Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәselening mәni 6060 0 pikir 16 Qyrkýiek, 2014 saghat 11:02

APYRYM-AY, «AyPiO» BIZGE NE BEREDI?

Ýsh kezenmen ótui josparlanghan «halyqtyq IPO»-nyng (AyPiO) ekinshi kezeni jyl sonyna taman bastalmaqshy. Al onyng birinshi kezeni qalay jýrdi, onyng qorytyndysy qalay bolyp jatyr, halyqtyng IRO-gha degen yqylasy qanday – ol jónindegi aqparatty kýndiz qolyna shyraq alyp jýrip taba almaysyn. Eger búl nauqannyng alghashqy nәtiyjesi el-júrt ýshin beymaghlúm bolsa, onyng kelesi kezeninen ne ýmit, ne qayyr kýtuge bolady?

Ókinishke oray, IPO-gha qatysty deputattar tarapynan ýkimetke jasalghan súranys ta jauapsyz qalghangha úqsaydy. Al onyng jauapsyz qalatyn jóni bar: el ekonomikasyna investisiya әkeledi degen nauqan jelbuaz joba bolyp shyqty.

Nege jelbuaz? Sebebi – qor birjasy damymaghan elde onday ekonomikalyq jobanyng jónkile jýrip ketui tipten de mýmkin emes. Joba nege jýrmey qaldy? Sebebi – el ekonomikasy ashyq emes. Kirisi men shyghysy, paydasy men ziyany ashyq kórsetilmegen, jyldyq balansy jariya etilmegen kompaniyagha qarjysyn bas-kózsiz tóge salatyn «jyndy» joq.

Mine, osy tújyrymmen bizdegi AyPiO-nyng túralaghan jaghdayyna nýkte qoya salugha bolar edi. Biraq el ýkimeti búl dalbasa tyrbandaudyng kelesi kezenin bastaymyz dep, jar salyp jatqan son, onyng qazirgi jaghdaydaghy mәn-jayy jóninde birer auyz sóz aitpasqa bolmady.

Ókinishke oray, «halyqtyq IPO»-gha qatysty mәjilis deputaty Ayqyn Qonyrov myrza tarapynan ýkimetke jasalghan súranys ta jauapsyz qalghan siyaqty. Ol ózining deputattyq súranysynda: «QazTransOyl» kompaniyasyn odan әri damytu ýshin, halyqtyq IPO arqyly milliardtaghan tenge jinaqtalghan bolatyn. Arada az uaqyt ótpey jatyp, 2012 jyldyng qorytyndysy boyynsha, 28,8 milliard tenge diviydend tólendi. Búl kompaniya tabysynyng 85 payyzy! Al aksionerler óz paydalaryn bankterdegi esepshottargha salghan. Sonda týsken qarjy kompaniyanyng damuy ýshin emes, alypsatarlyq ýshin jinaqtalghangha úqsaydy», – degen bolatyn.

Jalpy alghanda, IPO (Initial Public Offering) arqyly baghaly qaghazdar naryghynda sauda-sattyq jýrgizu – naryq ekonomikasynyng jaqsy ýlgisi. Búl degeniniz – ekonomikagha júrtshylyqty jappay júmyldyru degen sóz. Mysalgha: Ispaniyanyng «Barselona» futbol qúramasy jankýierler men aksionerler qúighan qúndy qaghazdar qarjysy esebinen kýn kóredi. «Kýn kóru» ghana emes, búl komanda Europadaghy eng bay futbol klubtarynyng biri.

Osy túrghydan alghanda, qazaqstandyqtar ýshin múnday ekonomikalyq tetik sondaylyq jat qúbylys bolmauy kerek edi. Endeshe múnday jaghymdy dýniyege nege halyq bolyp quana almay jatyrmyz? Onyng ýstine qor naryghyna ónerkәsip, energetika jәne transport salasyndaghy tabysty infraqúrylymdar týsimine halyqtyq qyzyghushylyqtyng bolmauy tipten týsiniksiz. Mәselen, birinshi kezende aksiyalaryn ashyq satylymgha shygharghan «Qaztelekomdy» aitpaghanda, «QazTransOyl» (KTO) – Qazaqstandaghy býkil múnay qúbyrynyng qúrylysyn jýrgizip, respublika boyynsha múnay qúbyry magistralynyng júmys isteuin qamtamasyz etetin alyp kompaniya! Yaghni, onyng týsimi de tәuir bolu kerek edi. Biraq onyng aksiyasyna japa-tarmaghay jabylghan júrt joq.

Endi, mine, ekinshi kezenge «KEGOC» kompaniyasynyng (quaty asa joghary elektr jelilerin taratu men tasymaldau) aksiyalaryn saudagha shygharu kózdelude. Odan keyin «Eyr Astana», «QazTransGaz», «Samúryq-Energo» (jylu jәne elektr energiyasyn óndirushi, energetika nysandaryn salu jәne qaytadan janartu), «Qaztransmorflot» kompaniyalarynyn, «Qazaqstan temir joly» últtyq kompaniyasynyn, onyng salalyq óndirisi – «Qaztemirtrans» (jýk tasymaly), «Qazatomprom», «Qazmúnaygaz» aksiyalary ashyq naryq saudasyna shygharyluy tiyis.

Bir sózben aitqanda, búlardyng arasynda osal kompaniya joq. Endi halyq bolyp júmylyp, eldegi osy alpauyt kompaniyalardyng aksiyalaryn satyp alsaq, әr qazaq barynsha bayyp, aituly kapitalist bolyp shygha kelgeli túr ekenbiz!

Biylik tarapynan jýrgizilgen nasihatqa sensek, IPO degeniniz memlekettik kәsiporyndardyng júmysyna jariyalylyq әkeluge jәne onyng qyzmetine halyqtyq baqylau jasaugha mýmkindik berui tiyis eken. Aksiya iyelengen әr Qazaqstan azamaty últtyq kompaniyalardyng basqaru isine aralasyp, aksionerlerding jalpy jinalysynda dauysqa ie bola alady, óndiristing taza paydasynan nәpaqa kóre bastaydy...

Býginge deyin halyqqa jetip jatqan bar aqparat osy maghynada ghana jýrip jatyr. Búl, shyny kerek, múhittaghy múztaudyng su betindegi úshar basy siyaqty ghana. IRO-nyng halyq ýshin shynymen-aq tiyimdi jaghy bola túra, bizding biylik onyng qauipti tústaryn kóp aita bermeydi. Onyng ýstine halyqtyng qarjylyq-ekonomikalyq sauattylyghy júrtty taqyrgha otyrghyzghan «MMM» men týrli «piramidalar» dengeyinde ghana ekenin eskersek, otar qoydy qaranghy qoragha zorlyqpen kirgizuge kýsh salghan әureshilikti angharugha bolady.

Aytalyq, qor naryghyna shyghatyndar – eldegi asa iri kompaniyalar delik. Biraq IRO ayasynda belgili bir kompaniya aksiyalary emiytentting 15 payyz aksiyasy ghana satylsa, oghan aqsha salghan azamattar búl kompaniyany basqaru qúqyghyn qalay jýzege asyru tetigin bile me? Aksiya, aksionerlik qogham turaly zannamalargha sýiensek, «úsaq» aksionerlerding dauysy kóp rette estile bermeytini anyq.

Osy rette iri aksiya iyeleri kóbinese osy «úsaq» aksionerlermen eseptesip jatpastan-aq óz aldaryna sheshim shyghara beretini jәne bar! Sonda qazaqstandyq IPO qalaysha halyqtyq bolmaqshy?

Ras, birqatar sarapshylar men ekonomister «Halyqtyq IPO» baghdarlamasyn naryq qúraldarynyng biri retinde paydalanu kerek dep eskertedi. Investorlar da tәuekelge baryp otyr. Biraq býgingi kýni bizding ýkimettin: «Shyghyngha úshyrap qalamyz dep ýrkuding qajeti joq, óitkeni aksiya satatyndar negizinen shiykizat óndirushiler men monopolister», – degen uәji halyqty aldandyra almaydy. Sebebi ol kompaniyalardyng bolashaq taghdyry aksionerlerding emes, sayasaty kýndelikti qúbylyp túratyn ýkimetting qolynda. Sonymen birge sol shiykizat óndirushiler men monopoliyagha ie bolghan kompaniyalardyng ekonomikalyq kórsetkishteri, kirisi men shyghysy, tipti olargha qatysty aqparat ataulynyng bәri jabyq jaghdayda jýrude. Búny halyqqa úghynyqty qarapayym tilmen aitqanda, kompaniyanyng esep-qisabyn bilmesten, onyng aksiyasyn satyp alugha, sóitip aksioner atanugha júrtty qalay kýshtep kóndiruge bolady?

Múnan az uaqyt búryn premier-ministrding orynbasary bolghan, býgin Últtyq bankti basqaryp otyrghan Qayrat Kelimbetov: «Aksiyalardyng baghasy sheksiz óse beredi dep oilaytyn halyqtyng psihologiyasyn ózgertu qiyn. Bizding maqsatymyz – olay bolmaytynyn, aksiyanyng baghasy qanshalyqty tez sharyqtap ósse, sonshalyqty tez qúldyrauy mýmkin ekenin týsindiru», – degen bolatyn.

Kelimbetov aitar-aytpastan, bizding halyq múnday «mektepten» ótip ýlgergen. Búl orayda el-júrtty aldap soqqan, sandyqtarynda qat-qat bolyp jatqan invest-kupondar aksiyasyn eske alsaq – jetkilikti. Sol nauqanda sorlap qalghan halyq endi aidaladaghy auzy- múrny joq aq otau AyPiO-gha attap basar ma eken? Bәlkim, aldymen sol kupondardy «aqshagha ainaldyru» nauqanyn jappay jýrgizip, oghan budjetten eleuli qarjy bólip, halyqty aldarqatudyng amalyn jasap alghan jaghdayda, júrtshylyq IRO-nyng bererinen dәmeli boluy mýmkin edi. Mine, búl «halyqtyq IRO-ny jarnamalaudyng naghyz tiyimdi ýlgisi bolar edi.

Mәselen, mynaghan qaranyz: KASE derekteri boyynsha, 1999 jyly «Qazaqtelekom» kompaniyasynyng qarapayym aksiyasynyng ortasha baghamy 2,5 myng tenge bolghan. Al 2007 jyly bagha sharyqtaghan shaqta bir aksiyanyng qúny 50 myng tengege jetedi. Biraq «әldebir qajet bolar» dep, sol aksiyalardy ótken ghasyrdyng sonynda satyp alghan halyq qarjylyq sauattylyghy bolmaghandyqtan, aksiyasyn sandyqtyng týbine salyp tastap, onyng qúny sharyqtaghan kezende, yaghny 2007 jyly satyp jiberudi bilmegen! Qazir búl kompaniyanyng aksiyalary 15 myng tengeden satylady...

IYә, qor naryghynyng sәt sayyn qalay qúbylyp túratynyn kýni búryn boljau mýmkin emes delik. Degenmen, qolynda bar aksiyany qalay tiyimdi paydalanu turaly halyq arasynda nege týsinik júmysy jýrgizilmey keledi? Endi sol «qaranghy» halyq AyPiO-nyng ekinshi kezenindegi sauda-sattyqqa qatysa ma? Búl súraqtar bizding ýkimetti sondaylyq qatty mazalamaytyn siyaqty. Ýkimet ýshin júmbaq aksiyalardy aldap-sulap satyp jiberse boldy – odan ary aramshóp shyqpasa da, qynq eter týr bayqatpaydy.

Osy qarjylyq nauqannyng basty mәni – naryqtyq qatynastar arqyly óndiristegi memleketting menshik ýlesin azaytu. Sóitip, menshiktik qatynastaghy memleketting ýlesi kemip, elde ekonomikanyng qozghaushy kýshine ainalatyn әleumettik top ósip shyghuy tiyis. Al bizding elde korporativtik qúndy qaghazdardyng ýlesi memlekettik ýleske qaraghanda әldeneshe ese kóp ekenin taghy bir ret esepke alyp kóriniz! Bir sózben aitqanda, bayityndar әldeqashan bayyp ketken, әriyne, halyqtyq jolmen emes...

Qazir atalmysh baghdarlamagha qatysty qoghamnyng pikiri ekige jarylyp túr. Bireuler «KTO»-nyng aksiyalaryn satyp alyp, odan týser-týspes paydany kýtip otyrsa, ekinshi bireuler: «Ózim enbektenip tapqan tabysymnyng artyghyn óz kәsipkerlik isime júmsaghanym nemese depozitke salyp bayyghanym jón» degen pikirde. Tipti әleumettik jelide: «Aksiya satyp alyp aldanghansha, bәlish satyp kýn kórgenim senimdirek» degen de pikirler de joq emes. Múnyng bәri Qazaqstanda jýrip jatqan IPO – halyqtyq degenge qarapayym adamdardyng senimi joqtyghyn kórsetse kerek.

Qazaqstandaghy qor naryghy Reseydegi siyaqty emes – damymaghan. Onyng ainalymdyq kórsetkishin әlemdik dengey túrghysynan qarastyrar bolsaq, ol eng songhy oryndarda eken. Qazaqstandaghy qor naryghynyng әlsiz túsy – onyng qúnsyzdyghy. Sebebi, Qazaqstan osy uaqytqa deyin strategiyalyq maqsattaghy investorlargha «múqtajdyq» tanytyp kelgeni belgili. Yaghni, qazaqstandyq ýkimet búghan deyin syrttan qúiylatyn «jyndy» aqshany maldanyp keldi. Endi әlemdik daghdarys sal auruyna úshyraghan sәtte bizding biylik eldegi investorlargha «múqtaj» bola bastaghan synayly...

Biraq sol «ishki investorlar», yaghny AyPiO oiynyna qatysuy tiyis halyq qor birjasy degen ne ekenin bilmeydi. Qazaqstandaghy qor birjasy (KASE) júmys istey bastaghanyna jiyrma jylgha juyqtaghanyna qaramastan, onyng júmys ereksheligin qazaqstandyqtardyng bәri birdey týsinbeydi, negizinen – mýlde habarsyz.

Tipti sol KASE-ning qasiyetin bilgisi kelip jýrgen adam joq. Nege? Sebebi osy uaqytqa deyin búl halyq últtyq kompaniyalardyng qyzyghyn kórgen joq. Kórgeni – ary ketse, «Qaztelekomnyn» provayderliginen tughan qaltafondar ghana. Al «KTO»-nyz el ishine janar-jaghar may jetkizip bere almay otyrghan jaghdayda taban astynda benzinge degen tapshylyq tuyp jatsa, onyng bolashaq aksiyalyq týsimi halyqtyng týsine kirer me eken? Osy uaqytqa deyin halyqqa betin búrmay kelgen últtyq kompaniyadan taban astynda qanday qayyr kýtuge bolady?

«Bәrin ait ta, birin ait» degendey, búl baghdarlamanyng halyqty eshbir aldausyz ótetinine senuge bola ma? Osy orayda myna bir bolghan jaghdaydy esinizge alynyzshy: 2006 jyly bankirler men iri kompaniya basshylary «Qazposhtagha» ózderining qyzmetkerlerin jiberip, «Qaztelekomnyn» aksiyalaryn satqyzyp alyp, keyin ony óz attaryna audaryp, jantalasqandaryn býkil el bilgen bolatyn. Yaghni, olar aksiya qúnynyng tez arada kýrt kóterilip, sonynan kýrt tómendep ketetinin ózderi ghana bilgen! Al qarapayym halyq búdan maqúrym qalghan. Osydan keyin qúndy qaghazdardy satyp alushy qarapayym azamattar tarapynan: «Búl IPO-nyng naghyz halyqtyq bolatynyna, aksiyalardyng bay qazaqstandyqtardyng nemese sheteldik kompaniyalardyng qolynda ketpesine senim joq» degen pikirleri oryndy demeske amalymyz joq...

Býgin, ekinshi kezeng qarsanynda, qoghamnyng kókeyinde taghy birqatar súraqtar túr: baghdarlama jýzege asyryla bastaghannan beri ýkimet әldebir zertteulerge silteme jasaumen keledi, biraq ol zertteulerding qorytyndysy nege jariyalanbaydy? «Halyqtyq IPO» baghdarlamasyn nasihattau nauqany ayasynda halyq arasynda әleumettik saualnama nege jýrgizilmeydi?

Emiytentter turaly investorlargha úsynylatyn aqparat nege az? Mysaly, emiytent kompaniyalardyng songhy bes jyldaghy sharuashylyq qyzmetining nәtiyjesi men kiris-shyghysy qanday? Jariyasyz esep beru men diviydend tóleu men basqaru jýiesi boyynsha sheshim qabyldau jónindegi týsiniksiz mәseleler halyqtyng AyPiO-gha degen ansaryn audara ala ma?

Dúrysy, búl halyqtyq baghdarlamanyng jýru barysyn bizding ýkimetting ózi әli de zerttey týsui qajet. «Halyqtyq (eger ol shynymen de halyqtyq bolghan kýnning ózinde!) IPO» ótkizdi eken dep, bizdi eshkim damushy elderding qataryna qosa salmaydy. Jәne bilikti ekonomist-mamandardyng aituy boyynsha, qarjygha qatysty múnday halyqtyq nauqandy ótkizu ýshin, bir ghana qor naryghyn ghana emes, ekonomikanyng barlyq ózge salalary men baghyttaryn qosa jetildiru qajet.

Halyqaralyq tәjiriybe boyynsha, IPO ekonomika kemeldengen kezde jýrgiziletin ekonomikalyq nauqan, al qúldyrap bara jatqan ekonomikany kóteru ýshin, ekonomikanyng bir nemese tútas salasyn jekeshelendiru nauqany ótkiziledi. Al qazir Qazaqstanda osy eki nauqannyng ekeui nege jarysa, әri qatarlasa jýrgizilip jatyr?

Osy kýdikting astarynan ashyq ekonomikalyq sayasattyng joq ekendigin angharu qiyn emes. Kezekti jekeshelendiru men kólenkeli kapitaldy jariya etu nauqanynan týsken qarjy AyPiO arqyly Qazaqstan ekonomikasyn qaltalylardyng bóliske salu әreketining nyshany bayqalady degen pikirdi taghy da joqqa shygharugha bolmaydy.

Al endi osynday bylyq jaghdayda qarapayym halyq ne isteui kerek? Kәsiby mamandardyng aituy boyynsha, halyqqa eki-aq nәrseni eske saqtaghan jón. Qor naryghynyng túraqsyzdyghyn aldyn ala boljau mýmkin bolmaytyndyqtan, aksiya ataulyny bireuden qaryz aqsha alyp nemese bankiden nesie alyp, satyp alugha bolmaydy. Ekinshi – aksiyany ózinizde bar artyq aqshagha ghana satyp alghanynyz jón.

Artyq aqsha degenimiz ne?

Ol sizding qaltanyzdan shyghatyn shyghynnan kirisiniz artyq bolghan kezde payda bolatyn qarjy.

Al onday qarjy sizde bar ma?

Mine, mәselening mәni – osynda.

Gýlmira

TOYBOLDINA,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(«DAT» jobasy № 32 (256) 11qyrkýek 2014 jyl.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394