Qazaq qúryltayyna qatysty sayasattanushy Aydos Sarymnyng syny pikirimen portalymyzdyng túraqty oqyrmandary tanys bolar. Aydos Ámirollaúly atalghan qúryltayda bayandama jasaghan kommunist Ghaziz Aldamjarovtyn  sózderinen de «ilip alar eshtene tappadym. Ol kisining aitqandary bayaghydaghy "Znaniye" qoghamynyng lektorlarynyng qaladaghy zauytqa kelip, "mal túqymyn asyldandyru kerek" deytin   jattandy bayandamadan aspady. Qayta jaryssózdegi habarlamalar, aimaqtardan kelgen azamattardyng sózderi jýz ese mazmúndy, tartymdy bolghanday kórindi» deydi.

-  Al, Ayeke, qúryltayda bas bayandamashy Ghaziz Aldamjarovqa shýilinuinizge jol bolsyn. Ony synauynyzgha ne sebep boldy?

Qazaq qúryltayyna qatysty sayasattanushy Aydos Sarymnyng syny pikirimen portalymyzdyng túraqty oqyrmandary tanys bolar. Aydos Ámirollaúly atalghan qúryltayda bayandama jasaghan kommunist Ghaziz Aldamjarovtyn  sózderinen de «ilip alar eshtene tappadym. Ol kisining aitqandary bayaghydaghy "Znaniye" qoghamynyng lektorlarynyng qaladaghy zauytqa kelip, "mal túqymyn asyldandyru kerek" deytin   jattandy bayandamadan aspady. Qayta jaryssózdegi habarlamalar, aimaqtardan kelgen azamattardyng sózderi jýz ese mazmúndy, tartymdy bolghanday kórindi» deydi.

-  Al, Ayeke, qúryltayda bas bayandamashy Ghaziz Aldamjarovqa shýilinuinizge jol bolsyn. Ony synauynyzgha ne sebep boldy?

- Ony sizding gazette de, basqa da basylymdarda da kópten beri ashyq aityp jýrmin. Kezinde Serikbolsyn Ábdildinge de ashyghyn aitqam. Jaqynda kompartiyanyng birinshi hatshysy bolghan Ghazekene de qaytaladym. Aldamjarovty adam, túlgha retinde syilaugha dayynmyn. Degenmen onyng býgingi sayasy ústanymdaryna ýzildi-kesildi qarsymyn. Mening týsinigimde qazaq bola otyryp, kommunist atanu - satqyndyqpen para-par. Kezinde últymyzdy joya jazdaghan iydeologiyany úyalmay ústanu - qazaqty qorlau. Sondyqtan kommunistik liyderlerding "últshyldyghyna" kýmәnmen qaraymyn. Kommunister qazaqqa birdene aitu ýshin  Lenin men Stalin siyaqty qanisherlerding qylmysy ýshin keshirim súrasyn. Olardyng atyn shygharyp, kókke kóterulerin qoysyn. Sodan keyingisin uaqyt kórseter. Bir aghalarymyz Ghazekeng de keremet últshyl dep qaldy. Onysy ras bolsa, azamattyq, adami, qazaqy tandauyn jasasyn. Býgin, dәl qazir. Olay etpese, aghamyzdyng búl tirshiligi týske deyin pedagog, týsten keyin pedofil bolghanday әser etedi eken. Áriyne, pedagog ta, pedofil de balalardy ózderinshe jaqsy kóretin shyghar, alayda búl ekeuinin  "balalardy jaqsy kóruinin" maqsaty men múraty әr-týrli emes pe? Bar menzegenim osy ghana...

-  Osy qúryltaydyng ótu barysyna qarap, qyzyl sózdi suday sapyrghan qazaqtyng basy eshqashan birikpeytin siyaqty kórinedi ghoy...

-  Men osynday jalpylama sózder men payymdardan aulaq jýruge shaqyrar edim. Qazaqtyng ýlken mәselege, jeme-jemge kelgende birigetinine, birige alatynyna tolyq senemin. Ózimizding halqymyzdy qaralap, jerley bergennen ne shyghady? Keybir aghalarymyz siyaqty qazaqtyng qarang bolashaghy haqynda ókine bersek, kýrsine bersek ne bolady? Mәsele basqada. Qalyng qazaq dәl býgingi qúryltay kótergen úrandar men lozungiler tóniregine birige me dep ózimizge súraq qoyyp kórelik. Mening oiymsha, ol ekitalay dýniye. Olay bolatyn bolsa, mәselening mәnisin qazaqtan emes, óz basymyzdan izdesek qaytedi? Mysal keltire otyrayyn. Qúryltaygha qatysushylardyng barlyghy derlik: jerdi qaytadan memlekettendiru kerek degen úran tastady. Oghan jinalghandar du qol shapalaqtady. Ásirese qalada túryp jatqandar qyzu qoldady. Al, jaqsy, memleket qaytadan barlyghyn óz qolyna aldy. Sonda ne bolady? Eger janaghyday úran tastaghandardyng qisynyna salsaq, jerdi iyelenip otyrghandar ony memleketke tapsyruy kerek. Sony memleket qayta bólip, qaytadan kommunizm ornatpaqshy ma sonda? Álde qaytadan kolhoz qúramyz ba? Ol ýshin qaytadan kәmpeske ótkizip, halyq jaulary men baylardy atyp, Itjekkenge aidaymyz ba? Osy qisyndy jalghastyra berer bolsaq, onda qaladaghylar da kezinde jekeshelegen pәterlerin memleketke qaytaru kerek. Sebebi jalpy "әdildik" prinsipteri auyldyqtarmen qatar qalalyqtardy da qamtuy tiyis. Sonda azamat soghysyn bastap ketuimiz kerek pe 1918-shi jyldaghyday? Onday jaghday bola qalsa, talay "Qarash-Qarash" qaytalanady dep nege eshkim auzyn ashpady? Kýrek pen ketpendi songhy ret osydan qyryq jyl búryn ústap ketkender býgingi kýni jerdi iyelenip, onyng arqasynda kýn kórip otyrghan ýlken tap ókilderi turaly nege ýndemeydi? Mәsele jerdi million gektarlap alghandar turaly emes: olardy sózsiz ornyna qoi kerek. Al bir-eki gektargha astyq, kartop egip, jekeshelengen shabyndyqtargha malyn jayyp kýneltip jýrgen qazaqty qaytemiz? Ekinshi ret qoldan ashtyq jasap beremiz be? Auyldyng kópshiligi qazaq degen ózimiz emes pe? Sonda qalay? Qisyn qayda? Osynday jalghan kommunistik, sosialistik úrandardan qashan qútylamyz? Jer bolghan song onyng iyesi boluy kerek. IYesiz jerding kiyesi bolmaydy. Memleket pen qogham sol jerding qorlanbauyn, tiyimdi paydalanuyn qamtamasyz edip qadaghalap otyru kerek. Búl әlemdik ýrdis. Bolmasa, biz býgingi Qyrghyz elindegidey jaghdaygha týsemiz. Jeri barlar men jeri joqtar ol jaqta ashyq teke-tireske shyghyp otyrghan joq pa? Qazaqtyng týbine jetse osy jer dauy jetui mýmkin. Osyny da úmytpayyq. Al eldi biriktiretin mysaldar kerek bolsa, onyng barlyghy bayaghydan ayan: ol Tәuelsizdik, Últtyq memleket qúru, Últtyq memleketti últtyq mýddege say júmys istetkizu, Últtyq baylyqtyng últ múratyna qyzmet etui, qazaq tili, tarihy, dili, dini, Týrik birligi.

-  Auzynyzdan Qyrghyzstan degen sóz shyghyp qaldy. Qúryltaydaghylardyng basym kópshiligi osy Qyrghyzstandy jii mysal etti. Soghan úmtyluymyz kerek dedi. Soghan qalay qaraysyz?

- Qyrghyzstandaghy jaghdaydy Qazaqstanda qaytalau kerek degende óz basym ýlken kýdikpen qaraymyn. Biz býgin parasatymyzdyng bezbenine demokratiyanyng qúny men memleketting maqsatyn salyp, ólsheuimiz kerek. Qaysysy artyq? Kórshi qyrghyz elinde memleket joyylyp, odan qalsa, ekige bólinu qaupi bar. Bizge de keregi osy ma? Eger demokratiya tәuelsizdikten aiyrugha әkelse, eldin, jerding ydyrauyna aparsa, onda onday demokratiyanyng qúny bir tiyn. Demokratiyanyng ornauy biylikti bir banditting qolynan ekinshi bandittyng qolyna aparyp bere salu degen sóz emes. Memleketimizding demokratiyalyq mehanizmdersiz ómir sýre almaytyny da haq. Demokratiya degenimiz jeke bastyng jauapkershiliginen bastalsa, demokratiyalyq memleket - tarihy sýzgiden ótken, shyndalghan ortaq jauapkershilikting jemisi. Oghan jetu ýshin býgingi biylikti qiratu, taqtan taydyru jetkiliksiz. Nazarbaev ketse boldy, elimiz Jerúiyqqa anylapy, ertegidegidey qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaydy dep sanau - sayasat emes, sayasy sandyraq. Tarihtan bilemiz: naghyz kýrdeli sayasy synaq avtoritarly biylik qúlaghan kýnnen bastalady. Osyghan deyin qordalanghan, jinalghan problemalardyng barlyghy jaryqqa shygha bastaydy. Sol kezde auyl emes, memleketti shayyp ketetin últtyq dengeydegi Qyzylaghashtyng qaytalanbaytynyna kem kepil? Auylgha el aman bolsa asarlatyp kómek beruge bolar, al memleketke qol úshyn kim soza qoyady dersiz? Olay bolatyn bolsa, biz myqtap oilanuymyz kerek. Sayasatta onay jol bolmaydy. Onay joldar men onay sheshimder týptin-týbinde tyghyryqqa aparatyny aiqyn.

- Múhtar Shahanovtyng qozghalysy alghash qúrylghan kezde, bizding gazet: «Búl úiym ekige, ýshke, tipti qyryqqa jarylady» - dep, jazghan edik. Sol pikir shyndyqqa ainalatyn týri bar ghoy?

- Múhtar aghamyz bastaghan "Tәuelsizdikti qorghau" qozghalysy endi ghana bekip, úiymdastyru mәselelelerin sheship keledi. Qúrylmaghan úiymdy bólindi, jaryldy deu qatelik bolar. Jaqynda ghana jalpy jiyn bolyp, onda qozghalysty qúrudyng joldaryn, qozghalystyng jarghysyn talqyladyq. Mening týsinigimde, Múhang elimidegi kez-kelgen partiyamen teng túlgha. Halqymyzdyng asyl azamaty, sýiikti úly. Ol aghamyzdyng bedelin, oghan degen halyqtyng iltipatyn bizder biylikti últ mәselesine qaratu ýshin dúrys paydalanuymyz qajet. Olay bolatyn bolsa, Múhang bastaghan qozghalys últtyq úiymdardy, jastar úiymdaryn, ziyaly qauymdy biriktirip otyratyn "agha úiymgha", "arbitr úiymgha" ainaluy tiyis. Onyng qasynan talay úiymdar, qorlar, qoghamdyq birlestikter qúryla bersin, qanat jaysyn. Biraq, "Tәuelsizdikti qorghau" der kezinde últqa da, biylikke de, partiyalargha da baghdar berip, jónin aityp otyratyn, birlesip júmys isteu, әreket etu dәstýrin qalyptastyratyn últ ordasyna ainaluy tiyis. Eger birigip júmys isteu dәstýri payda bolsa, ol erte me, kesh pe institutqa ainalady. Býgin biylikten basqa qoghamgha sózi óter institut joq. Onday instituttardy damytugha biylikting qúlqy da joq siyaqty bolyp elesteydi. Olay bolatyn bolsa, kem degende bir bedeldi últtyq, qoghamdyq institutty dýniyege әkelu bizding paryzymyz. Áriyne, osynday qisyndy qabyldaghysy kelmeytin, óz basyna tóbe, óz ainalasyna kósem bolghysy kelip jýrgender de az emes. Biraq olardyng uaqyty әldeqayda ótip ketken. Jalghyzdyng ýni shyqpas deydi qazaq. Olar birdene depti, olar renjip jatyr eken dep últtyng kóshin toqtatyp qoyatyn uaqytymyz joq. Sayasattyng japan dalasynda jalghyz qalam deushilerge artyq sóz aityp, solardyng lany men aiqayyna nazar audarudyng qajeti shamaly. Ol da sayasy tandau shyghar. Oghan da týsinistikpen qarayyq.

- Qúryltayda qazaqtyng mýiizi qaraghayday ghalymdary, aqyn-jazushylary bolmady ghoy. Osyghan qaraghanda, qazaq mәselesine jany ashityn ziyaly qalmaghan siyaqty ma, qalay oilaysyz?

- Óz basym onday jaghday bolatynyn sezgem. Tang qaludyng qajeti joq. Ziyaly qauymnyng basyn biriktiru ýshin úran tastau men qatty sóz aitu azdyq etedi. Jazushylarymyz da soqyr emes: bedeli, salmaghy bar adamdardyn, úiymdardyng manyna ghana toptasady.

- Qúryltayda sóilegen azamattardyng kóbi Kenesary han jayly pikir aitty. Sayasatker retinde aitynyzshy, Kenasarynyng basy tabylyp, elge әkelinse, bizding elding memlekettik qúrylymyn ózgertuge bolady degen sóz bar. Osynyng jónin týsindirinizshi?

-  Kenesary - qazaq últtyq qozghalysynyng simvoly. Búl sózsiz. Onyng ruhy, isi bizge ruh berui kerek. Alayda onyng basyn әkelsek boldy, qazaqtyng baghy ashylady, biylikting basy ketedi deu baryp túrghan nadandyq. Onyng basyn elge qaytaru mindet, tarih aldyndaghy jauapkershiligimiz! Alayda tek osyny ghana sayasy kýresting múraty, jalauy etu - qiyanat. Qay túrghydan alsaq ta. Aqyl-parasat túrghysynan búl - tap-taza fetishizm, diny túrghydan - kýpirlik. Eger ruhty, jiger men qayratty jýregimizden taba almasaq, onda eshqanday bas ta, basqa da jәdiger de bizge kómektese almaydy. Kezinde, esimde bar, dәl osynday әngimeler Tayqazandy әkeler aldynda kóp taraghan bolatyn. Tayqazannyng Qoja-Ahmet kesenesinen oryn alghanyna qanshama jyl ótti, jaghdaymyzdyng jaqsarghany shamaly. Erteng Er Kenening basyn tauyp, elge әkelip, arulap Týrkistangha qoyalyq. Jaghday taghy da ózgermeui mýmkin. Sol kezde bireu Ál-Farabiydi, taghy bireu - Beybarysty әkelu kerek dep úran tastauy ghajap emes. Odan qalsa Attila men Shynghyshan da bar. Tarihymyzdy tereng bilsek, odan taghlym alsaq, parasatpen tarazylasaq últtyq ruhty oyatugha bolady. Onyng oyanuyn, jandanuyn belgili bir oqighagha ne jәdigerge baylap qoygha óz basym qarsymyn.

-  Osy qúryltaydan keyin bolashaqta búdan da ýlken qúryltay ótkizemiz degendi estidik. Alghashqy qadamymyz qiyndau boldy, keleside kósh jýrip ketedi dep oilaysyz ba?

- Men bilsem jazda Álem qazaqtarynyng kezekti qúryltayy ótedi. Sony aityp otyrghan shygharsyz. Al ótken qúryltaygha baylanysty Nisshening "Bizdi óltirmegen nәrsening barlyghy bizge kýsh beredi" degen sózi esime keledi. Ótken is ótti, bolar is bitti. Ol da tarih bolyp qalar. Últtyng oyanuy, oy men ruh silkinisi bir qúryltaymen sheshiletin is emes. Osydan da sabaq ala bileyik.

Súhbat «Dat» jobasymen jaryq kórip jatqan «Obshestvennaya pozisiya» gazetinde basylghan. www. abai.kz aqparattyq portaly súhbattyng tolyq núsqasy berip otyr.