Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Biylik 7646 0 pikir 22 Sәuir, 2009 saghat 06:00

JOLDAU: ISKERLIK QÚJATY

Eleusin Saghyndyqov, QR Parlamenti Senatynyng deputaty, ekonomika ghylymdarynyng doktory

 Elbasynyng Qazaqstan halqyna «Núrly jol — bolashaqqa bastar jol» atty Joldauy qazirding ózinde tarihtan óz ornyn aldy. Búl ghalamdyq ekonomika daghdarysy jaghdayynda Qazaqstandy tiyimdi damytu strategiyasyn qamtamasyz etetin iskerlik qújaty bolyp tabylady.

Mine, sondyqtan da Qazaqstan Preziydentining Joldauy halyqaralyq manyzgha iye, óitkeni onda kóterilgen problemalar últtyq dengeyden joghary bolyp otyr. Halyqaralyq sarapshylardyng boljamy boyynsha, aldaghy jyly әlemning barlyq elderinde ekonomikalyq ósim qarqyny bәsendeydi, al daghdarys tendensiyasy kýsheyedi. Ýstimizdegi jyldyng qazan aiynda Halyqaralyq valuta qory (HVQ) jariyalaghan bayandamada euromausymda tejelu 40 payyzgha jetu mýmkindigi aityldy. HVQ, sonday-aq 2014 jyly әlemdik ekonomikanyng ósimi 3,4 payyzdan 3,3 payyzgha deyin tómendeydi degen boljam jasady. 2015 jyly búl kórsetkish qor búryn boljaghan 4 payyzdyng ornyna 3,8 payyz dengeyine týsedi dep kýtilude. Sondyqtan әlemning barlyq memleketteri ekonomikalyq jәne sayasy baghyttaryna týzetu engizuden qashyp qútyla almaydy. Birqatar memleketter últtyq ekonomikany ghalamdyq qúldyraudan saqtap qaludyng amaldaryn qazirding ózinde qarastyryp jatyr.

Álemdik tejelulerge qarsy sharalardy erterek qabyldaghandar tiyimdi nәtiyjege de qol jetkize alady. Búl jóninde Memleket basshysy 2007-2009 jyldardaghy otandyq tәjiriybege jýgine otyryp, ózining halyqqa Joldauynda eske aldy. QR Ýkimetining 2008-2010 jyldargha arnalghan keshendi baghdarlamasynda kórsetilgen әlemdik daghdarystyng әserin tómendetu jónindegi sharalar sol kezende anaghúrlym birizdi jәne qajettilikke say bolghanyn sheteldik jәne otandyq sarapshylar әli kýnge deyin aityp jýr. Qazaqstan Preziydentining búl baghyttaghy is-qimyl stiyli men әdisterin әldeqashan әlem moyyndady.

Tәuelsizdik jyldary Preziydent pen Ýkimet der kezinde qoldanghan aldyn alu prinsiypine qúrylghan memlekettik basqaru tәsilderi arqasynda Qazaqstan kóp nәrsege qol jetkize aldy. Keng kólemdi jekeshelendiru baghdarlamalaryna kóshu barysynda, últtyq valutany engizu kezinde, elge qajetti sheteldik investisiyany tartudyng birinshi kezeninde, últtyq qor qúru jәne memleketimizdi damytudyng basqa da kýrdeli jaghdaylarynda — әrqashan osylay bolghan edi.

Búl atalghan jaghdaylardyng bәri elimizding basshylyghy qazirgidey jenil emes uaqytta da bizge berilip otyrghan mýmkindikterdi ontayly paydalanyp, sonday-aq syrtqy ortadan kelui mýmkin qauipterdi der kezinde qaytaryp, eng kýrdeli prosesterdi tiyimdi basqaryp shyghady degen senimdi úyalatady. Búl jerde de, әriyne, bizding Preziydentimiz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng enbegi ólsheusiz dep bilemiz.

Bizding bәrimizdi, qazaqstandyqtardy әlemde bolyp jatqan prosesterge oray «kiltti búrap qoya salyp» jәne «qatal ýnemdeu men barlyghyna shekteu qoyyldy» dep el aldynda barynsha aqtalugha jol berilmegeni quantady. Biz ózimizge ýirenshikti ortada ómir sýrgimiz keledi jәne ertengi kýnge senimdi bolghymyz keledi. Onyng ýstine aldaghy jyl Qazaqstan memleketi ýshin danqty oqighalargha toly bolmaq. Búl — DSÚ-gha kiru jyly, QR-nyng Euraziyalyq ekonomikalyq odaq ayasynda qyzmetti bastau jyly, Konstitusiyamyzdyng 20 jyldyq mereytoyy jyly, Jenisting 70 jyldyghy jyly, sonday-aq 2015 jyl — Qazaqstan halqy Assambleyasy jyly. Búl datalardyng bәri de jaqyn qaldy jәne merekeler men oqighalar biriktiretin bizding bәrimizge ortaq datalar, búlardyng bәri halyqtyng birligin jәne óz Preziydentine — Últ kóshbasshysy N.Nazarbaevqa senim arta otyryp, kez kelgen daghdarystyng aldyn alugha dayyn ekenin kórsetedi.

Memleket basshysynyng Joldauynda daghdarys jaghdayynda memleketting ekonomikalyq sayasatyn qayta mejeleu bolatynyn әlemdik tәjiriybe kórsetip otyrghany atap aityldy. Biz múnday qayta baghdarlaugha dayynbyz, óitkeni múnyng aldynda bolyp ótken daghdarys jaghdayynda últtyq ekonomikanyng qauipsizdigin qamtamasyz etu jónindegi sharalardy nyghaytyp aldyq. Osyghan oray 2015 jyldy «Qazaqstan — 2050» jana últtyq strategiyasyn jýzege asyru jónindegi sanaly is-qimyl jyly dep ataugha bolady. Búlay dep senimdi týrde nyqtap aitugha negiz bar.

2013-2014 jyldary jana Strategiya talaptaryna sәikes negizinen salalyq jәne funksionaldyq strategiyalyq baghdarlamalargha, memlekettik sektordaghy últtyq kompaniyalar men kәsiporyndardyng strategiyalaryna týzetuler engizu ayaqtaldy. Sonymen birge, memleketti damytudyng jana tújyrymdamasyn, onyng ishinde «jasyl» ekonomikagha kóshu, elding bәsekelestikke qabilettiligin arttyru jәne basqa da tújyrymdama jasaldy, әli de jalghasyp jatyr. Aldaghy jyly «Qazaqstan — 2020» memlekettik strategiyalyq jospary ayasynda birinshi besjyldyqtyng mindetterin ayaqtau maqsatty jәne kópjosparly júmystyng nәtiyjesi bolyp tabylady. Múnyng bәri el ekonomikasyn damytudyng innovasiyalyq modeline barynsha jaqyndatyp qana qoymay, sonymen qatar, ekonomikalyq ósimning jana sapaly dengeyine shyghudy sipattaydy.

Endi jana, búrynghydan da kólemdi memlekettik baghdarlamalardy belsendi jýzege asyru kezeni keldi. Mәselen, 2015 jyly Memlekettik ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasynyng (2015-2019 jyldargha arnalghan MIIDB) ekinshi besjyldyq kezenin jýzege asyru bastalady, Preziydent atap ótkendey, oghan 100-den astam sheteldik kompaniyalar qatysady dep kýtilude. Soghan sәikes, ónirlik dengeyde tiyisti aumaqty damytudyng jana besjyldyq baghdarlamasy oryndalatyn bolady. Barlyq dengeydegi basqaru iyelerining strategiyalyq aspektileri anyqtalghanyn eskere otyryp, jýrgizilip otyrghan barlyq ekonomikalyq jәne әleumettik prosesterdi baghyndyrugha bolatynyn nyq senimmen aitugha bolady. Búl Qazaqstangha qazirding ózinde bar josparlar men baghdarlamalardy jýzege asyru ýshin yntamen júmys isteuge jәne algha qoyghan maqsattargha qol jetkizu ýshin senimdi týrde algha úmtylugha negiz bolady.

Bizding oiymyzsha, MIIDB mәni men mazmúny boyynsha III dýniyejýzilik ónerkәsip revolusiyasynyng bastauy jaghdayynda ózining damuyn basqaru jónindegi Qazaqstannyng keshendi is-qimyl jospary ispettes dep aita alamyz. Búl kezende ol Qazaqstannyng jana ekonomikalyq sayasatynyng anaghúrlym basym baghyttaryna jatuy kezdeysoqtyq emes.

Osylaysha, Qazaqstannyng әlemning 30 damyghan elining qataryna qosyluy jolyndaghy manyzdy qúral jәne «Qazaqstan — 2050» Strategiyasynda belgilengen maqsatty mindetterdi jýzege asyrudyng basty kezeni «Núrly jol» memlekettik baghdarlamasy bolyp tabylatyny anyq. Preziydentimizding jana Joldauynda úsynylghan is-qimyl keng qamtylghan baghdarlamasy Qazaqstannyng qol jetkizgen ekonomikalyq ósim әleuetine sýienip jasalghany anyq kórinedi. Dәl sol dingek býgingi kýni bizge infraqúrylymdyq nysandar qúrylysy, qarjy sektoryn keng kólemde sauyqtyru, manyzdy әleumettik problemalardy, onyng ishinde túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghy, túrghyn ýy qúrylysy, bilim beru, densaulyq saqtau sekildi salalardaghy problemalardy sheshuding orasan zor mәselelerin oryndaugha mýmkindik beredi. Búl mindetterdi tabysty oryndau ýshin bizding bәrimizge Preziydentting Joldauyn taghy da múqiyat oqyp shyghyp, birneshe baghyttyng әrqaysysynyng tereng mәnin týsine biluimiz kerek. Memleket basshysynyng Joldauynda daghdarystyq jaghday aldynda bizding ekonomikalyq sayasat kontrsikldyq sipatqa ie boluy tiyis ekendigi birneshe ret atap kórsetilgen. Búl ekonomikalyq salada jasalyp jatqan týbegeyli sharalardyng aghymdyq sipattaghy qauipten tuyndaytyn últtyq ekonomikany qorghaugha baghyttaluy tiyis ekendigin kórsetedi. Eng aldymen, búl múnay baghasynyng týsuine, valuta kursynyng ózgerip otyratynyna jәne basqa sebepterge baylanysty. Búl jospardaghy sharalar ishinen Qazaqstan bankterining nesiyelik jelisin tarta otyryp, shaghyn jәne orta biznesti nesiyeleuge 300 milliard tengeden astam kólemde qosymsha qarjy bólinuin óz merziminde qabyldanyp otyrghan shara dep esepteymin, onyng ishinde búl qarjynyng jartysynan astamy 6 payyzdyq jenildikpen 10 jylgha beriledi, jenildik nesiyeleri bizding kәsipkerlerimizge ózderin nyghaytyp, bәsekelestikke qabilettilikke qaray jyljugha, jana naryq belesterine, sonymen qatar, әlemdik naryqqa shyghugha kómektesedi.

Onyng ýstine daghdarys jaghdayynda múnday mýmkindikterdi anyq jýzege asyrugha bolady, al últtyq qordan bólinetin jana transh daghdarys jaghdayynda memleketimiz qoldau jasap otyrghan kәsipkerlerimizding әleumettik jauapkershiligin arttyrady.

Budjettik retteu kórsetkishterin týzetu de daghdarysqa qarsy memleket qabyldap otyrghan sharalardyng manyzdy aspektisi bolyp tabylady. Qazirgi kezde Parlament Senaty 2015-2017 jyldargha arnalghan ýsh jyldyq budjetti qarap jatyr. Budjet sayasatyndaghy ózgeristerge taldau jasau kez kelgen memleketting jana daghdarystyq jaghdayda strategiyalyq josparlau men strategiyalyq boljam jasau tәsilderine jýgine otyryp, qalay әreket etu kerektigin oilaugha qajetti salmaqty aqparat bolyp tabylady.

Búl mysal bizding deputattyq korpus ýshin de kórneki qúral ispettes, óitkeni budjettik retteu tehnologiyasyn mengeru — parlamentariyding basty mindetterining biri. Mәselen, syrtqy jәne ishki faktorlardy esepke ala otyryp, respublikany әleumettik-ekonomikalyq damytudyng 2015-2019 jyldargha arnalghan Boljamynyng bazalyq ssenariyining qajetti parametrleri qaralghan. Onyng ishinde 2015 jylgha múnay baghasynyng boljamdyq dengeyi bir barreli 90 dollardan 80 dollargha deyin tómendegen. 2016-2019 jyldargha bir barrelige 90 dollar dengeyi saqtalghan. Metall baghasy 2015 jyly saqtalghan, 2019 jylgha qaray qazirgi dengeyden 5,4 payyzgha ósedi dep boljanghan.

Búdan shyghatyny, 2015 jyly JIÓ 43 721,3 milliard tenge kóleminde bolady, 2019 jylgha 70 753,6 milliard tengege jetedi dep boljanuda. Jan basyna shaqqanda JIÓ 2015 jyly 13,5 myng dollardan 2019 jyly 20,8 myng dollargha deyin úlghayady.  Boljam boyynsha JIÓ-ning naqty ósimi 2015 jyly 4,8 payyz, 2016-2019 jyldary 5,3-6,7 payyz dengeydi qúraydy dep kýtilude. Múnymen qatar múnay óndiru kólemi maqúldanghan kólemde saqtalady, 2015 jyly 81,8 million tonna, 2019 jylgha qaray 96 million tonna qúraydy.

Elimizding әleumettik-ekonomikalyq damuynyng 2015-2019 jyldargha qayta qaralghan boljamyna sәikes, ekonomikany damytudyng konservativtik núsqasy negizinde respublikalyq budjetting 2015-2017 jyldargha arnalghan joba parametrleri qayta qaraldy. 2015-2017 jyldargha arnalghan әleumettik-ekonomikalyq damudyng maqúldanghan boljamy boyynsha 2015 jylgha arnalghan budjetting shyghys bóligi 2013 jyly osy kezenge (2013-2015 jyldargha boljam) bekitilgen kórsetkishke qaraghanda úlghayghanyna nazar audaruymyz kerek. Eger búdan búryn 2015 jyly 7 234,2 milliard tenge kóleminde josparlansa, qazir 7 835,1 milliard tengege úlghaytylyp otyr nemese ósim 17,9 payyz, yaghny 601 milliard tenge. Búl kórsetkishter — elimizding ekonomikalyq әleuetining jәne býgingi memlekettik menedjment pen tiyimdi qarjy investisiyalyq, innovasiyalyq sayasat jetistikterine sýiene otyryp, ekonomikalyq daghdarystyng aldyn alu ýshin naqty mýmkindikterdi nyghaytudyng bir dәleli.

Últtyq qordan bólinetin kepildi jәne maqsatty transfert kiristing túraqty kózi bolyp tabylady. 2015 jyly budjetke últtyq qordan 2 418,2 milliard tenge bólinedi. Búl respublikalyq budjet shyghyndaryn tolyq qarjylandyrugha jәne respublikalyq budjette kózdelmegen birqatar boljamdar mәselelerin sheshuge mýmkindik beredi. Tipti Europanyng damyghan elderi múnday qarjylyq retteulerdi ong tәjiriybe dep esepteydi, Qazaqstan osyny ýirenui tiyis.

Myna manyzdy aspekt múnyng dәleli bolyp tabylady. Preziydent Joldauynda Qazaqstannyng jana ekonomikalyq sayasaty elimizdi infraqúrylymdyq damytu josparynyng dingegi ekeni atap kórsetildi. Memleket basshysynyng búl jobasy strategiyalyq manyzgha ie ekeni sózsiz, óitkeni jýzege asyru merzimi boyynsha MIIDB-nyng ekinshi kezenimen tyghyz baylanysty jәne onyng logikalyq jalghasy bolyp tabylady. Jospar Soltýstik jәne Ontýstik, Shyghys jәne Batys boyynsha taralatyn keng kólemdi jәne panoramaly, kólik salasynyng negizgi sektorlarynyng — әue, temirjol jәne avtomobili jiyntyghyn qúraydy. Kólik salasynyng barlyq jobalary qymbat ekenin eskersek, býgingi kýni múnday mindetterdi oryndaugha kez kelgen memleketting kýshi kele bermeydi.

Qazaqstandyqtar ýshin el aumaghynyng ýlken jәne әrtýrli klimattyq jaghdayyna baylanysty búl jobany jýzege asyru ómir sýru jaghdayymyzdyng meylinshe joghary boluyna, ómir sýru sapasynyng әlemdik standarttargha jetuine mýmkin ekenin bildiredi. Barlyq 7 infraqúrylymdyq joba iske asqan jaghdayda, múnyng bәri jaqyn jylda jýzege asyrylady, elimizding barlyq aumaghy ýlken qúrylys aumaghyna ainalady. Birneshe myng qúrylys nysandarynda jýzdegen, jýz myndaghan jana júmys oryndary payda bolady. Búl — Qazaqstannyng janarghan tarihynyng jarqyn da oghan tәn qúbylysy.

Degenmen aldymen infraqúrylymdyq jobalardy jýzege asyru Preziydentting is-qimyl baghdarlamasynyng belgili bir baghyttarynyng ýlken mulitiplikativti tiyimdiligine jetuge bolatynyn kórsetedi. Mәselen, infraqúrylymdyq jobalardy jasau salanyng ghylymiy-tehnikalyq әleuetin iske qosu mýmkindigin ghana emes, sonymen birge, jana investisiyalar tartugha yqpal etedi.  Soghan sәikes investisiyalyq ahualdy jaqsartugha, sheteldik investorlarmen jәne halyqaralyq qarjy instituttarymen iskerlik jәne qarjylyq baylanysyn nyghaytugha jaghday jasaydy. Ol, sonday-aq, jana tehnologiyalargha sýiene otyryp, ekonomikanyng әrtýrli salalaryndaghy innovasiyalyq belsendilikti úlghaytugha, onyng ishinde jana innovasiyalyq óndirister ashugha yntalandyrady. Búl auqymdy mindetti oryndau zertteu әleuetin odan әri jandandyrudy jәne sheteldik jana tehnologiyalyq transfertti talap etedi, búl Qazaqstanda ghylymdy kóp qajetsinetin ekonomikanyng modelin is jýzinde jýzege asyru elementi bolmaq. Onyng ýstine Memleket basshysy atap ótkendey, qazirding ózinde 10 tirek uniyversiyteti anyqtaldy, sol uniyversiytetterding bazalarynda ghylym men ekonomikanyng basym salalary arasyndaghy baylanys jәne kadrlar dayarlau qamtamasyz etiledi. Sóz arasynda aita ketu kerek, Preziydent Joldauynda atap ótilgendey, tek osy maqsattar ýshin materialdyq-tehnikalyq bazany nyghaytugha 2017 jylgha deyin 10 milliard tenge bólinedi. Ghalamdyq ekonomikany damytudyng jana jaghdaylarynda atqarylatyn memleketting is-qimyl baghdarlamasynyng jogharyda qaralghan baghyttarynda halyqty әleumettik qorghaugha jәne meylinshe ómir sýru jaghdayyn jaqsartugha arnalghan әleumettik sipattaghy sharalar tolyq qamtylghan, búl da Preziydentting oilau qabiletining terendigin jәne kóregendigin kórsetedi. Túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghynyng infraqúrylymdaryn, su jәne jylu jelilerin janghyrtu siyaqty jobalar zor shyghyndy jәne kólemdi investisiyalar, onyng ishinde sheteldik investisiyalar tartudy talap etedi. Memleket basshysynyng Joldauynda búl maqsattardy jýzege asyru ýshin budjette qaralghan qarjydan basqa jyl sayyn 300 milliard tengege deyin bólinetini qaralghan, halyqaralyq qarjy instituttarynyn, jeke investorlardyng qarjylary tartylady.

Qazaqstandyq aglomerasiya qúru ayasynda halyqtyng qonys audaruy jiyileytindikten Joldauda túrghyn ýy infraqúrylymyn nyghaytu sharalary qaralghan. Onyng ishinde memleket bolashaqta satyp alu qúqyghy beriletin әleumettik arendalyq túrghyn ýy qúrylysy jýrgiziletin bolady. Búl әleumettik masyldyqty joyatyn dúrys tәsil jәne búl túrghyndardyng manyzdy әleumettik problemalaryn sheshe alady. Bilim beru jәne densaulyq saqtau salalary boyynsha arnayy toqtaludyng qajeti bola qoymas, óitkeni búl salalardaghy problemalardy sheshu bizding elimizde túraqty jәne jýieli týrde jýzege asyrylyp keledi, oghan bólinip otyrghan qarajat kólemi de úlghayyp otyr. Apattyq jaghdaydaghy mektepter men 3 auysymda oqytu problemalaryna arnalyp qosymsha 70 milliard tenge bólinedi. Mektepke deyingi úiymdardaghy mәselelerdi týbegeyli sheshu ýshin 3 jyldyng ishinde 20 milliard tenge júmsalatyn bolady. Óz júmysymnyng tәjiriybesinen bilemin, Preziydentting ónirlik әkimderge jeke sektordy tarta otyryp, búl júmyspen barynsha ainalysudy tapsyruyn óte dúrys boldy dep sanaymyn. Búl memleket, halyq jәne jeke sektor arasyndaghy yntymaqtastyqtyng taghy bir formasy bolmaq, kýsh biriktirilgen jaghdayda manyzdy әleumettik mәsele sheshiletin bolady.

Sonymen, Memleket basshysynyng Qazaqstan halqyna arnaghan búl Joldauyna jan-jaqty taldau jasasaq, ghalamdyq ekonomikada, onyng qarjylyq qúrylymynda  bolyp jatqan problemalargha qaramastan, respublikamyzdyng barlyq azamattarynyng túrmysyn jaqsartu jónindegi búryn belgilengen mindetterdi tabysty oryndaugha jәne әleumettik-ekonomikalyq ósimdi odan әri kóteruge mýmkindik beredi dep týiindey alamyz. Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng sayasy baghyty bolashaqqa eseptelgen, ony әrqashan býge-shigesine deyin is jýzine asyramyz. Onyng negizinde últtyq ekonomikany janghyrtugha jәne halyqtyng әl-auqatyn arttyrugha baghyttalghan әrdayym janashyldyq iydeyasy jatady. Búl innovasiyalyq resurs Memleket basshysynyng «Núrly jol — bolashaqqa bastar jol» Joldauynda da kórinis tapqan.

Abay.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1518
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3294
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5869