Osy aptada abai.kz aqparattyq portaly Memlekettik tildi damytu Preziydenttik qoryna jana diyrektor bolyp taghayyndalghan Azat Shәueev myrzamen (surette) internet-konferensiya ótkizgen bolatyn.

Tómende 27-30 sәuir aralyghynda qoyylghan súraqtardyng jauaptaryn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Qayyrly kýn, qúrmetti qauym!

Eng aldymen til janashyrlarymen súhbattasugha mýmkindik jasap otyrghan www.abai.kz aqparattyq portalynyng redaksiyasyna internet-konferensiyagha shaqyrghandary ýshin ýlken rizashylyghymdy bildiremin. Ekinshiden, qazaq tili ýshin jasalyp jatqan býgingi qam-qareketting ruhaniy-últtyq ýni bar qúbylys ekendigine kónilim tolyp otyr. Endi naqty saualdargha kóshelik.

Osy aptada abai.kz aqparattyq portaly Memlekettik tildi damytu Preziydenttik qoryna jana diyrektor bolyp taghayyndalghan Azat Shәueev myrzamen (surette) internet-konferensiya ótkizgen bolatyn.

Tómende 27-30 sәuir aralyghynda qoyylghan súraqtardyng jauaptaryn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Qayyrly kýn, qúrmetti qauym!

Eng aldymen til janashyrlarymen súhbattasugha mýmkindik jasap otyrghan www.abai.kz aqparattyq portalynyng redaksiyasyna internet-konferensiyagha shaqyrghandary ýshin ýlken rizashylyghymdy bildiremin. Ekinshiden, qazaq tili ýshin jasalyp jatqan býgingi qam-qareketting ruhaniy-últtyq ýni bar qúbylys ekendigine kónilim tolyp otyr. Endi naqty saualdargha kóshelik.

1. Azat myrza, www.abai.kz aqparattyq portalynyng iyneternet-konferensiyasyna hosh kelipsiz! Búl portalda beting bar jýzing bar demey "qolapaysyz" súraqtar qoyyla beredi. Qoryqpaysyz ba? Mysaly, Berik Ábdighaly myrza qoryqpaytyn. Qoryqpaytyn sebebi ol kisi әbden sóilep ýirenip qalghan. Sol Berik myrza bir súhbatynda "qazaq tilinde qate jarnamalar men qate jazulardy kórsenizder suretke týsirip alynyzdar, qazaq tildi BAQ-qa jariyalaymyz" degen bolatyn. Biraq solay jasaghanyn kózimiz shalghan joq. Mine, siz de súhbat beremin dep qúlshynyp otyr ekensiz. Súhbat berip, júrtqa tanylyp bolghan sng uәdeni auyzsha ýiip tógip bir jaqqa ósip ketpeysiz be? Sonda Qordyng júmysy ne bolady? Qordyng júmysy qor bolyp qala bere me?

Saghymbek Ualiy

Saualynyzgha rahmet. Qordyng 2009 jyly «Ayqyn» respublikalyq gazetimen birlesip «Qoghamdyq til inspeksiyasy» fotobayqauyn úiymdastyrghany barshanyzgha belgili jayt. Búl bayqau barysynda bilbordtarda, jarnamalyq plakattar men memlekettik jәne jekemenshik úiymdardyng mandayshalarynda jiberilgen qatelerding fotosuretterin qabyldap, apta sayyn gazet betinde jariyalap otyrdyq. Elimizding barlyq aimaqtarynan kelip týsken hattar toqsan sayyn qorytylyp, óreskel qateleri bar fotosuret avtorlary aqshalay jýldelermen marapattaldy: 1-shi oryn - 50 myng tenge, 2-shi oryn - 30 myng tenge, 3-shi oryn - 20 tenge. Jinaqtalghan fotosuretter tiyisti sharalar qoldanu ýshin «Núr Otan» HDP arqyly jergilikti atqarushy organdargha jiberildi. Biyl da osynday fotobayqaudy respublikalyq gazettermen birlese ótkizudi josparlap otyrmyz.

2. Shyn biyliginiz jetse, naq qazaq tili ýshin júmys jasaghynyz kelse,
ministir men ókimet biyligindegi barlyq qyzmetkerlerdi jylynda 3 ret qazaq tilinen syn alu joldaryn qarastyra alasyz ba?
Osynday taqauyr bolmasa ózindi el moyyndamaydy. Jibek.

Búl súraq avtorynyng ministrler men ókimet biyligindegi barlyq qyzmetkerlerden jylyna 3 ret qazaq tilinen synaq alu joldaryn qarastyru jónindegi úsynysyn batyl oy retinde qabyldaymyz. Keleshekte búl mәseleni Qamqorshylyq kenes qúramyndaghy halyq qalaulylarynyng nazaryna úsynatyn bolamyz.

3. Bir súraq: Memlekettik tildi damytu qorynyng budjeti qansha jәne ony qanday naqty júmystargha júmsaysyzdar. Qarjy jetkilikti me?

32. Qordyng qazirgi budjeti qanday? Qanday jobalar qarjylanyp jatyr? Qor qúrylghaly beri qanday sharalargha úiytqy boldy?

Qordyng budjeti mynansha dep naq aita almaymyn, múnyng sebebi Qor qyzmetining ereksheligimen baylanysty, bizge memlekettik budjetten josparly týrde qarjy bólinbeydi. Byltyr Qorgha qúryltayshylar tarapynan bólingen qarajat (júmysymyzdyng alghashqy jyly Qordyng negizgi qúryltayshysy QR Túnghysh Preziydenti Qorynan qarjy bólgen bolatyn) pen demeushilerden týsetin qarjyny qazaq tilining qoldanys ayasyn keneytuge baghyttalghan qoghamdyq jobalargha qoldau kórsetuge júmsadyq. Býgingi kýni de Qorgha elimizding týkpir-týkpirinen osynday 130-dan astam joba kelip týsip otyr. Qor janyndaghy sarapshylar kenesi olardyng ozyq ta tiyimdi dep tanylghandaryn tandap, arnayy konkurstyq komissiyagha úsynady. Konkurstyq komissiya sheshimimen iriktelgen jobalar qarjylandyrylady. Qordyng birinshi jyly atqarghan júmysymen bizding internet-sayttan tolyq tanysugha bolady (www.qazaq-found.kz).

4. Sәlemetsiz be. Is-qaghazdary qashan, qay jyly tolyq memlekettik tilge kóshedi? Tolyq memlekettik tilde jýrsin dep ókim beruge Sizding qúqynyz bar ma?

Ózderinizge belgili, biylghy jyldan bastap elimizdegi barlyq memlekettik organdarynda is-qaghazdaryn jýrgizu qazaq tiline kóshirildi. Songhy uaqyttaghy bayqaghanym, qay memlekettik organgha qanday qújat aparsanyz da qazaq tilindegi núsqasynsyz qabyldamaydy. Oghan ózim talay ret kóz jetkizip, josparly isting nәtiyjeli ayaqtalghanyna kuә boldym. Búl isting aldaghy uaqytta jalghasyn tauyp, tilding qoldanys ayasynyng keny týsetinine senimdimin.

9. Azeke qyzmetiniz qútty bolsyn. Qordyng búrynghy bastyghy Berik Ábdighaliyev kezinde Sizderding úiymdarynyzdyng aty jalpaq júrtqa belgili boldy. Osynday qor bar eken degen siyaqty. Biraq ol jarnama jaqsy jaghynan jetken joq. Ábdighaliyevting "Alash ainasyna" bergen súhbaty ózining jan-jaqta yaghny qazirgi kelbetin kórsetip ketti. Osydan kelip sizge qoyar súraghym, siz qanshalyqty qordyng imidjin jaqsartyp, júmysyn jandandyrasyz? Álgi Berik aghamyz biz jay qoghamdyq úiymbyz dep aitumen bolghan edi. Sózining maghynasy qordyng qolynan keletini qoghamdyq pikir tudyrumen ghana shekteledi degenge sayady. Endi siz nendey josparmen ana tilimizding jaghdayyn jaqsartugha kýsh salasyz. Almatydan Erkinbek

10. Memlekettik til - memleket qauipsizdigining kepili. Sondyqtan bir tilding tóniregine toptasu manyzdy.Tili ala-qúla el týrli arandatugha tez úrynady. Bir tilde sóilemegen elding auyzbirshiligi bolmaydy. Múnday memlekettegi últaralyq túraqtylyq ta tez kózaldau. Óitkeni Tәuelsizdik alghaly memleket "qazaq mәselesimen" eshqashan ainalysqan joq, "til problemasy" halyqtyng kónbistigining arqasynda ghana әzirge "attangha" ainalmay otyr. Biraq, búlay úzaq bola berui mýmkin emes, qazaq qazaq tilinde sóileudi týpting týbinde ashyq talap etedi. Sondyqtan bizding erteng barmaghymyzdy tistep qalmauymyz ýshin sózden iske kóshetin mezgil jetti. Osy baghytta bizding Preziydentimizding qory pәrmendi sharalar atqarady dep senemiz. Sizding aldaghy josparlarynyz qanday?

11. Azat myrza! Qazaq tilin óz qalpyna keltirip, Mәtebesin asqaqtatu ýshin aldymen jogharghy biyliktegi "semiz myrzalar" Qazaqsha sóileui kerek. Onsyz basqasy qúr dalbasa.
Sol aghalardyng talay jiyn-toylarda, kezdesulerde, tipti, últ taghdyryna qatysty úly dýbirli jinalystarda Mәskeu tilimen sayrap otyrghanyn ýnemi kóremiz. Eng aldymen soghan tosqauyl qoyyluy kerek. Oghan sizding qordyng shamasy, yaghni, qúzirettik quaty jete me?
Ekinshi saual: "El bolamyn deseng besigindi týze" degen ataly sóz bar. Elimizdegi mektepter men uniyversiyteterde oqityn jastardyng 50 payyzgha juyghy óz Ana tilinen mahrúm qalghan. Sol bostyqty toltyrugha qanday júmystar jasau oilarynyz bar?

Astanadan Úlarbek Baytaylaq.

IYә, Bekeng óz oiyn Qor júmysynyng negizgi baghyt-baghdaryna say negizdep otyr. Olay deytinim, biz shynynda da ýkimettik emes úiymbyz. Biz qyzmetimizdi Jarghymyzda belgilengen maqsat-mindetterge say jýrgizemiz. Qor qoghamdyq pikir tughyzumen qatar, tyng da útqyr qoghamdyq iydeyalardy kóterip, olardy jýzege asyrugha múryndyq bolmaq.

Sózden iske kóshetin mezgil jetti degen pikirlerinizge tolyq qosylamyn. Alayda, qazaq tilin órkendetuge, onyng mәrtebesin kóteruge tek biylik basyndaghylar jauapty, nemese búl qúzyretti mekemelerding ghana mindeti deu jansaq pikir dep oilaymyn. Meninshe, jýregi qazaqpyn dep soghatyn әrbir azamat qazaq tilin bilmeytin óz әriptesin, jii aralasyp túratyn joldasyn, tuysyn, kórshisin, al student, oqushy jastar kurstasyn, klastasyn, dosyn, qúrbysyn ýiretse, qazaq tilin bilmeytin azamattardyng basym bóligi bir-eki jylda auyzeki sóilesuge jarap, keyinnen qazaqsha gazet oqyp, teledidar kóruge de yntalanar edi dep oilaymyn.

Mysalgha, men búryn әriptesim, qazir jaqyn dosyma ainalghan ózge últ ókilimen birneshe jyl qatarynan tek qazaqsha sóilesuge tyrysamyn. Qazir ol qazaqsha әngimelesuge de jarap qaldy. Al júbayym qyzmettes әriptesin, birinshi kursta oqityn student qyzym ózimen birge oqityn qúrbysyn (ózge últ ókili) qazaqshagha ýiretip jýr... Tanystarymnyng arasynda múnday mysaldar kóp kezdesedi. Sondyqtan da M. Áuezov aitqanday: «Qay isting bolsyn ónuine ýsh týrli shart bar. Eng әueli niyet kerek...».

Osy baghytta «Jas Otanmen» birlesip Astananyng bir jogharghy oqu ornynda tәjiriybe retinde bir shara ótkizudi josparlap otyrmyz. Joba maqsaty - student jastardy qazaq tilin ýirenuge yntalandyru, olardyng bos uaqytyn tiyimdi paydalanuyna yqpal etu (jat qylyqtardan aulaqtatu) jәne olargha «enbegining zeyneti» retinde materialdyq qoldau kórsetu. Jobagha qatysu ýshin qazaq tildi student ózimen birge qazaq tilin ýirenuge yqylas bildirgen jastardy әkeledi. Olar testileu ortalyghynyng arnayy baghdarlamasy boyynsha test tapsyrady, tildi bilu dengeyi anyqtalady. Tildi ýiretushi men ýirenushige eki ay uaqyt beriledi. Belgilengen merzim bitken song til ýirenushi student test synaghyn qayta tapsyrady. Arnayy jasaqtalghan komissiya qorytyndysy boyynsha onyng tildi bilu dengeyi salystyrylady. Qorytyndysy ong bolghan jaghdayda ýiretushi studentke әr adam basyna ýiretkeni ýshin on myng tengeden aqshalay jýlde berilip, tildi ýirengen talaptanushygha baghaly syilyqtar tapsyrylady.

Biz biylghy jobalardy qarjylandyru kezinde qazirgi zaman talabyna say keletin janasha jobalargha basa nazar audarmaqpyz. Olardyng qataryna: úyaly telefongha arnalghan kompiuterlik baghdarlamalardy, býldirshinder men mektep jasyndaghy balalargha arnalghan әr-aluan radio-tele oiyndar men baghdarlamalardy, qazaq tilin ýiretushi mulitiplikasiyalyq filimderdi, internet jýiesine shygharylatyn útymdy jobalar men jarnamalardy, til ýiretuding janasha, erekshe oqu әdistemeleri men balalargha arnalghan kórkem әdebiyetter shygharu t.s.s. jatqyzugha bolady.

12. Aynalayyn Azat, atyng jaqsy eken. Mening ótinishim - ministrler men әkimderdin, deputattar men últtyq kompaniyalar preziydentterining balalary men nemereleri qay tilde bilim alyp jatqanyn anyqtap, baspasózde jariyalasanyzdar eken. Óitkeni mening oiymsha, QAZAQ tilining keleshegi osyghan baylanysty. Balalary jat tilde tәrbiyelenetin biylikting ANA tilimizdi tórge shygharatynyna Siz senesiz be? Mening bilerim Olar balalary keleshekte ózderi siyaqty RAHAT ómir sýrui ýshin QAZAQ tilin neghúrlym tezirek joigha bar qabilet-qarymyn, múqym mýmkindigin salyp әrekettenedi. Osy kýres jolynda (qazaq tilin mýlde joi) balalarynyng keleshegi ýshin ózderin qúrbandyqqa shalsa da tang qaludyng reti joq. Óitkeni olar óz balalaryn halyqtan jaqsy kóretini haq. Osy oigha pikirinizdi ashyq bildire alsanyz, qazaqtyng janashyry dep tanyrmyz. Astanadan Aqsaqal

Sizding oiynyz da qaperimizden tys qalmaydy. Mýmkindik bolyp jatsa, nege jýzege asyrmasqa?!

13. Qazaq tilin býgingi aqparattyq tehnolgiya mýmkindigine sәikesttendirip damytudyng mende naqty jobalary bar. Meni qabylday alasyz ba? Sizge qalay jolyghugha bolady?

Almatydan B. Jәntikey

21. Azat myrza! Atynyzgha say zatynyz da azat bolady dep oilaymyn. Internet elimizdegi qazaq tilin jolgha qoIdyng myqty qúralynyng biri.
Mening sizge birneshe úsynysym bar, eger qabyldasanyz:
1) Internette tәulik boyyna qazaqsha habar taratatyn radio nemese tele jeli ashugha bolmaydy ma? Búghan kedergi joq shyghar dep oilaymyn.
2) Áli qazaqsha sóiley almaghan, mysaly densaulyq saqtau ministrligine qarasty mekemelerding sayttaryn qazaqsha sayratar kýsh tabylady ma?
3) Jerseriktik (sputniktik) tele jeli arqyly tek qazaq tilinde habar taratu joldaryn eskeresiz be, ol qashan jýzege asady?

36. Assalaumaghaleykum. Semey qalasynan jurnalist Rollan Kemerbay. Siz jetekshilik etip otyrghan qor memleketting damuyna zor ýlesin qosuda, qosa beredi dep tolyq senimmen aitugha bolady. Qazaq әdebiyeti men ruhaniyatynyng ortalyghy alash qalasy Semeyden "Semey-apta" degen internet gazet ashu ótken jyldan beri josparda bar edi. Biraq qarjylyq jaghynan mýmkindik bolmay otyr. Soghan qarjylyq jaghynan qoldau kerseteniz.Sebebi osy ónirdegi janalyqtar men eldegi oqighalargha maqala jazyp qoghamda elge jerge dgen janashyrlyqty qalyptastyru jýrgen, memlekettik til turaly maqala jazyp jýrgen jigerli jurnalister qauym jeterlik.

Semey qalasynan Rollan Kemerbay. Aldyn ala rahmet.

Útymdy oilarynyz, jýieli iydeyalarynyz bolsa sizdermen kezdesuge әzirmin. Astanadaghy baylanys telefonymyz: 74-29-09.

19. Qúrmetti Azat myrza! Berik Ábdighaly myrza sayasattan habary bar, keybir jiyndarda óz oiyn erkin aita biletin jәne ony júrtshylyqqa jetkize biletin qabiletimen tanylyp edi. Ony jana zaman sayasatkerlerining biri degen de madaq әngime jýrgen. Keybir til bilmeytin sheneunikterdi synaghany da bar. Saual: Berikti audan әkimi qylyp, auyl jaqqa jiberu ýnin óshiru me, әlde ony biylikting satysynda ósiru me? Erbaqyt. Qyzyljar

Mening biluimshe, Bekendi oblys basshylyghy shaqyrghan jәne ózi de qyzmet barysynda jinaqtaghan tәjiriybesin tughan jerine júmsaugha qarsy bolmaghan...

24. Azat myrza, Siz sayasy mazmúny kýrdeli, atqaratyn qyzmeti de auqymdy Qordy basqaryp otyrsyz. Ony jaqsy týsinetin shygharsyz? Biraq maghan qazaqy jigitter isti ýilestire almaytyn siyaqty kórinedi de túrady. Eger Qazaqstandaghy tilderdi damytudyng Preziydenttik Qory degen bir Qor ashylsynshy әlkedey jalanyp neshetýrli pysyqtar sharuany ýiirip әketer edi. Aqshany da tabar edi. Baspasózdi de baylap alar edi. Siz qyzmetke jana kirisip jatyrsyz. Sondyqtan mening búl sózderimdi tikeley syn retinde qabyldamauynyzgha bolady. Sizden súramaghym Elbasy ýmit artyp úiymdastyryp bergen Qordyng júmysynan qay uaqytta naqty nәtiyje kórsete alasyz?

Alghidyng Júbaniyazy

Jana aityp ótkenimdey, Qordyng qúrylghanyna ekinshi jyl ghana boldy, әri Qor óz qyzmetinde belgili bir mansap-ataqqa jetudi maqsat tútqan emes. Bizding basty maqsatymyz - qazaq tilining damuyna baghyttalghan qoghamdyq jobalargha qoldau kórsetu, memlekettik sana men otansýigish sezimdi nyghaytu, qazaq elining ruhaniy-mәdeny jetistikterin nasihattaugha yqpal etu.

25. Berik Ábdighalidyng ornyna taghayyndalghan ekensiz. Berikten ne ýirendiniz? Ol qanday ónegeli is bastap ketti? Osyghan jauap berenizshi.

Ayqyn

«Jaqsynyng jaqsylyghyn ait, núry tassyn» degendey, Bekeng aitar oiy anyq, berik ústanymy bar azamat. Ol Qorda qyzmet atqara jýrip ózin bilikti basshy retinde, qayratker retinde de kórsete bildi dep oilaymyn. Qazaq tilining internet jelisindegi ýles-salmaghynyng artuyna, qazaq tildi eki sayttyng ashyluyna, al ýsh sayttyng júmystaryn odan әri jalghastyruyna úiytqy boldy. Qor janynan qazaq últynyng jan-jaqty damuyna saraptama jasaytyn «Qazaq alimanaghy» jurnaly jaryq kórdi. Qazir búl basylym túraqty oqyrmandaryn tapty dep sanaymyn. Bekenning odan arghy qyzmetine tabys tileymiz.

27. Azat myrza, qyzmetiniz qútty bolsyn! Isinizge sәttilik tileymin. Bizde tilderdi damytu komiyteti bar ghoy. Memlekettik tildi damytu qorymen ekeuining qyzmeti qalay ýilestiriledi. Qazaq tili qoghamy da bar. Sizder jabylyp jýrip qazaq tilining sýikimin әbden ketirip aldynyzdar. Syrt qarap túrghan adamgha qazaq tiline qyruar qarjy bólinedi, qazaq tili bolsa ishek qúrty bar kóterem malday bir onalmay qoydy. Al shyndyghynda olay emes qoy. Qazaq tiline bólingen qarjynyng teng jarymy orys tiline ketedi ghoy. Ol ne bәle qazaq tilinen qosarlanyp qalmaytyn? Mektepte qazaq tili saghaty kóbeyse orys tiline de qosylady. ÚBT-da qazaq tili qosylsa,orys tili de qosylady. Sonan song qazaq tilin damytamyz degen qarjy tilderdi damytu bólimindegi, memlekettik tildi damytu qoryndaghy qyruar sheneunikke ketip jatyr ghoy. Mening basty úsynysym osy atalghan bólimderdi jauyp tastau kerek. Sizder qazaq tilining ýstinen kýn kórip, tilimizdi túralatpay, qadir-qasiyetin ketirmey basqa bir jyly orynda nan tauyp jenizdershi. Qatty ótinip súraymyn. Qazaq tiline dep qarjy bólmey-aq qoyynyzdar. Bәri bir ol qarjy maqsatqa jetpeydi. Biz qúqyqtyq memleket emespiz be?! Zang oryndary til turaly zannyng oryndaluyn qadaghalasyn. Eng bastysy qazaq tilin bilmeytin sheneunikterdi júmystan shygharu kerek. Bizge eden sypyrushy men jýrgizushinin, santehnik pen tokardyng qazaq tilin bilgen-bilmegeni manyzdy emes. Memlekettik qyzmette otyrghandardyng memlekettik tildi bilui mindet. Óitkeni olar halyqtyng qyzmetshileri. Qazaq halqyn da, tilin de qorlaugha jol beruge bolmaydy. Tilderdi damytu bólimi men memlekettik tildi damytu qoryndaghy sheneunikterdi asyraugha ketetin qarjygha әr qalada bir-bir qazaq bala baqshasyn salghan dúrys. Sol paydaly.

Rahmet! Siz óz súraghynyzdyng jauabyn berip te qoyypsyz, sondyqtan qysqa qayyrayyn. Til komiyteti - ýkimettik qúrylym, yaghny Mәdeniyet ministrligine qaraydy jәne memlekettik baghdarlama boyynsha júmys isteydi. Qordyng qoghamdyq úiym retindegi basty maqsaty - respublika aumaghynda jәne shetelderde qazaq tilining damuyna baghyttalghan qoghamdyq jobalargha qoldau kórsetu, memlekettik sana men otansýigish sezimdi nyghaytu, qazaq elining ruhaniy-mәdeny jetistikterin nasihattaugha yqpal etu, qazaq tilin ýirenushilerdi yntalandyru jәne qazaq últy men onyng tilining mәrtebesin kóteru maqsatynda keshendi týrde týrli is-sharalar ótkizip túru, barsha qauymgha Qazaqstannyng bolashaghy qazaq tilinde ekenin úghyndyru. Biz ózimizding algha qoyghan maqsat-mindetterimizge say jýieli júmystar jýrgizip jatqanymyzgha jәne bolashaqta da isterimizding nәtiyjeli bolatynyna senimdimin.

28. Azat myrza, songhy jyldary preziydentimizding joldauy tek qana orys tilinde bolyp jýr.Qazaqstannyng 70-prosenttey halqynyng tilinde bolatyn joldaudy 2020-jylgha deyin kýtuimiz kerek pe? Joldau qazaqsha jasalsa, sinhron audarmasyn teleekranda oryssha beruding tehnikalyq eshqanday qiyndyghy joq.Búl turaly ne aitasyz?

Elbasynyng Qazaqstan halqyna Joldauy eki tilde de jasalady. Búghan týsinistikpen qarau kerek. Keyde jalghan úran, әsire últshyldyq jargha jyghatynyn úmytpayyq. Al sinhrondy audarma turaly pikirinizben kelisemin. Oghan da qol jetkizemiz dep oilaymyn. Shyday biluge de kýsh kerek, asyqsang da ziyan, keshikseng de ziyan.

29. Azeke amansyz ba. Szding jana qyzmetinizde jana tabystar tileymin. Ózinizding búrynghy әriptesiniz retinde sonymen qatar ózinizdi júmys barysynda tamasha bilikti qyzmetker retinde jaqsy bilemin. Sondyqtan búl Sizding qolynyzdan keledi dep senemin.
Egemendik alghaly beri memlekettiik tildi damytu ýshin onyng qoldanysqa mýmkindiginshe barynsha enui ýshin memleket tarapynan ózim bilmeymin Siz bilseniz aita alasyz ba qansha qarjy bólinip keledi.
Sonymen qatar búghan eshkim mәn bere bermeytin eki tildilik uaqyt shyghyny jәne materialdyq, moralidyq shyghyn oghan kelisesiz be. Al búl shyghyndardyng ketken esesi qansha.

Qúrmetpen Erbolat.

Senim bildirgeninizge rahmet! Qazaq tilin damytugha bólingen byltyrghy qarjy kólemi respublika boyynsha 5 mlrd. tengeni qúrady. Onyng aldyndaghy jyly búl qarjy birneshe ese az bolatyn. Qazaq tilin damytugha bólinetin qarjy jyl sayyn artyp keledi. Til komiyteti de, basqa da mekemeler shygharyp jatqan sózdikter, әdistemelik oqu qúraldary til ýirenushilerding kәdesine jarap jatyr. Sonymen qatar qazaq tilin ýirenuge talpynghan ózge últ ókilderining sany da artyp keledi. Siz eki tilge ketken uaqyt pen materialdyq shyghyndy kóp deysiz, keybir elderde memlekettik til retinde 3-4 til zandastyrylghan. Olargha qay jaghynan da shyghyn az bolmaytyny anyq. Sondyqtan, mening oiymsha, til mәselesine bayyppen, baysaldylyqpen qaraghan jón. Jasyratyny joq, búghan qogham tútastay dayyn bolmay túr ghoy. Áueli qoghamdy osyghan dayyndau qajet. Qogham qanshalyqty talap ete alady, memlekettik tilding jarqyn boluyna sonshalyqty әser etedi.

30. Qazaq tilin damytam dep jýrgender maghan aqymaq siyaqty kórinedi. Aynalayyn-au! qazaqtili әbden damyp, kemeline kelgen til. Ony damytpay-aq, osy qalpynda ýirensender bir emes birneshe memleketting Bas tili bolugha jaraydy. Ony tek jarym es biylik qana paydalanbay otyr. 21 jylda óz memleketining tilin mengermegen esek milylardy biylikten quyp, búdan bylay Memlekettik tildi damytugha pәlen milliyad qarjy bólindi dep byljyraudy qoi kerek. Siz sonyng ýshin kýresinizshi. Sonday-aq, sol qarajat sheteldegi qazaqtardy kóshirip әkeluge júmsalsynshy. Myng adamnyng ótinishi dep biliniz.

Búl súraqqa jogharyda jauap berdim dep oilaymyn. Biz qúr jylay bergendi qoyayyq. Kókirek kózi oyau adam anyq bayqaydy, jyl sayyn qoghamymyzda bolsyn, biylikte jýrgen orys tildi sheneunikter arasynda bolsyn qazaqsha әjeptәuir til syndyryp qalghan adamdar sany artyp keledi. Búl neni kórsetedi: qogham da, biylik te qazaq tilin bilmey isting algha baspaytynyn týsindi. Áriyne, prosess bayau jýrip jatqanyn moyyndaymyn. Degenmen tilge degen talpynys, jaqsy ýrdis bar. Ras aitasyz, shetelden keletin qandastardyng da qazaq tiline qosar ýlesi zor. Jogharyda aittym ghoy, tildi kez kelgen basshydan kez kelgen is boyynsha talap etu kerek. Syrttan kelgen oralmandar orys tilin bilmegendikten ózine qajetti anyqtama, ózge qújattardy qazaq tilinde talap etedi. Osyghan baylanysty jauapty qyzmetker qazaqsha sóileuge, qújatty qazaqsha toltyrugha mәjbýr bolady. Sondyqtan shetelden keletin qazaqtardyng bir paydasy qazaq tiline tiyip jatyr der edim. Al olardy kóshirip alu Kóshi-qon komiytetining qúzyrynda.

Kelesi bir problema, óz ana tilin shala biletin qandastarymyzdyng memlekettik tilge әli de tolyq bet búrmay kele jatqandyghy. Basqasha aitar bolsaq, qazaq tilin biletinderding qazaqsha sói­le­meytindigi, qazaq­shagha qúlyqsyzdyghy. Til salasyndaghy eng ýlken ke­selding ózi de osy. Búny, bir qaraghan­da­, tek til tóniregimen ghana shektele qoy­may­tyn, tamyry terende jatqan әri auqymy jaghynan ómirimizding kóptegen qy­ryn qamtityn kýrdeli problema dep tanyghan jón. Búl tyghyryqtan shyghudyng joly qanday?

Qazaqstanda 130-dan astam etnos ómir sýredi. Osynsha etnostyng basyn biriktiretin kýsh - qazaq halqy. Al halyqtyng kýshi de, baylyghy da tilde. Barlyq ruha­ni, mәdeny qúndy­lyqtardy saqtap, úrpaqtan úrpaqqa, HHI ghasyrgha aman alyp jetken úly qúndylyq - til, qasiyetti qazaq tili.

Sondyqtan da qazaq tiline degen qúrmet pen yqylasty últtyq sana biyiktigine kótergen jón. Qazir zaman basqa, zang ózge. Biz de soghan layyq, zaman talabyna say baghyt ústangha­nymyz jón.

Bizge endigi jerde órissiz kýresten góri, tandau jasau qajet. Tandau - qazaq tili. Qazaq tilining qogham ómirining bar salasynda qoldanysyn qamtamasyz ete alatynday jaghdaygha jetkizu kerek.

Biz búghan tabighy jaghday, solay boluy tiyis dýnie sekildi qa­rau­y­myz kerek. Óitkeni, jer ózimizdiki, el ózi­mizdiki, til ózimizdiki. Kýreske kýsh shyghyn­daghansha, sol kýshimizdi, quatymyzdy ózimizdi nyghaytugha, myqty bolugha júmyldyru kerek. Býkil qa­zaqty, barsha júrtty biriktiretin, tútasty­ratyn jaghyn oilauymyz kerek. Osyghan qazaq úiytqy bolatynday mәseleni nazargha alayyq. Biz basqa memlekette otyrghan diaspora emespiz ghoy. Qazaq tiline, qazaq últyna kónil ból, qarjy ból dep súraytyn. Árbir qazaq óz eli­ning qojasy, iyesi sezinui tiyis. Biz әrqaysysymyz osynday psihologiya qalyp­tas­tyruymyz kerek. Soghan kýsh saluymyz ke­rek. Ony bireu jasap bermeydi. Qoly­myz­dan kelgenshe ózimiz jasay beruimiz kerek. Zamangha say isting kózin tabuymyz kerek. Jaqsy oy bolsa, útymdy iydeyalar, tiyimdi jobalar bolsa qar­jy­nyng da, basqasynyng da orny tabylyp, orayy keledi dep oilaymyn.

35. Azat myrza,qazir bizdi auyl qazaghy, qala qazaghy t.b.qazaqtar dep bólip jatady. Men óz basym sonyng qaysysyna jatatynymdy ózim bilmeymin. Qazir eluden endi ghana astym , sonyng jartysyn auylda qazaqtardyng ortasynda, al kelesi jartysyn tek orystardyng ortasynda túryp jatyrmyn.Qazirgi basty mәselening biri memlekettik til mәrtebesi bolghandyqtan mening bir aitarym orys halqynyng kóbining basyna osy túryp jatqan elding tilin bilu kerek-au degen mәsele onsha tolghandyra qoymaytyn siyaqty.Sony bile túra nege biz Qazaqstan boyynsha memlekettik tilge tolyq kóshu merzimin keyin qaray(2020-2030j)shegere beremiz ? Basqany qaydam, men óz basym til sayasaty boyynsha preziydentimizding jýrgizip jatqan sayasatyn qoldamaymyn.

Qazaq tilining jaghdayyn tek biylikke iytere beruge bolmaydy. Oghan әr qazaq, әr qazaqstandyq atsalysuy kerek. Eger siz osynday qaghida ústansanyz, jana aldynda aityp ótkenimdey, әlgi kórshilerinizge qazaq tilin ýiretken bolar ediniz. Sol kezde sizding kórshileriniz de qazaq tilining mәselesi tek qazaqtardyng ghana mәselesi degen pikirden qasha bastaghan bolar edi. Mine, bar mәsele ózimizge kelip tireledi. Auyldan qalagha kóship kelemiz de, oryssha sóilep ketemiz. Nege auyldan kelip qaladaghy túrghyndardy qazaqsha sóileuge ýgittemeymiz? Ózimiz namystanayyq! Áriyne, til jónindegi búl is bir kýnde bitpeydi, búghan úzaq әleumettik, psihologiyalyq júmystar jýrgizu qajet. Elimizding keybir telearnalaryndaghy ózge últ ókilderining qazaq tilinde habar jýrgizui kópshilikke oy saldy. Ári ózge últtardyng qazaq tilin bilu qajet degen pikirin nyqtap berdi dep oilaymyn.

Búl maqsattaghy júmystardyng basty múraty - sóz ben isting arasyn barynsha jaqyndatu. Biz óz tarapymyzdan byltyrghy jyldyng ózinde osy baghytta birshama júmystar atqardyq. QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining tapsyrysy boyynsha elimizding barlyq 16 oblysynda etnomәdeny toptar ókilderi men olargha qazaq tilin oqytatyn oqytushylargha arnalghan «Dostyq tilinde» - atauymen aimaqtyq seminar-treningter úiymdastyrdyq. Ondaghy maqsatymyz etnostyq toptardyng belsendi mýshelerin tildik mәseleler men qazaq tilining bedelin arttyrugha júmyldyru boldy. Ózge etnos ókilderi arasynda qazaq tiline degen ong týsinik qalyptasyp otyrghanynyng ózi jalghasyn tabar jaqsylyq ekenin de angharu kerek. Endigi kezekte osy til damytu baghytyndaghy taldau-saraptaularymyzdy, talap-tilekterimiz ben oi-tújyrymdarymyzdy tek qazaq tilinde jazyp, tek qazaq tilinde nasihattaudan góri orys tildi qauymgha jetkizuge, olardyng arasynda keninen taratugha kýsh saluymyz qajet dep oilaymyn. Qor júmysynyng aldaghy uaqyttaghy basty baghyttarynyng biri de osy bolmaq.