalagha jelkelep sýirep shygharyp, laqtyryp jiberetin edim» dep salghan bolatyn. Osy jiynnan song B.Núrkenovtyng ótkizgen taghy bir jiyny kezinde B.Núrkenovtyng T.Sambetovke aitqan sózin auyldyng zeynetkeri B.Jazylbaev qozghap, «Sizding zeynetker T.Sambetovke dóreki sóz aitqanynyz dúrys bolmady, tipti endi B.Núrkenov jiyn ótkizedi dese, biz barsaq pa, barmasaq pa dep oilanatyn boldyq» dep B.Núrkenovtyng teris qylyqtaryn betine basqan bolatyn. Sonda B.Núrkenov ózining T.Sambetovke aitqan sózderin, memlekettik qyzmetke layyq emes teris qylyqtaryn moyyndap, T.Sambetovten jәne býkil auyl túrghyndarynan keshirim súraghan bolatyn.

            B.Núrkenovtyng osy әreketi QR Memlekettik qyzmetshilerding Ar-namys kodeksi  (Memlekettik qyzmetshilerding qyzmet etikasy erejeleri) normalaryna qayshy әreket ekendigi aiqyn.

            Mine, osynday basshylar, ózi әkim, ózi «Núr Otan» partiyasynyng jergilikti jerdegi tóraghasy retinde elimizdi basqaryp otyr.  Al, osynday B.Núrkenov sekildi últtyq mýddening ne ekendigin úqpaytyn basshylar qalaysha «Qazaqstan-2050» Strategiyasynyng basym baghyttaryn jýzege  asyrady, qaytip últtyng kósegesin kógertedi?

            Shu audany әkimi B.Núrkenovtyng birinshi orynbasary E.Ómirәliyev tipti Elbasy sayasatyna ashyq qarsy shyghyp, «Qazaqstan-2050» Strategiyasyn halyqqa nasihattaugha barynsha kedergi keltirude. E.Ómirәliyev: «Elbasy joldauyn nasihattaghanyng ýshin saghan eshkim ailyq tólemeydi, júmys uaqytynda N.Nazarbaevtyng Joldauyn nasihattaugha memlekettik qyzmetshining haqysy joq»  dep, ashyq aityp,  últtyq ústanymy aiqyn, adal, әri әdil memlekettik qyzmetshilerdi qudalaugha kóshken. Sonda memlekettik qyzmetshi «Qazaqstan-2050» Strategiyasyn nasihattaghany ýshin, últtyq kózqarasyn ashyq bildirgeni ýshin qughyndaugha týsui kerek pe? Búl  «Qazaqstan-2050» Strategiyasynyng mәnin tereng úghynbau, bir sózben aitqanda memleket basshysy N.Nazarbaevtyng sayasatyna ashyq qarsy shyghu dep bilemin.

           Mine, Elbasy N.Nazarbaev: «әueli memlekettik qyzmetshining ózderi Strategiyany tereng úghynuy tiyis» dep ataghanynday  Shu audany әkimi B.Núrkenov Strategiyanyng iydeyasyn ózi týsinbegenimen qosa «últtyq iydeyany» «sary shayangha» tenep halyqqa Strategiya iydeyasyn búrmalap jetkizse, әkimning birinshi orynbasary E.Ómirәliyev Elbasy Joldauyn audan halqyna nasihattau isine ashyq qarsy shyghuda. 

            «Býgingi tanda el qamynan basqa qanday mýdde boluy mýmkin? Sondyqtan elding aqyny da, әkimi de bir maqsatty kózdeui kerek», «Biylik jolynda últtyng úly múrattaryn da úmytyp ketetin adamdardy aiyra biluimiz kerek» degen N.Nazarbaevtyng últtyng úly múrattary turaly aitqan oilary biz mysal etip otyrghan Shu audany basshylaryna qaratyp aitylghan. Óitkeni, Shu audany basshylyghy «biylik jolynda últtyng úly múrattaryn úmytyp» qana qoymay, Elbasy sayasatyna da ashyq qarsy әreketke kóshken.  

            Elbasy N.Nazarbaev: «Eger biz memleket bolyp túrghymyz kelse, ózimizding memlekettigimizdi úzaq uaqytqa menzep qúrghymyz kelse, onda halyq ruhaniyatynyng bastaularyn týsingenimiz jón» dep ataghanynday memlekettigimizding negizi, eldigimizding bayandy boluy B.Núrkenov aitqanday tek ekonomikalyq damugha tәueldi emes. Al qazirgi uaqytta bizde kóbine kóp el basqarushy barlyq dengeydegi әkimder, әsirese Shu audany әkimi B.Núrkenov Elbasy ataghan «halyq ruhaniyatynyng bastaularyn» ózgege týsindirmek týgili ózi týsinbeydi, tipti ol turaly týsinik te qalyptaspaghan. 

            «Qazaqstan-2050» Strategiyasynda: «Taghylymy mol tarihymyzben, úly babalardyng úlaghatty ómirinen alar tәlimimizben biz aldaghy asulardan alqynbay asamyz.», babalarymyz «Syn saghatta tughan elge degen perzenttik paryzdy bәrinen biyik qoya bilgen.»,  «Eldik múrat jolyndaghy úly erlik әrqashan atalarymyzdyng boyynan tabylghan.», «Babalardyng erligi, býgingi buynnyng eren isteri jәne jas úrpaqtyng jasampazdyghy arasynda sabaqtastyq bolsa ghana, biz «Mәngilik El» bolamyz» degen  «Mәngilik El» boludyng negizgi faktory – últtyq iydeyamyz atalady.

            Mine, «Qazaqstan-2050» Strategiyasynda atalghan últtyq iydeyany tereng úghynbaghan, jәne óz últyna degen tittey de sýiispenshilik sezimi joq, últtyq sanasy jetilmegen B.Núrkenov sekildi memlekettik qyzmetshi memleketke, óz últyna qalay qyzmet etpek? Óitkeni, ol memleketin, elin, últyn sýimeydi. Sondyqtan da onday memlekettik qyzmetshide, әsirese B.Núrkenovting boyynda últtyq, memlekettik mýdde turaly qasiyetti úghym qalyptaspaghan. Al boyynda últtyq mýddesi joq, óz memleketin sýimeytin, últtyq iydeyany týsinbegen memlekettik qyzmetshi basshylyq oryngha kelgende basqa maqsatty kózdep kelui әbden mýmkin. Ol ózgermeytin zandylyq – ne últ ýshin qyzmet etesin, ne ózing ýshin qyzmet etesin. Mine, tәuelsiz memleketimizdegi sybaylas jemqorlyqtyng barlyq salany jaylap, sheginen shyghuy, Otanyn satyp shetke qashyp jatqan opasyzdardyng kýnnen kýnge kóbeyip bara jatqandyghynyng sebebi de sol – el basqaryp otyrghan basshylar men jauapty degen memlekettik qyzmetshilerding últtyq sanasynyng búldyr bolyp, memleket, últ mýddesinen jeke mýddesin artyq kórip, óz qúlqynynyng qúly bolyp ketuinde bolyp túr.  Al, osynday memlekettik qyzmetshiler últtyq ekonomikanyng óz dengeyinde damuyna barynsha tosqauyl bolyp, respublikalyq budjetke orasan zor zalal keltirude. Óitkeni, B.Núrkenov sekildi basshylar ózderi sekildi últtyq sanasy búldyr qyzmetshilermen ghana júmys istemek. Al, jeke mýddesine ghana qyzmet etetinder últ mýddesine qyzmet etetinderdi janynan jek kórip, qas jauy sanaydy. Sondyqtan da memleket, últ mýddesi ýshin adal, әri әdil sheshim qabyldaytyn memlekettik qyzmetshiler B.Núrkenov sekildilermen birge memleket, últ mýddesine qayshy әreketke bara almaydy. Mine, qazaqtyn: «Bir qúmalaq bir qaryn maydy shiritedi» degeni, B.Momyshúlynyng óz últyn sýimeytinderdi: «Qanghybas», «aramza» dep atauy tegin aitylmasa kerek.

            Mine, biz biletin el basqaryp otyrghan memlekettik qyzmetishlerding deni osynday, últtyq iydeyagha qyzmet etpek týgili, últtyq iydeyanyng ne ekendigin týsinbeydi de.

            Sonda qay uaqytta bizding elimizding әleumettik-ekonomikalyq jaghdayy jaqsaryp 30 damyghan elderding qataryna enedi, eger de B.Núrkenov sekildiler jauapty degen qyzmetterde otyrsa?!

            «Qazaqstan-2050» Strategiyasynda atalghan últtyq qúndylyqtar qaytip nasihattalady, eger de últtyq qúndylyqtardy úqpaytyn B.Núrkenov sekildiler el basqarsa?!

            Elbasy N.Nazarbaevtyng sayasaty qalay halyqqa jetedi, egerde B.Núrkenov sekildiler Elbasy sayasatyna ashyq qarsy júmys jýrgizse?!

             Qazaqtyng kósegesi qaytip kógeredi, «Mәngilik Eldin» últtyq iydeyasy qalay ornyghady, egerde B.Núrkenov sekildi últ mýddesine qauipti, mәngýrt basshylar elge biylik jýrgizse?!

Abai.kz