Qazaqty qazaq qorghaydy, Alashty Alash qoldaydy

Bizding eng manyzdy últtyq qauipsizdikke sayatyn mәselemiz – Alash úrandy Qandastar mәselesi. Elimizding Soltýstigine súghyn qadap, taghy da may shelpekten dәmetkenderding auzyna qúm qyatyn kez keldi. Ol ýshin últtyng sany men sapasyn arttyrudyng manyz zor. Búl ýshin Qandastarymyzdyng atajúrtqa oraluyn zang jýzinde bekemdep ghana qoymay,  úly Alash úranyn kóterip, san men sap mәselesin sheshuding jana sayasatyn qarastyru kerek.

Qazaqstandaghy kóptegen tarihshylarymyz ben sayasatkerlerimiz tarihy mýmkindikterdi últtyng mýddesi ýshin paydalana almay otyr. Mysaly, Qytay men Orys joq jerden tarih jasau arqyly últtyq ruhyn shyndap, sanasy men sapasyn kóterip otyr. Tipten key faktorlardy búrmalap basqa últtardy otarlau sayasatyna jýieli týrde paydalanuda.  Al biz әli oyana almay kelemiz. Onsyzda úly tarihymyzdy últtyng mýdesine paydalanudy shamamyz da, sanamyz da kótermeude. Sol kemshilikterimizding eng ýlkeni – «Alty Alash» úghymyn tar maghynada kórsetip, últtyq san men sapalyq potensialymyzdy kemituimiz bolyp túr.

Endi Alash júrty turaly týsinikteme bere keteyin.

Alty Alash – Qazaq (Noghay, Qaraqalpaq), Tatar men Bashqúrt, Týrkimen, Qúrama (Ózbekter sarttanyp ketkendikten qosylmady),  Qúmyq, Qyrghyz

Danqty Rashid ad-Dinning «Jylnamasy» men Ábilghazy Bahadýrding «Týrik shejiresinde», Mәshhýr Jýsip Kópeyúlynyng enbekterinde, Qadyrghaly Jalayyridyng «Shejireler jinaghynda», Abay, Shәkәrim, H.Dosmúhambetov, M.Dulatov, M.Tynyshbaev sekildi el ardaqtylary «Babyrnama» men «Tariyh-y Rashidiyge»  sýiene otyryp dәleldegen derekterde, Tarihshy T. Ábenaylúy «Qúpiya shejirelerdin» qúpiyasy» atty enbeginde, Nyghmet Mynjan, Baqyt Ejenhanúlynyn, Qoyshyghara Salgharaúly qatarly tarihshylarymyzdyng enbekterinde keltirilgen dәlelderge negizge alsaq,  «Alty Alash» úghymy tar maghynada qazaqty, al keng maghynada deshti Qypshaq dalasyndaghy týrki júrtyn  qamtityndyghyn kóre alamyz.

Mysaly, akademik Álkey Marghúlan «Alasha han» anyzyndaghy keybir ataulargha qatysty bylay deydi: «Qypshaq shejiresi» degen kitapta «Alasha hannyng eki balasynyng bireuinen Seyilhan, odan segiz arys týrikpen, ekinshisinen Jayylhan, odan Qypshaq, keyin qazaq pen qaraqalpaq shyqqan, týrkipender boz oqtan, qazaqtar ýsh oqtan taraghan delinedi. Búl túrghydan alghanda Alash degen ortaq týriktik atau Altyn Orda (Qypshaq meml.) ydyraghannan keyingi kezde qaytadan janghyrghan bauyrlas týrik halyqtarynyng basyn biriktiru úrany, ortaq atauy da bolghan siyaqty. Al, endi qara qazaq shaqyratyn “Alash” úrany “alash — alash bolghanda, Alasha han bolghanda, búl qalmaqqa ne qylmadyq” degen sózder keyingi Alasha esimimen baylanysty deu qisyngha keledi. Búl orayda Saqqúlaq by shejiresin, Á.Divaevtyn, G.N. Potaninnin, Sh.Uәlihanovtyn, Yanushkevichtin,  Sh.Qúdayberdiyevtin, M.Tynyshbaevtyn el arasynan jinaghan anyz-әngimelerin, kýndelik jazbalary men ghylmy maqalalaryn ataghan jón. Olardyng birinde — alapes bolyp tughan bala, ekinshisinde — alashagha otyrghyzyp kótergen han, ýshinshisinde — Úlytaudan asyryp tastaghan balanyng әskerbasy bolghany, tórtinshisinde — qalmaqty qorqytu ýshin “Alash” sózin úran etkeni aitylady. Sonyng qay-qaysysy da Alashtyng han bolghandyghyn, qara halyqty sonynan ertip, aibarynyng asqandyghyn dәripteydi. Eski shejire derekterinde Alash atauy qazaq halqynyng sinoniymi retinde keltiriledi.  Qadyrghaly Jalairy óz enbeginde qazaqtyng ornyna Alash atauyn qoldanady. Shejirelerding birinde Alashqa ózbek, týrikmen, qaraqalpaq, qyrghyz, qazaq, noghaydy jatqyzady. “Qambar batyr” jyrynda (“Tamashagha jiylsyn, Alty Alashtyng balasy”), Búqar jyraudyn Abylay hangha aitqanynda (“On san Alash balasyn, júmsap bir túrsyng qolynmen”), Mahambetting (“Alty san Alash at bólip, tizginin berse qolyma”) ólenderinde Alash sózi qazaq atauynyng balamasy retinde berilgen. “Atamyz — Alash, keregemiz — aghash” degen qazaq halqy últtyq tәuelsizdik jolyndaghy kýresinde ejelgi Alash úghymyna qayta oralyp, ony bostandyq pen birlikting úrany etip aldy. Sonyng dәleli retinde “Alash qozghalysy”, “Alashorda”, “Alash” degen úghymdardy ataugha bolady. “Alash azamaty” deu qazaq halqynyng auyz birligine, eldin, jerding tútastyghyna menzeydi» dep kórsetilgen qazaqsha ashyq ensiklopediyada.( http://kk.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D0%BB%D0%B0%D1%88)

Aqseleu Seydinbekting «Baltaly baghanaly el aman bol» degen shejiresinde : «Alash – Seyilqan (segiz arys Týrkimender), Jayylqan (Estek, Tatar, Bashqúryt), Mayqy – Ózbek, Saqypjan – oiyq qalpaq (Qyrghyz, Súiyr), Sozaq (Tólen, Qaraqalpaq) Qazaq – Aq arys (úly jýz) , Jan arys (orta jýz),  Bek arys (kishi jýz). Aq arys – júmanbay, keyki, tóbey, ýisin, mayqy, qogham, qúiyldyr, mekiren. Jan arys - qara, taraqty , arghyn, nayman, qypshaq , qonyrat, kerey , uaq. Bek arys – bay úly, qarakesek, jetiru»  - dep kórsetken.

Endeshe, az qazaqty altygha bólip, alty aryspen shatastyryp, arazdastyrghansha ghúlama atalarymyzdyng derekterine sýiene otyryp, bylay sheshim shygharugha bolady: «Alty Alash» tek qazaqty ghana kórsetpeydi, Alty Alash – Qazaq (Noghay, Qaraqalpaq), Tatar men Bashqúrt, Týrkimen, Ózbek (Qúrama),  Qúmyq, Qyrghyz qatarly tili men dini, dili bir halyqtardyng ortaq atauy.

Alty Alash: Qazaq (15 mln), Noghay(200 myn), Qaraqalpaq (650 myn), Tatar (Qyrym Tatarlaryn qosqanda 8 mln), Bashqúrt (2 mln), Ózbek (Sarttanyp ketken 30 mln , Qúrama (Ózbektenip barady mólshermen 100 myn),  Týrkimen (8 mln), Qyrghyz (4,5 mln),  Qúmyq (503 060).

Noghay - ejelden qazaq taypasy. Qaraqalpaq – 1743 jyly Ábilhayyr hannyng renishimen bólinip ketken qazaqtyng kishi jýzine jatatyn taypa. Orys patshalyghynyng qazaqty bólshekteu sayasatynyng qúrbany. Qúrama - qazir Ózbekterge sinip bara jatqan qazaq ruy. Al qazirgi Ózbekter Sarttanyp ketken, sol sebepti olardy Alty Alashqa qosudyng qajeti shamaly. Týrkimenderding bir bólimi parsylanyp ketti. Altaylar Islam dini jetpey qalghan Qazaqtar bolsa, Hakastar Islam dini jetpey qalghan Qyrghyzdar. Jalpy jaghdaydan qaraghanda, Qazaq, Noghay, Tatar, Bashqúrt, Qúmyq, Qúrama, Qyrghyz qatarly últtardyng qazirgi mýmkindigi bir-birine óte jaqyn tuystyq qatynasymen jәne úqsas taghdyrlarymen erekshelenedi.

Alash úrandy últtardyng birigui últtyq qauipsizdikke serpin beredi

Aydyn-kýnning amanynda Elding basyna tónip kele jatqan pәleni qashan keledi dep tosyp otyrudyng qajeti joq. Qazaq qay qashanda ózgeni ózindey oilaghan beyuazdyghy men eshtenege asyqpaghan beyghamdyghynyng kesirinen zyan tartqan el. Qazirgi Qazaqstandaghy sayasiy-әleumettik, tariyh, ekonomikalyq jaghday osyny dәleldep otyr. Endi búrynghyday «jalpaq sheshey» ómirding keregi joq. Naqty da kesimdi týrde úzaq bolashaqtyng jolymen jýruimiz kerek. Búl baybalam emes, qazirgi geosayasy jaghdaydyng damuy osyghan alyp kelgenin týsingendik.  Ukrainadaghy sayasiy  jaghdaydyng ushyghyp, territoriyalyq tútastyghynyng búzyluy,  Gruziyadghay territoriyalyq bólinu qatarly jaghdaylar  bizge jasalghan eskertu. Búl endi Qazaqstangha tayap keledi. Endeshe, Resey ýshin Gorbachevting el basqarghan kezindegi qateligin týzetip, biyliksizdik haostyng kesirinen bólinip ketken elderdi qayta qosyp aludyng soghysy qarqyndy jýrip jatyr. Orys imperiyasy Qazaqstandaghy әskery gornizondarynda arnauly saqshylar dayyndap jatqanyny da aqparat kózderinde jariyalandy. Tipten, Qazaqstannyng «Oralmandardyn» otangha oralulary men azamattyq alularyna shek  qoyyluyn da, Qazaqstannyng últtyq mýddesin orystarmen baylanystyrudy da Resey elining jenisi retinde qaraugha bolady.  Osylaysha, «Resey oiyna kelgenin isteude». Resey óz maqsattary men sayasatyn jemisti jýrgizip otyrghan alpauyt el. Ony jamandap eshtene tappaymyz. Qayta «Ýirengen jau atysargha jaqsy» dep olardyng óz istegenderin  ózderine istetuding jolyn qarastyruymyz kerek. Qazir búl jaghynan mýmkindikter tolyp túr, tek aqyl men aila kerek.

Qazir Qazaqstannyng biyligine senip otyratyn da zaman emes. Sebebi, jauynyng qabaghyn baghyp, ayaghynan as ishken adamnan eshqashan jaqsylyq kýtuge bolmaydy. Ol turaly ata-babamyz: «Qúl jiylyp el bolmas», «Bir jyl ashyqqannan qyryq jyl aqyl súrama» degen kesimdi ósiyet qaltyrghan. «Bitke ókpelep, tonyndy  itke tastaudy» endi dogharu kerek.  Alla-Taghala búiyrtqan 22 jyldyq tәuelsizdigimzde kóp shyndyqty  kórdik. Endi barynsha ekvivalentti sayasat pen baylanysqa kóshken abzal.

Bizding eng manyzdy últtyq qauipsizdikke sayatyn mәselemiz – últtyq sapa men san mәselesi. Ukrainadaghy últtyq sapanyng dengeyi Orys agressiyasyna qarsy túra almady. Tipten Orystanyp ketken Ukrainder men Orys tildi halyqtyng búrynnan kele jatqan qúldyq sanasy Orystyn  paydasyna qyzmet etti. Tipten, Orys Ukrain halqynyng qolymen Ukrainany jaulady.  Mine, búl sayasy sapa men últtyq sapanyng rólining qanshalyqty ekenin kórsetip otyr.

Qytaydyng azatker tóraghasy Mau Zydun: «Adam sany sapagha ainalady, sol ýshin adam kóp boluy kerek» degen sózining qúnyn týsingenimiz jón.  Mine, búl әlemdi tiksindirip otyrghan Qytaydyng manyzdy sayasaty bolatyn. Eger últymyzdyng sany artsa sәikesinshe sapasy da ósetini sózsiz.

Birinshi, Últtyq sapalyq tәrbiye. Búl – qazaqylyq. Biz - adamgershilik pen salt-dәstýrdi negiz etken qazaqylyq tәrbiyesin siniru arqyly, tomagha túiyq, sanasy ulanyp, enbegi qúldanghan halqymyzdy qútqaruymyz kerek. Demokratiyanyng shapkasyn kiyip, Gendirlik sayasattyng taqymyna jabysqandardyng kózin ashu kerek.  Týri men tili qazaq bolghanymen Últtyq qúndylyqtyng uyzyna qanbay, ata tәrbiyden alystap qalghan eldi ashyq әri naqty týrde tәrbiyeleuimiz shart.  Tili qazaq bolmasa da qazaq ýshin kýresip jýrgen Alash úrandylardy qúrmetteudi de úmytpaugha tiyispiz. Tar maghynadaghy últshyldyqtan keng maghynadaghy últshyldyqqa  kóshetin kez keldi.

Ekinshi, últtyng sanyn ósiruding barlyq mýmkindigin jasau kerek. Ýkimetten de, biylikten de shama ketken. Endi últtyq anys pen zyalylardyng dýmpui arqyly últtyq tabighiy  potensialyn paydalanugha tiyispiz. Últtyq tәrbiyeni birlestire otyryp, aqparattyq jәne qoghamdyq anys arqyly tuytty dәripteuge kóshken jón. Búl, әriyne, auzy dualy, salauaty salmaqty abyz aqsaqaldarymyzdyn, әz analarymyzdyn  tәrbiyesin úlyqtau negizinde iske asuy tiyis. Tipten, ýkimet pen biylikke aqparattyq, qoghamdyq yqpal jasaghan dúrys. Al qandastar mәselesi - Qazaqstannyng el bolyp túru-túrmau mәselesin sheshetin manyzdy buyndardyng biri ekenin tarih dәleldegen.

Ýshinshi, «Alty Alashty» - qazaqpen shekteu sayasy topastyq. Últqa qastandyq. Alty Alash – Qazaq (Noghay, Qaraqalpaq), Tatar men Bashqúrt, Týrkimen, Qúrama,  Qúmyq, Qyrghyz  qatarly tili men dini, dili bir tuysqan últtar. Olardy Qazaqtarmen qatar Alash retinde tanyp, olardyng Qazaqstangha oraluy men damuyna kómektesip,  syrtqy sayasatymyzdyng manyzdy bóligine ainaldyruymyz kerek. Osy arqyly san men sapa mәselesin sheshuge serpin beruge bolady. Bir jaghynan alghanda elimizge paydaly, endi bir jaghynan olargha da paydaly sayasat bolmaq. Ásirese, Noghaylar men Qúmyq, Qúramalardy endi basqalargha jaltaqtatyp qoydyng qajeti shamaly. Endi ýlgirmesek, onsyz da taghdyrdyng tauqymetin tartqan tuysqandarymyzdan birjola aiyrylyp qaluymyz mýmkin. Tipten, Oralman retinde Qazaqstangha kóshirip aludyng mýmkindigin qarastyru kerek.  Oghan Qyrymgha ketken tuystarymyzdy qosynyz. «Býkil Týrkiler» dep denemizge say kelmeytin kiyimdi kiygimiz keledi, ol qazirshe mýmkin emes ekendigin týsingenimiz dúrys. Aldymen Qazaq, sosyn Alty Alash (Qypshaq týrkileri), onan keyin baryp jalpy týrkilikti dәripteu kerek. Elimizding qazirgi sayasi-eleumettik jaghday men óresi osyghan ghana quatty. Attygha ilese almaymyz. Oghan Qazaqstandaghy ushyqqan әleumettik jaghday men qúldyq sana, qúldyq psihologiya jol bermeude.

Búl jerde taghy bir aitar keterlik jәiit, býkil «Alty Alash» Týrkilerding atap aitqanda Qazaq, Tatar, Noghay, Bashqúrt, Qúrama, Qúmyq qatarly tuysqandarymyzdyng basyna týsken ortaq taghdyr, ortaq qiyndyq –  Orys iymeriyasy men Orys nasisterining qolymen jasalghan әri jalghasyn tapqan otarlyq ezgi, otarlyq qysym. Sol iymeriyanyng sanasymen ulanyp, taghdyrymyzgha balta shabyluda. Reseyding zúlymdyghy men sananyng satqyndyghynyng kesirinen últtyq mýddemiz taptalyp, ruhymyz qayrandauda. Ukrain syndy tuysqan qandasyn ayamaghan Orystan jaqsylyq dәmetuding ózi aqmaqtyq.  Endeshe, barlyq Alash úrandy azamattar dýrik kóterilip, bolashaq ýshin bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharyp kýresuleri kerek. Ár jerde aiqaylaghanmen paydasy shamaly. Al basqa Týrkiler ýshin mýsirkeu kýtuden basqa amal joq. Olar tipten, bizdi qútqarugha qúqyly emes, әr qayysysynyng óz mәseleleri tolyp jatyr.

Mysal, Oghyz týrkileri Iran men Ázerbayjandaghy, Gagauyz ben Siriyadaghy óz problemalaryn sheship alsyn. Qarlúq Týrkileri ýshin Úighyr problemasy jetip jatyr. Saqalar men Yakuttardyng jóni basqa. Al qazirgi Ózbekter sarttanyp ketkendikten olardy Qarlúqtargha jatyzghan jón. Sol ýshin olardy Alty Alashqa qosudyng qajeti joq.

Demek, Álihan Bókeyhan bastaghan Alashtyqtardyng armany men iydeyasy iske astan kez keldi. Alash úrandy halyqtar birigu arqyly san men sapa mәselesin sheshude bir qadam algha jyljugha bolady. Ortaq arman men maqsatty birge kóterip, bolshaghymyz ýshin kýresu kezek kýttirmeytin mindet, paryz!

Sol ýshin Alty Alashymyz ala bolmay, birlikke, tútastyqqa úmtyluy tiyis. Al bizge, Alash balasyna sol birlik pen irilik ýshin kýresu mindet. Alla Alash balasynyng basyn qosyp, sanymyzdy kóbeytip, sanamyzdy eseytudi nәsip etsin!

Abai.kz