Senbi, 23 Qarasha 2024
Újdan 6728 0 pikir 9 Qyrkýiek, 2014 saghat 09:21

ISLAM DINI REYTING KÓTERU QÚRALY MA?

Ótken joly bir kisi: «Qazir adamdar ayaghymen emes, auzymen jýrip ketti me, qalay ózi?» – dep saual tastap edi kýrsinip. Búl bir kýlip alghangha әdemi teneu. Biraq baybyna barsaq, rasynda da kýlki emes, kýrsinetin dýnie eken.

Tanghy asty aqparatpen arpalysyp iship, janalyqpen tynystap túrghan qazirgi qogham estigen-kórgenine senip qalatyn jaghdaygha jetti. Búghan bir dәlel: ótken joly shashtarazgha bardyq. Ádetimizge salyp, әngimelese kettik. Qalanyng jigiti me, әlde dinnen alystau boldy ma, әiteuir shash qiyatyn azamat Qazaqstan músylmandary diny basqarmasyn bilmeytin bolyp shyqty. Bas mýfty degendi mýldem estimepti. Múnyng sebep-saldaryn oilanugha múrsha bolmady. Biraq әlgi jigitpen әngimemiz esh jaraspay, qiiy kelmey qoydy. Diny basqarmany, meshitti bilmeytin bauyrymyz súraqty tótesinen bir-aq qoydy: 

– Anau imamnyng taghdyry ne boldy?

– Qaysy?

– Skandal shyghyp edi ghoy, bir imam turaly.

Bizding әngimemiz osy jerde «týiisti», sózimiz «jarasty», әriyne, ókinishke qaray. Onyng elimizdegi din jayly, Islam turaly, meshit, imam jayynda bar bilgeni osy boldy. Endi kýluge de, kýrsinuge de rúqsat...

«Otyz tisten shyqqan sóz otyz ruly elge jetedi», – degenimiz osy ghoy. Ásirese, jaqsy sózden búryn teris pighyldy pikir tez tarap, sanagha soqqy jasauda. Din taqyryby sóz ústar tilshiler qauymy tarapynan da talqylanuda. Biraq qalay?

Elbasy 2006 jyly әlemdik din kóshbasshylarynyng qúryltayynda kókeyde jýrgen mәseleni kóterip edi: «Búqaralyq aqparat qúraldary basqa dindegilerding qasiyetti sezimderin qorlaudy úshyndyra týsse, onda búl jurnalisterding erte me, kesh pe óz nanymdarynyng qorlanuymen betpe-bet keletini aiqyn bolady. Bireu ýshin qasiyetti nәrse basqa bireu ýshin әzil nemese kelemej taqyryby bolmauy kerek. Búl qarapayym qaghida, ókinishke qaray, ony jurnalister men sayasatshylar jii búzady».

Ras, biz keyde Islam, imam, meshit degen úly úghymdardy sensasiyagha ainaldyryp, óz dinimizdi, óz nanym-senimimizdi qalaysha qorlap jatqanymyzdy bilmey de, sezinbey de qalamyz. Juyrda bedeldi bir saytta «Meshitting búrynghy imamyna qatysty sot ýkimi shyqty» degen taqyrypta aqparat jariyalandy. Ol imamdyqqa deyin de keyin de birneshe memlekettik qyzmette bolghan, týrli salada júmys istegen. Múndaghy bar mәsele imam sózine tirelip túrghanday. Búrynghy imamdyq qyzmetining qazirgi jaghdayyna ne qatysy bar degen oilar da mazalaydy. Din qyzmetkeri «sýrinip» ne «týshkirip» qoysa, sony sensasiyagha ainaldyryp, arandatushy aqparat taratugha beyim BAQ ókilining búl әreketin ózining ar-úyaty men namysyna qaldyryp qoyghanymyzben, júrttyng jadynda jaghymsyz oy úyalaydy eken. Alghashqy jalghan aqparat, teris pikir tudyratyn janalyq qashanda búqaranyng nazarynda, sanasynda qalady. Jýz argument nemese jýz fakti sol bir ótirikting ornyn basa almay qalatyn jaghdaylar da bolady. Sot ýkimi shyqpay jatyp, qasterli úghymdardy, din qyzmetkerlerin jaqsylyqqa «qimay», jamandyqqa jol ashuymyz, asyghystyqpen bayybyna barmay, arandatushy aqparat taratuymyzdyng sony ózimizding opyq jeuimizge, kirshiksiz dinimizge kýie jaghyp qoiymyzgha әkep soghady. Islam – kemel din. Kemshilik – pendege tәn. Alayda pendening az-kem kemshiligin aiday әlemge pash etu abyroy әkele qoymas. Bireudi jamandyqqa qisaq, músylmanshylyghymyz qayda qalmaq?! Bizding niyet – din taqyrybyn oqyrman jinau yaky reyting kóteru qúralyna ainaldyrmasaq, qadirmendi qalamger! Qalam týzelse, qauym da týzelmek.

 

Aghabek QONARBAYÚLY,

Qazaqstan músylmandary diny

basqarmasynyng baspasóz hatshysy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5391