OL SÓZDER – IShTEN ShYQ¬QAN ShYN SÓZ
Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng qasiyetti qazaq jerining bir kiyesi Úlytau tórinde aitqan úlaghatty oilaryn kógildir ekrannan tyndap, gazetten oqyghanda mening oiyma Stiv Djobstyn: «Men ózimning barlyq tehnologiyalarymdy Sokratpen kezdesuge aiyrbastar edim» degen sózi oraldy. Sózding de sózi bar. Jýrekten shyqqan sóz jýrekke jetedi. Elbasynyng Úlytau tórindegi tolghanysy da búdan búrynghy sózderi siyaqty jýrekten shyghyp, jýrekke jetti. Sebebi, ol sózder – ishten shyqqan shyn sóz. Múhammed payghambar aitqanday: «Shyn sóz – qúdiretti sóz». Kisige qarap sóz alma, sózine qarap kisini al» degen hakim Abay oiyn eske salghan Úlytau tórindegi úly tolghanys elimizding býgini bekem, keleshegi býginnen de jarqyn ekenin, Elbasynyng kemel oilylyghyn taghy bir mәrte dәleldedi.
El tarihynan bastap til taghdyry, dinning jay-japsary, ekonomika men sayasattyng ózekti de ótkir mәseleleri tónireginde órbigen óreli әngime alshy týser asyqqa qúiylghan qorghasynday kókeyge qona ketti.
Álemdegi bes mynnan astam últ pen úlystyng bar bolghany jýz toqsan ekisi ghana memlekettik dengeyge jetti. Sol biyikke kóterilgenderding qatarynda tәuelsiz Qazaqstan әlemdik qauymdastyqtan óz ornyn oiyp túryp aldy. Alla taghala qazaqqa aq adal niyet, keng peyiline oray Tәuelsizdikpen birge ózi – dara, sózi – sara Núrsúltan syndy Preziydent te syilady. Tәuelsizdikke jetu qanday qiyn bolsa, ony saqtap túru odan da qiyn. Qúdaygha shýkir, qiynshylyqta qayyspaytyn enbeksýigish halqymyzdyn, dara tughan Elbasymyzdyng arqasynda Tәuelsizdigimizding býgini bekem, keleshegi kemel.
Últtyq sanany qalyptastyru, últtyq ruhty asqaqtatu, qazaqstandyq patriotizm – Tәuelsizdikti saqtap, nyghayta beruding basty sharttarynyng biri. Preziydent osyghan oray әr jyldary qadau-qadau parasatty oilar aityp keledi. Úlytau tórinde aitylghan úlaghatty oilar sonyng zandy jalghasy.
Súhbatta keninen әngimelengen ótkir problemanyng biri – dinning qazirgi ahualy. Búl ózekti mәsele tóniregindegi Elbasy kóregendigin býkil әlem kórip, moyyndap otyr. Ózgesin aitpaghannyng ózinde әrqily kózqarastaghy әrtýrli din ókilderin Astanagha jinap, bir ýstelding basynda toqaylastyruynyng ózi dara tughan danalyqtyng bir belgisi emes pe?! Dinning jeke túlghanyng ghana emes, qogham, memleket ómirindegi manyzy, jastardyng әrtýrli teris aghymdargha erip, adaspau joldary jayly Elbasy aitqan úlaghatty oilary – aqiqattyng adastyrmas aq joly dep baghalaugha layyq. San salaly dinning joly – san tarau. Sol kóp jolda adaspay dúrys baghytpen jýru asa manyzdy.
Keniya memleketining túnghysh preziydenti Djomo Keniata (1894-1978) bylay depti: «Batystyng adamdary kelgende qoldarynda injil, al bizding qolymyzda jerimiz bolatyn. Bizding kózimizdi baylap shoqynudy ýiretti. Kózimizdi ashqanda alaqanymyzda injil, al olardyng qolynda bizding jerimiz túrdy». Búl әrkez әrqaysymyzdyng jadymyzda bolatyn sóz emes pe?! Osy tústa Cherchillidin: «Aqymaqtar óz qatesinen, aqyldylar ózgelerding qatesinen ýirenedi» degen sózi oigha oralady.
Myna dónbekshigen dýnie qysqa kýninde qyryq qúbylghan almaghayyp, alasapyran uaqytta adaspaudyng baghytyn belgilep bergen baghdarsham boldy. Elbasynyng din jayly tolghanysy. «Alashqa aty shyqqan adamdar! Kósemdikterindi adaspay týzu istender! Sender adaspandar – arttarynnan alash adasady: arttarynnan ergenderding obal-sauabyna sizder qalasyzdar» dep edi-au aqylman Ahang – Ahmet Baytúrsynov. Preziydent N.Á.Nazarbaevtyng sózi men isinen ghasyr basynda aitylghan osy qasiyetti sózdi qasterleytini anyq angharylady. Sonyng aiqyn bir aighaghy Úlytau tórinde aitylghan úlaghatty oilar.
Til men din ghana emes, el tarihy, qazirgi ekonomika mәseleleri, Ukraiynadaghy shiyelenis tudyrghan problemalar, taghy basqa da ómirding ózekti mәselelerin jan-jaqty qamtyp, keninen tolghaghan últ úyasy – Úlytaudaghy tolymdy tolghanysynan N.Á.Nazarbaevtyng ghalamdyq dengeydegi úlaghatty oishyl ekenin taghy bir mәrte tanydyq.
Elbasynyng biylikting biyiginde jýrgen bilimdi kadrlargha qarata aitqan sózi Álihan Bókeyhanovtyn: «Ár úrpaq ózine artylghan jýkti jeter jerine aparyp tastaghany dúrys, әitpegende, bolashaq úrpaghymyzgha asa kóp jýk qaldyryp ketemiz. Keyingi úrpaq ne alghys, ne qarghys beretin aldymyzda zor sharttar bar» degen sózimen ýndes. Últtyng úlaghatty ústazdarynyng biri Jýsipbek Aymauytov 1918 jyly qazan aiynyng ekinshi júldyzynda «Abay» jurnalynda jariyalanghan «Últty sýi» atty maqalasynda: «Oqyghandar! Búl uaqyt jan tynyshtyghyn izdeytin, qyzyq quatyn uaqyt emes, qyzmet qylatyn, enbek siniretin uaqyt. Oilanyzdar: halyq biz ýshin emes, biz halyq ýshin tughanbyz, olay bolsa, moynymyzda halyqtyng zor boryshy, auyr jýgi jatyr» – dep jazdy. Úlytau tórinde aitylghan úlaghatty oilardyng bir parasy osy parasatty pikirdi janasha janghyrtyp túr.
Úlytau tórinde aitylghan úlaghatty súhbat – tәuelsiz Qazaqstannyng әlemning damyghan otyz elinen óz ornyn alugha bettegen qasiyetti jolyn núrlandyryp túrghan shamshyraq!
Sәbit DOSANOV,
jazushy, Memlekettik syilyqtyng laureaty.
"Egemen Qazaqstan" gazeti