Qazir «kórkem әdebiyet keyinge ysyrylyp, jedel de jauynger janr – publisistika aldynghy lekke shyqty» deytin pikir basym. «Aqyn-jazushylarda bayaghyday bedel qalmay barady, býgingining qaharmandary – jurnalister ghoy, shirkin!» degen sekildi lepirgen lebizderdi de estip qalamyz. Qaydam, bir jaghynan, ras ta shyghar. Biraq sol «qoghamnyng aldynghy legine shyghyp», abyroyy asqaqtap túrghan BAQ qayda?

Sózde – syi, qalamda – qadir qalmady

Meninshe, kerisinshe, BAQ-tyng basynan da baq tayyp, qadiri qashyp bara jatqan siyaqty. Baspasóz ózining pәrmeninen aiyrylyp, dәrmensiz kýige týskendey. Jurnalisting aityp-jazghanynyng bәri dalagha ketse, biylik basynda oghan qúlaq qoyyp, kónil bólgen, soghan oray shara oilastyrghan eshkim bolmasa, qadirinning qashqany emey, nemene? «Anaday salada mynaday bylyq bar!» dep aighay salyp jazady jurnalist. Tiyisti oryndardan bylq etken pende bolsayshy. «Pәlen maqsatqa bólingen týgen soma týp-týgel talan-tarajgha týsti, búl ne degen súmdyq?!» dep gazet dabyl qaghady. Moyyn búrmaq týgili, japanda jalghyz kele jatqan jolaushynyng «bireu birdeme dep dauystaghanday boldy ma osy?» dep elegizgenindey de eleng etip, jan-jaghyna qaraghan jan kórmeysiz. Kýiip túrghan әleumettik mәseleler, qadam basqan sayyn kezdesetin әdiletsizdikter, әldining әlsizdi kópe-kórneu tonauy, taptauy – talay súmdyq aitylyp-jazylyp jatyr, nәtiyje qayda?

Búlardyng ózi jauapsyz qalyp jatqan son, әlgi «Auyl tozyp, úrpaq azyp barady, mәdeniyette – mәn, ónerde – óre qalmady» degen siyaqty «kәkir-shýkirler» – kýnirenip aityp, kýrsinip tarqasatyn tek óz aramyzdaghy ghana uayym-zargha ainalghany qashan.  

Esinizge týsiriniz, 80-jyldardaghy aduyndy «Ara» jurnalynyng ashy felietondary talay lauazymdy sheneunikti júmsaq oryndyghynan júlyp alyp, laqtyryp tastaghan, keybirining ýstinen is qozghatyp, jazasyn bergen joq pa edi? Nebir jebirlerding jegenin jelkesinen shygharghan-dy. Ras, kýnderding kýni sol jurnal abaylamay kompartiyanyng óz juan ortasyndaghy obyrlargha auyz salyp edi, «Aranyn» ózine arashashy tabyluy múng boldy. Degenmen, moyyndayyq, jalpy alghanda kenes ókimeti gazet-jurnaldardy óz iydeologiyasynyng basty qaruy retinde sәtti paydalana bildi. BAQ-tyng qoghamda, qalyng búqara arasynda pәrmendi boluy partiya ýshin asa qajet edi. Jurnalist issaparmen qayda barsa da, ony júrt qúrmetpen qarsy aldy, onyng aldynda bәri qol qusyryp túrdy. Onyng kózinshe aimaqtyn, audannyn, kәsiporynnyn, sharuashylyqtyn, mekemening abyroyyna daq týsirerlik eshteme kórsetpeuge tyrysty. Bәlkim, óz bastary ýshin ghana qoryqqan shyghar, biraq, týptep kelgende, SÓZDING aldynda taysaqtady, QALAMGhA qúrmetpen qaraugha mәjbýr boldy.

Qazirgi Qazaqstanda da, basqasha atalghanymen, sonday әleuetti partiya bar, ýkimet bar. Olar da talay jyldan beri qazaq baspasózin óz mýddesi ýshin barynsha tiyimdi paydalanyp keledi. Biraq әlgindey pәrmen, salmaq, kýsh berudi asa qajet dep sanamaytyn sekildi. Óz mýddeleri ýshin bolsa da, sózding syiyn, qalamnyng qadirin saqtaghan jón edi. Álde abyroy-bedeldi ózimiz dúrystap qalyptastyra almay jýrmiz be? Qalay bolghanda da, últtyq BAQ-ty tek óz tapsyrmasyn búljytpay oryndaushy qolbala retinde ghana kóretin biylikting oghan sol ózine birdene qajet bolghan kezde baryp nazar audaratyny shyndyq. Ol ózining (demek, memlekettin) sayasatyn halyqqa jetkizip, adal nasihattap otyrghan iydeologiyalyq qúraldy (yaghni, qazaq baspasózin) tym bolmasa, sol adaldyghy ýshin syilay bilmegen jerde, onyng aqparattyq-mәdeny kenistikte jetekshi oryngha shyghuyn qamtamasyz etuge úmtylmaghan jerde «ol, yaghni, biylik qazaq tilindegi BAQ-tyng damyp ketuine asa mýddeli emes-au» degen kýmәn tuatyny haq.

Bile bilse, últtyq BAQ-tyng naghyz qazaq memlekettiligin ornatu ýshin qajet komponentterding bәrin ótken ghasyrdyng 90-jyldarynan bermen qaray tizip kórsetip, qayta-qayta qúlaqqaghys etip kele jatqany – biylik ýshin dayyn kompas emes pe edi? Ol óz baghytyna sol baghdardyng bәrin bolmasa da, birazyn ýilestire alghanda, Qazaqstan býgingiden әldeqayda alda túrar edi-au...

Selt etkizer serkesóz siyrek

Jaraydy, múnyng bәri qazaq baspasózining toqtaghan suday tobarsyp bara jatuyna әser etushi syrtqy faktorlar deyik. Bizdi etekten tartyp kele jatqan kәsiby kemshilikterimiz de bar shyghar?

Birinshiden, kadrdyng qadiri ótip túr der edim. Búryn býkil elge jalghyz jurfak bolsa, keyin әr qalanyng uniyversiytetterinde jurnalistika bólimderi ashyldy. Sonda da mamangha qaryq bop jatqan BAQ bayqalmaydy. Múnyng sebebi – kadr dayyndaudaghy berekesizdikten, jýiesizdikten, jauapsyzdyqtan. Redaksiyalargha óndiristik tәjiriybeden ótuge kelgen bolashaq jurnalisting sóilemdi dúrys qúray alghany ýshin ghana qúshaqtap, betinen sýiging keledi. Sebebi, kópshiligi boyyna onday «talantty» da júqtyrmastan «taza» jýr. Jazuymen birden jarq etip kózge týsip, júmysqa kirisken bette-aq qamshy saldyrmay ketetin qabilettileri neken-sayaq. Kópshiligine aqparat pen maqalanyn, súhbat pen reportajdyng janrlyq erekshelikterin, qalay bastap, qay sipatta jazudy emes, sauatty sóz saptaudyng ózin ýiretu kerek. Múnday jaghdayda olargha әldebir jauapty júmysty senip tapsyrudyng ózi úyat. Bәribir bastan-ayaq ózing jóndep, qayta jazyp shyghuyna tura keledi.

Ekinshiden, jurnalisterding kópshiliginde ózindik ústanym, azamattyq pozisiya qalmay barady. BAQ atauly birsydyrghy, birqalypty, ish pystyrarlyq sipat alyp ketti. Serpilter, selt etkizer serkesóz siyrek. Basylymdardy mýlde qaramay qoysanyz da, ókinbeytin aptalar kezdesip qalady. Bәri korporativtik kózqaraspen ólshenedi, últtyq emes – újymdyq, ar-namystyq emes – arnalyq ambisiya joghary túrady. Telekenistigimizdi oy emes, oiyn-sauyq jaulap alghany qashan. Jurnalister әbden úsaqtalyp bitti (jogharydaghy kadr dayyndaudyng siqyn oilanyz), ózindik ýni, kózqarasy barlary dauyl aldyndaghy ekeni, әlde dәrmensizdikting dәleli ekeni belgisiz ýnsizdikti tandady, al jaq jappay jarapazan aitushylardyng qoghamdyq oi-pikirge qosary shamaly bop túr.

Gazet kóbeygenimen, nege myqty jurnalister, talantty publisister az shyghyp jatyr? Álde qazir jalang aqparat pen jadaghay sensasiyanyng ghana zamany tuyp, saliqaly taldau men salmaqty oy keyinge ysyrylyp bara ma? Osynyng bәri oilandyrady. Jәne qazaq baspasózining baqytty dәuren keship jatpaghanyn anghartady. Búghan aqparattyq tәueldiligimizdi qosynyz. Álemde bolyp jatqan oqighalardy negizinen Resey aqparat kózderinen alyp otyrghanymyz ras qoy. Qazaq gazetterining eng bolmasa TMD elderinde tilshi ústaugha mýmkindigi joq. Birneshe til biletin maman-jurnalister óte az. Sondyqtan da shetel janalyqtaryn oidaghyday әspettey almay jýrmiz.

Ýshinshiden, qazaq jurnalistikasynyng qoghamdaghy ekinshi dәrejeli róli әli sol kýiinde qalyp túr. Óitkeni, qazaq tilining ózi – ekinshi dәrejeli. Ony eldegi eng basty tilge, Konstitusiyadaghy mәrtebesine sәikes naghyz memlekettik tilge ainaldyrugha keremettey qúlshynys ta joq. Biylik aqparatty orys tilinde alady, negizinen sol tilde beredi de. Baspasóz mәslihattary da kóbine sol tilde ótedi. Onday jerde «bayqamay» qazaqsha súraq qoyyp qalsanyz, ózinizdi óte ynghaysyz sezinesiz, óitkeni, býkil zal sizge bógdeplanetalyqty kórgendey tesireyedi. Bizde memlekettik qyzmetkerlerding basym kópshiligi memlekettik tildi mengermegen. Olarmen súhbattasarda, amal joq, súraqtardy aldyn ala orysshagha audarugha mәjbýr bolasyz, al sosyn, yaghni, әngimelesip bolghan son, ony gazetke dayyndau ýshin qazaqshagha qayta qotarugha tura keledi. Al orystildi jurnalist múnday qosymsha «audarmashylyq» júmysqa tipti bas auyrtyp әure bolmaydy. Ol kez kelgen jerde óz tilinde sóilesedi. Osyghan qarap keyde: «Qazirgi qoghamda qadir ketse qazaq jurnaliysinen ketken bolar, al orys jurnaliysin biylik әli de alaqanyna salyp, әldiylep otyr-au», – degen oigha qalamyn.

Al qazaq baspasózi әzirge biylikting auyldaghy qazaq halqymen aradaghy baylanys kópiri retinde ghana qosymsha qyzmet etip túr. Qazaq eli tútastay qazaq tilinde ómir sýruge kóshpey, kórgen kýnimiz osy bolatyn siyaqty...

Gazet tauargha ainalghanda ghana ótimdi bolady

HH ghasyrdyng 90-jyldaryndaghy qazaq jurnalistikasy qanday edi! Sol kezendegi baspasózdi paraqtap otyrsanyz, әr sanynan, әr betinen kýiip túrghan taqyryptardy tabar ediniz. «Qazaq әdebiyeti», «Jas Alash», «Ana tili» sekildi gazetterding әr sanyn júrt qúr jibermeuge tyrysatyn. Taralymy 70-80 myndy manaylap, tipti 100 mynnan asyp ketken basylymdar boldy. Tәuelsizdikting baghasyn bilip, sony bayandy ete týsu maqsaty әr qazaqtyng jýregin núrlandyryp túrghan sol shaqty biylik dúrys paydalanuy kerek edi. Elding sol kezdegi ózin-ózi tanugha, qúldyq búghaudan arylugha, naghyz qazaq memlekettin qalyptastyrugha degen qyzu kónil-kýii men sony oyatugha zor kýsh-jiger júmsaghan últ baspasózining erekshe belsendiligine sýienui kerek edi.

Qazir de júrtty jazylugha ýndeuden jalyqpaymyz. Biraq jazylyp jatqandar shamaly. Óitkeni, jazylushylar kimder? Múghalimder, dәrigerler, t.s.s. budjetting býiirine telmirip otyrghandar. Al olardyng eng birinshi kezekte qay gazetterge jazylatyny, dәlirek aitqanda, «jazyldyratyny» mәlim: «Egemen Qazaqstan», oblystyq gazet, audandyq gazet. Osy ýsheui-aq bayghús múghalimning (dәrigerdin) әjeptәuir aqshasyn shyghyndaydy. Búdan keyin onyng basqa qay gazetke jazylghysy kelsin...

Erte me, kesh pe, qazaq baspasózi de ókimetting qamytynan qútylar. Sol kezde olar qalay jan baqpaq? Ol ýshin basylym ótimdi bolugha tiyis. Gazet iydeologiyalyq qúral nemese ruhany baylyq sipatynda ghana emes, sonymen qatar satyp alushyny qyzyqtyryp-eliktirer kәdimgi tauargha ainalghanda baryp ótimdi bolady. Gazet satugha eng tiyimdi jer – qala. Al qalalardaghy býkil aqparat kenistigin orys tili jaulap alghandyqtan, qazaq gazeti qanshalyqty qyzyq әri sapaly bolsa da, oryssha basylymdardan ótimdi boluy qiyngha soghady-au. Óitkeni, qala halqynyng kóbi orysshagha beyim: ózimizden shyghatyny bar, Reseyden keletini bar, myndaghan basylymgha miy ashyp, arbalghan da qalghan.

Keyde әrqaysysy 10-15 myng taralymmen ghana shyghatyn, ary ketse 20 jyldyq qana tarihy bar 5 gazetti biriktirip, qazaqtyng ýlken bir gazetin ashsa dep qiyaldaymyn (tarihy terenge ketken kóne basylymdardyng orny, әriyne, bólek). Bәrining kýshin, mýmkindigin, kadrlyq potensialyn bir arnagha toghystyrsa. Býkil oblystardan, alys-jaqyn shetelderden tilshi qosyndaryn ashsa. Qogham ómirining býkil salasyn qamtitynday pәlenbay bettik auqymdy basylym jasasa. Sonda onyng taralymy da, demek, yqpaly da kýshti bolar ma edi... Al qazir әrqaysysy jeke kýn kórude. Taqyryptary, kóteretin mәseleleri ózara ýndes bolghasyn bir-birining oqyrmandaryn tartyp alyp, sanauly qazaqqa talasyp otyrghandary sol. 11 million qazaqtyng qanshasy qazaqsha oqy alady, qanshasy jalpy gazet oqugha yntaly deysiz...

Onyng ýstine, qazir el qaptaghan qalyng arnaly teledidargha, sosyn ghalamtorgha arbala bastady. «Internet-resurstardyng kóbengi baspasózding qoghamdaghy rólin bәsendetedi» deushiler az emes. Keshe ghana birneshe gazet jabylyp, portalgha ainalyp ýlgerdi.

Áytse de, meninshe, dәl qazir bizding elde jappay sayttargha kóshu mýmkin emes. Óitkeni, Qazaqstanda internet týgili kompiuteri, kompiuteri týgili elektri joq, bar bolsa da túraqsyz jerler az emes. Noutbuk, aifon, planshet degen búiymdar da ekining birining qolyna kóshti dey qoy qiyn. Onyng ýstine, búl qúraldardan jylt etken shaghyn aqparat, jedel habar qaramasanyz, auqymdy súhbat, sýbeli maqalany túshynyp oqy qoyynyz neghaybyl.

Demek, endi gazetter jyldam aqpar beru jóninen internetke, radiogha, telearnalargha ilese almaytynyn úghynyp, bolghan oqighanyng lezde sebep-saldaryn anyqtap, jay-japsaryn zerttep, saraptap jazugha kóshui kerek. Sonda ghana aqparat kenistigindegi óz ornyn saqtay alady. Býgingidey eki kýn búryn bolghan jaytty aqparat sipatynda berip qoyyp, qarap otyrugha bolmaydy. Material kólemin shektep, az sózben kóp maghyna jetkizuge tyrysqan jón. Kósilip jazugha qúmar qazaqqa búl da – bir syn. Osy túrghydan kelgende, qazir qazaq jurnalistikasy ótpeli kezende túr deuge bolady.

Sәken Sybanbay

Parasat jurnaly.