Senbi, 23 Qarasha 2024
Alang 6681 0 pikir 21 Nauryz, 2014 saghat 14:34

«Zachem mne kazahskiy yazyk, ya vse ravno v Rossii uedu»

Astana qalasynyng әkimdigi Úlystyng úly kýni Nauryz merekesine baylanysty «Armysyn, әz – Nauryz» atty jylda bayqau jariyalaydy. Biylghy jylqy jylghy is-sharalargha kolledjder jeke, jogharghy oqu oryndar jeke sayysqa týsip jatyr. Ákimdikting atynan komissiya qúryldy (komissiyanyng qúramynda men de barmyn), bayqaulardy baghalap, qorytyndysy boyynsha jenimpazdardy Astana qalasy әkimining orynbasary Aida Balaeva marapattaydy. Sol bayqaulardyng barysynan әdil qazylar mýshesi retinde bayqaghanymdy  sizderge әngimelep bereyin. Astana qalasyndaghy kez kelgen kolledj nemese jogharghy oqu oryndarynda esikten kirgennen kýzetshi nemese oqytushysy orys tilinde qarsy alyp, sol tilde shygharyp salady. Ishimdi it tyrnaghanday bolady, birnesheuine eskertu jasadym. Tipti, pysqyryp qaramaydy, әueldeseniz, «KSRO-nyng kezde qayda boldyn?» —dep ózine dýrse qoya beredi.

 Orys tilinde bilim beretin orta mektepterding ózinde 1-11 synyptarda 1600 saghat kóleminde qazaq tili oqytylady eken. Onyng 500-dey saghaty bastauyshta, 800-den astamy orta buynda, qalghany joghary synyptarda. Búl, әriyne, az emes. Alayda, mekteptegi jýie, oqu-әdistemelik qúraldardyng sapasy naqty nәtiyjege úlaspay otyr. Yaghni, týbegeyli ózgeris qajet ekendigin tәjiriybening ózi aighaqtauda. Bizding múnday «tәjiriybege» tóze beruimizge bolmaydy. Tildi ýiretu de, ýirenu de memlekettik is dep jariyalanuy tiyis.

     Orys mektepterindegi jaghday tipti jaghandy ústatqyzady. Óitkeni, orys mektepterindegi oqushylardyng 60%  ózimizding qarakózder.  Solardyng deni tipti aty-jónin qazaq tilinde aita almady. «Zachem mne kazahskiy yazyk, ya vse ravno v Rossii uedu» («Qazaq tilining maghan qajeti qansha, men bәribir Reseyge ketemin») dep orystyng qarshaday balasy bósip otyr. Kópshilik orystildi balalar bolashaqta bәribir Reseyge kóship ketetinin ashyq aituda. «Qasqyrdy qansha asyrasanda ormangha qarap úlidy» degen qazaqtyng qanatty sózi  osyndaydan aitylsa kerek.

10-shy synypta oqityn qazaqtyng qyzdary ózderining temeki shegetinderin jasyra almady. Osy úrpaqtan ne ýmit, ne qayyr? Odan shyghyp Astana qalasynyng Saryarqa audanyndaghy halyqqa qyzmet etetin ortalyqtaryn araladyq. Onda da qazaqtyng aty-jóni dúrys jazylmaghan, kassada aqsha qabyldaytyn qazaqtyng qyzdary mýldem qazaq tiline maqúrym bolyp shyqty. Jer, su adam attary qoldan búrmalanyp jazylyp jatqanyna kuә boldym.  Mәselen,   Tileuqabyl – Telekabeli, Sýiinbay – Suynbay, Qosshy –Kosshey, Esil – Irtysh, t.b.  bolyp ketken. Myna qateni dúrystap jazu kerek degen mening sózimdi tyndar pende bolmady.

 Biz qazir mynany ashyq aituymyz kerek. Mәskeuding jasyryn qoldauymen, orys tilin de memlekettik til jasau ýshin bizde «ýshtúghyrly til» degen shyghyp otyr. Negizinen, aghylshyn tili basqa elderdegi siyaqty qoldanbaly til dengeyinde qalu kerek edi. «Ýshtúghyrly til» iydeyasy jariya etilgen alghashqy kezende Soltýstik Qazaqstan, Qostanay, Pavlodar, Óskemen qalasyndaghy balabaqshalardan bastaldy. Búl pedagogikanyng zanyna mýlde kereghar is. Endi ghana ósip kele jatqan balagha ýsh tilde sóileu qay jaghynan alsaq ta dúrys emes. Ár últtyng balasy birinshi kezekte óz ana tilinde tәrbiyelenui, óz ana tilining jylylyghy men meyirim-shuaghyn jinauy shart. Japondar balalaryn 12 jastan, yaghny óz baba tilining inju-marjanyn belgili dengeyde boyyna sinirgen song baryp ózge tilderdi ýiretuge tyrysady eken. Sonda bizding sayasatkerler qay ghylymgha, qay zandylyqqa sýienip otyrghanyna tang qalasyn?

     Demek, osy zamanghy ghylymiy-tehnikalyq revolusiya tildik monopolizmge emes, tildik pluralizmge qyzmet etedi degen sóz. Múnday tiyimdi mýmkindikti paydalanbau – óz tiling men óz mәdeniyetine janyng ashymau bolyp tabylady.

Júmamúrat  Shәmshi,

«Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysynyng orynbasary

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377