Resey Qyrymdy (Qyrym Avtonomiyaly Respublikasyn) qyryna alghan alghashqy kýnderding birinde (nauryzdyng 2-3-terinde) Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy kazaktar qoqandasyp qalysty. Ózderin búrynghy patshaly Reseyding qas sarbazdary sanaytyn olar әiteuir orys mýddesi ýshin baryn salugha qashanda dayar qauym (sosloviye). Ilgeride de ilik izdep, úrynargha qarap tappay jýretin qauym osy joly qauqyldasyp-aq ketip edi, biraq Berdibek Saparbaev siyaqty beren әkim әlgi «batyrlardy» jiyp aldy da ә degizbey әuselelerin basyp, ýidi-ýiine taratyp jibergen. Biraq, pighylyn teriske salghan pendelerdi tiyp bola ma, kazaktardan keyin Pashevich degen bireu shyqty (http://abai.kz/content/ashyk-khat-kazakstandagy-kazaktardyn-kyryp-zhatkan-eskeri-yiymdaryn-tekserinizder).  Aughan soghysyna qatysypty. Qazaqstan azamaty eken. Ol da Qyrym degende qylghynyp jýrgenning biri kórinedi, «mýddeles, qarulastarymdy erteminde Reseyge tartamyn» dep qaghyndy.  Pashevichten keyin Qaraghandydaghy kәri kommunister jinikti. Olar «de-fakto Sovet Odaghy joq, de-ire ol әli ómir sýrip keledi» dep aiqaylady (https://www.facebook.com/dauren.kuat.).

Hooosh, delik. Búl neni bildiredi?  Búl bizding Tәuelsizdigimizdi jariya etken shiyrek ghasyr sheginde «bir shekpendi jamylyp jýrsekte» shetin mәselelerdhe toqaylasa almaghanymyzdy bildiredi. Osy arada, әriyne, Nazarbaevtyng memleketti orys tilinde basqaryp, «oryssha oilaytyndyghyn» uaqytty ozdyra týsuding qamy dep qabyldaghyng  keledi. Tynyshtyq, tatulyq bolsa, últtyq mýdde birte-birte úpayyn týgendeui mýmkin degen oigha da qayrylyp bir soghasyn. Biraq uaqyttan útamyz dep jýrip útylystargha da jol berip alghandyghymyzdy moyyndaymyz (búl resmy biylikting moyyndauy emes ekendigin eskertemin).  Nege? Óitkeni, tayau kýnderden beri әlem baspasózi Ukrain oqighasy aldymen Belorussiyada, sodan keyin ile-shala Qazaqstanda búrq ete qaluy mýmkin ekendigin jarysa jazyp, qily boljamdar jasauda. Boljamdardyng deni Qazaqstan men Belorussiyada orys diasporasynyng shoghyry mol ekendigin jәne atalghan eki elding Reseymen ekonomikalyq, әskeriy-qauipsizdik, aimaqtyq mәseleler boyynsha odaqtasyp otyrghanyn algha tartady. Onyng ýstine Soltýstik Atlantikalyq odaqtyng (NATO) Shyghysqa qaray jyljy týsuge asa mýddeli ekendigine mәn bergen sarapshylar Resey endi Belorussiyany tezdetip ózine qaratugha tyrysady, odan keyingi kezekte tabighy resurstargha bay Qazaqstan túr desedi.  Múnday boljamdardyng beti aulaq, әitse de   elimizdegi sayasiy-әleumettik ahualdyng keyingi jyldardaghy әsirereseyshildigi kónildegi kýdikti qonlata týseri anyq. Nege búlay deymiz? Sebebi, songhy tórt-bes jyldyng auanynda qazaqstandyq sheneunikterding memlekettik sayasatta taysaqtap, Reseyding yqpalyn baghyp, yqtay jýretini qatty biline bastady. Mәselenki,osy arada 2009 jylghy jalpyúlttyq halyq sanaghyn eske týsireyikshi.  Sanaqtyng alghashqy nәtiyjesi boyynsha qazaq 70 payyzgha jetken bolatyn. Biraq, naqty nәtiyje bir jylgha keshigip jariya etildi. Sóitip, qazaqtyng 60 payyzdan asqany eptep qana estildi. Esesine, 70 payyzdy jelpine aityp, sýiinshilegen Statistika agenttigining eks-tórayymy Anar Meshimbaeva «iship qoydy, jep qoydymen» qughyngha úshyrap, aqyry abaqtygha jabyldy. Sonda, bir jyl boyy qazaq ýkimeti men zang oryndary Anar hanymnyng «asap» ýlgergen aqshasyn sanap, sonyng esebi men qisabyna jete almay daghdarmaghan shyghar, әriyne. Búl aradaghy daghdarys –  «bizding osylaysha kóbeyip ketkenimiz kórshimizding kóniline tiyetin boldynyn» daghdarysy edi. Sodan aqyrynda ahylep-uhilep otyryp aty-jóni A-dan bastalyp Ya-gha deyingini qamtityn kýlli jer betining halqyn jiyp әkelip barymyzdy barsha әlemge pash ettik. Búryn 120-130 últtyng ókili (diasporasy) «meken» etken qazaq jeri 2009 jyly bastalyp 2010 jyly әreng bitken sanaqtyng tәmamdalghan túsynda 150-ge jetip entigin әreng basty. Apyr-au, sol 150-ding ishinde dispora retinde kim sanaqqa ilinip, sanatqa qosylmady desenizshi. Áuel deseniz, 1 vep,  5 ket, 3 orash, 2 udegeyge deyin Qazaqstan halqynyng qarasyn molaytyp túr (http://abai.kz/node/22603) Múnyng bәri naghyzynda Kremliding kónilin aulau әreketi ekeninin ishimiz sonda sezgen. Qisyn nede? Qisyn mynada: 150 últ ókilining bәri orystildi, qazaqtardyng ózi qazaqsha jarytyp bilmeydi. Siz qam jemeniz, Ka myrza! Endi, mine, kózimiz jetip otyr: RF búrynghy Sovet Odaghynyng qúramynda ómir sýrgen, orystilinde sóileytin, ózi túryp jatqan elding azamattyghyn moyyndamaytyn kez-kelgen jandy qanatynyng astyna alyp, qorghaugha dayyn eken. Biraq Reseyding renishin tudyratyn bizde bir sóleketteu jaghday bar bolyp shyqty. Ol ne deysiz ghoy? Ol – kóshi-qon mәselesi. Talghat Mamashevting tilimen aitsaq, oralman deytin «onbaghandar». Búl  aghayyn ózi, til-kózimiz tasqa, «ósimtal» keledi eken. 10-15 jyldyng ar-jaq, ber-jaghynda  bir millionnan molynan asyp, 1990-91 jyldardaghy «últtar laborotoriyasy» atanghan Qazaq Respublikasyndaghy búrynghy halyqtyng sanyn qayta toltyrypty. Shekaralas elderding ólgen-jitkenine deyin eseptep, demografiyalyq dýmpuinen shoshityn kidi kórshining búl da bolsa kóniline auyr tiyetin jayt. Qaytpek kerek? Kóshti toqtatu kerek. Janaózen oqighasyna «oralmandardyn» kinәli bolyp shyghuy, «Halyqtyng kóshi-qony turaly Zannyn» shúghyl qabyldanuy, Atajúrtyna oralmaqqa niyetti aghayyngha azamattyqtyng 4 jylgha deyin berilmeui, olardan qisynsyz qújattardyng talap etilui әlgi «qaytpek kerektin» qayqayghan jauby. Ony az deseniz,  zeynetke shyghu jasy úzaryp, dýniyege sәby әkelgen analargha jәrdemaqylardyng shektelui men tuu merzimi kezindegi әielderding demalys uaqytyna tólenetin aqynyng qysqaruy da «qaytpek kerektin» qaraketine sayady. Jasyratyny joq, qazaq ókimeti qazaqtyng qarasyn molaytatyn iygilikterding bәrinen bas tartty. Ne ýshin? Kim ýshin?  Astam kórshining kónili ýshin.  Áytse de Qazaqstan-Resey qarym-qatynasyn birjaqty baghalap, baylam jasau asyghystyq bolyp tabylady. Qazirgi Qazaqstan kópvektorly sayasat ústanyp otyrghan el. Qazaq jerinde Europa elderi men AQSh-tyn  iri kompaniyalary túraqty júmys isteydi. Songhy 6-7 jyldyng ishinde Qytay da basty investorlardyng birine ainaldy. Týrkiya, Japoniya, Malaiziya, Singapur siyaqty memleketterimen de sauda sattyqtyn, barys-kelisting jolyn iygerip aldyq. Múnyng bәri týptep kelgende qazaq dalasynda әlemdik mýddelerdi toghystyryp, terezeni teng ústaudyng sayasatyna sayady.

Er kónildi atam qazaq «bir jamandyqtyng bir jaqsylyghy bolady» deydi. Qysqasy, Qyrym mәselesi bizge «qyryq ýiden tyidyn» qareketin anghartty. Qala berdi, últ mýddesin ashyq qoldap, batyl qimyldargha baru kerek ekendigin eskertti. «Dúshpannyng birin aldap, birin arbaghan» (Maghjan)  Bahadýr Han Abylay siyaqty Elbasymyzdy eren isterge qayrap salatyn kýndi de tudyryp bergen sekeldi. Ilgeride biz «qazaq ókimeti QHR-men ekonomikalyq kelisim-sharttargha qol qoyyp qana shektelmey arghy bettegi qazaqtardy kóshirip aludyng qamyn nege kýittemeydi?» dep kýiinetinbiz. Shamasy, biz bekerge kýiinip, ókimet bekerge múnay men kógildir otyndy qytaydyng qolyna «berip» qoymaghangha úqsaydy. Jәmighatqa jaghymdy janalyq: tayau bolashaqta QHR-dan 300 myng qazaq júmysshy kýshi retinde elimizding soltýstik oblystaryna qoparyla kóship kelip, qonys teppek.   

Qytaydyng tieba.baidu.com saytynyng  habarlauyna sýiensek,  «Qazaqstan  Qytaymen auyl-sharuashylyghy salasyndaghy әriptestigin úlghaytypaqshy.  Qazaqstan mamandary búl ortaq jobagha 200 myng adamdyq enbek kýshi qajet deydi. Basqa da qyzmet kórsetu salasy boyynsha keletinderdi qosqanda 300 myng adam qajet. Qazaqstan ýkimeti osy oraydy paydalanyp, ontýstik oblystardaghy artyq júmys kýshin soltýstikke aparudy qolgha alsa, Qytay soltýstik Shynjandaghy qazaqtardyng artyq enbek kýshin Qazaqstannyng soltýstigine jetkizudi josparlap otyr.

Qazaq-Qytay birlesken auyl-sharuashylyq is-әreketining jýzege asuy:
1. Qazaqstan tarapy Qytaydy egistik jerdi jalgha alyp paydalanu qúqymen qamdaydy.
2. Qazaqstan ontýstik obylystardaghy artyq enbek kýshin soltýstik ýsh obylysqa kóshiredi.
3. Qytay soltýstik Shynjan-Altay, Tarbaghatay, Ile aimaghyndaghy últy qazaq eginshi-malshylarynyng artyq enbek kýshterin Qytay tarapynyng enbek kýshi retinde Qazaqstan eline jiberedi.
4. Auyl-sharuashylyghy salasy boyynsha óndirilgen ónim aldymen Qazaqstan bazarynda, artylghany Qytay naryghynynda saudagha salynady.
5. Qytay tehnikamen, qarjymen qamtamasyz etedi.
Negizgi maqsat: auyl-sharuashylyq óndirisin negiz etip ishki-jәne syrtqy migrasiyany jýieleu, Saryarqadaghy qazaq últynyng basqalarmen ara salmaghyn tenestiru, shekara qauipsizdigin kýsheytu, memleketting úzaq merzimdi strategiyalyq qauipsizdigi men enbek kýshterining tepe-tendik balansyn saqtau bolyp tabylady» (http://qamshy.kz/?p=8141).

Biz, әriyne, ne estisek, soghan alaqaylay jóneletin jastan ozghan últpyz (sondyqtan jogharydaghy kóshting jayyn ýnemi nazarymyzda ústaymyz). Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda qazaqty tolqytyp, quantyp, kózine jas aldyrghan sәtter az bolghan joq. Sol sәtterding qaysibiri qazir úmytyla bastaghanday. Eng bastysy – Azattyghymyzdy arzangha aiyrbastamay, aqyryp tendik súray bilsek, alpauyt memleketterding kepildiginsiz-aq keleshegimizge senimmen qaraugha bolady. Ol ýshin aldymen ózimizding kemel kýshimizge, bekem birligimizge, tilimizding qúdireti men qasiyetine sene biluimiz kerek. Eldi sýietin, elmen etene qayratkerlerding de qatary búl orayda kýn sanap ósui qajet-au. Meyirlen, Alash! Úlys onynan kelsin!

Abai.kz