Jeksenbi, 10 Qarasha 2024
Qogham 9244 0 pikir 29 Tamyz, 2014 saghat 12:42

«... NESINE QAZAQShA SÓILEP JANYMDY QINAYMYN» (jalghasy)

VI

Sóileu mәdeniyetining tómendeuinen qazir bizde qazaq sózining yrghaghy ózgerude. Barshamyz biletindey, qazaq tili buyndyq (sillabikalyq) jýiede damyghan til, sondyqtan qazaq sózinde әlsiz ghana ekpin bar, ol tek songhy buyngha týsedi. Al orys tili ekpindi (tonikalyq) jýiede damyghan, sondyqtan búl tilde ekpin auyspaly bolyp keledi, sózge maghyna darytuda sheshushi roli atqarady. Qazir qazaqtyng birqatar jastary sóilegende orys tilining әserimen qalaghan buynyna ekpin týsirip sóileytin boldy. Nәtiyjesinde qazaq sózi qazaqsha dybystalmaydy, qazaqsha estilmeydi. «Tariyh» sózin «tariyh» dep bastapqy buyngha ekpin týsiru әdetke ainalyp barady. Sonyng saldarynan «tarihtan», «tarihtyn» dep septeuding ornyna «tarihten», «tarihtin» dep juan buyngha jinishke jalghau qosudy da qalypty jaghday sanap jýrmiz.

Kezinde ortaghasyrlardaghy arab tilinin, arab poeziyasyndaghy aruzdyq óleng ólshemining әserinen týrikterding til yrghaghy da ýlken ózgeriske týsti. Bayyrghy týrik tilinde de ekpin songhy buyngha týsetin bolsa, aruzdyng әseri sol ekpinning әrtýrli buyngha auysyp týsuine әser etti, sonyng saldarynan týrik tilinde bir sózge eki ekpin qoyylatyn jaghdaygha jetti. Mysaly, «yaghniy» degen sózge qazaqshada sóz sonynda bir ghana ekpin qoyylsa, týrikter búl sózding eki buynyna da ekpin týsirip aitady. Ekpinning ózgeruining saldarynan arada birneshe ghasyr ótkende týrikter óz sózin ózi tanymaytyn jaghdaygha jetti. Sondyqtan da HH ghasyrdyng basynda Týrkiyada tildi tazalau reformasy jýrgizildi. Biz әzirge múnday taqsyretting aldynda túrghan joqpyz, degenmen teniz tamshydan qúralady, ýlken qiyndyqtar da úsaq-týiekterden bastau alatynyn eskeruimiz qajet.

         Qara sózden yrghaq joghalsa, ólenmen jylap kórisetin jaghdaygha jetemiz. Ekpinning dúrys qoyylmauynan tuyndaghan taghy bir nazar audararlyq kelensiz jayt – bizde jas buynnyng óleng oqu mәneri ózgerip barady. Jaqynda ghana men orta mektepte ótkizilgen bir bayqaugha kuә bolyp, balalardyng óleng oqu mәnerin estigenimde ne jylarymdy, ne kýlerimdi bilmedim. Qalaghan buynyna ekpin týsirip, jasandy sazben, jalghan mәnermen oqu әbden beleng alypty. Ólendi sezinip oqu degen úmyt qalyp bara jatqan siyaqty. Mysaly, bayqauda Múhtar Shahanovtyng belgili óleng joldary oqyldy, dúrys mәnermen oqylghanda ol bylay bolyp shyghuy tiyis edi (ekpin týsiriletin buyndar qoiy әrippen beriledi):

         «Qayran aqyn, narkesken oy, úshqyr qiyyal, batyl arman,

Isataydan airylghanda jer bauyrlap jatyp alghan.

Búdan asqan qaraly týn tughan emes basyna onyn,

Dosy barda alshysynan týsushi edi asyghy onyn».

Osy óleng joldaryn bayqaugha qatysushylardyng biri saltanatty ekpinmen, jalghan mәnermen oqyghanda shamamen mynaday bolyp shyqty (ekpin týsirilgen buyndar qoy әrippen beriledi):

«Qayran aqyn, narkesken oy, úshqyr qiyyal, batyl arman,

Isataydan airylghanda jer bauyrlap jatyp alghan.

Búdan asqan qaraly týn tughan emes basyna onyn,

Dosy barda alshysynan týsushi edi asyghy onyn».

Qysqasy ólenning mәn-mazmúnynan eshtene qalmady. Saltanatty ekpinmen oqylatynday búl ólenning mazmúnynda quanyshty eshtenening joqtyghyn, adam ólimi turaly әngime bolyp otyrghanyn, ólendi sezinip oqu kerektigin, ekpin men yrghaq auyssa sózding mәni joghalatynyn ólendi oqushylar da, ony baptaghan oqytushylar da eskermegen tәrizdi. Balang oqushylar óz bastarynan ótkizip kórmegen emosiyalyq ahualdardy bere bilmeui mýmkin, biraq múny ústazdary biluge, ýiretuge tiyis edi. Ókinishke oray, oqushylar túrmaq, keyde tanymal teatr artisterining de ólendi sezine almaytynyna kuә bolyp jýrmiz. Jaqynda dybystyq taspadan sonday bir kәsiby aktrisanyng óleng oqyghanyn tyndadym. Ólenning qazaqy ýnmen, qazaqy mәnermen jatyq ta әdemi oqylghandyghynda talas joq, biraq aktrisanyng ólendi týsinbegeni jәne mýlde sezinbeytini dauys yrghaghynan birden bayqaldy.

         Mәn bermegen nәrsening bәri joghalady. Qazaq sózge bay, biraq baylyqtyng mәni shasha berude emes. Tilge degen búl salghyrttyghymyzdy qoymasaq, atamyz qazaqtyng «aqyr baydyng týbi ashtan óler» degen maqalynyng keri keleri anyq.

         Tildi saqtaudyng basty joly – ony qoldanu. Sóileu mәdeniyeti sóiley jýrip saqtalady, sóiley jýrip damidy. Ózge tilderge degen yqylasymyzdyng bir bóligin bolsa da óz tilimizge audarsaq, qazaq tilining tamyryna qan jýgirer edi.

         Bir ghana mysal. Qazir bankterde, halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtarynda júmys isteytin qazaq jastarynyng kóbi eki tilde sóiley biledi. Biraq qazaq tildi tútynushy bolmaghandyqtan, olardyng qazaqsha sóileu tili mýlde jetilmeude. Qazaqsha sóiley bastasan, obaly ne kerek, kópshiligi qolynan kelgenshe qazaqsha sóileuge tyrysady. Biraq olardyng sózin qiystyra almay qinalghanyn kórgen tútynushylardyng ózderi júmysty jyldamdatu ýshin kerisinshe oryssha sóilep ketedi. Múndayda qyzmetkerlerding oiynda «onsyz da oryssha týsinedi ghoy, nesine qazaqsha sóilep janymdy qinaymyn» degen oy qalary sózsiz. Sol qyzmetkermen qazaqsha sóilesu arqyly siz onyng úmyta bastaghan qazaqshasyn esine týsiresiz, sóileu tilin damytasyz, qazaq tilining qajet ekendigine degen senimin nyghaytasyz, tilge degen qúshtarlyghyn oyatasyz, qazaqsha biletinine maqtanysh sezimin tudyrasyz. Búl óz kezeginde óz últyn maqtan tútu, qúrmetteu sezimderin oyatady. Men tipti bankomattardy paydalanghanda da qazaq tilin tandaymyn, sebebi tútynushylar tarapynan qazaq tili mýlde qoldanylmasa, osy jeleumen ol qyzmet ayasynan shygharylyp tastaluy mýmkin. Bizding әrbir qadamymyz tildi óltiruge emes, tiriltuge baghyttalghan sanaly qadam bolugha tiyis. 

         Memlekettik mekemelerde qazaq tilin qoldanuda biz sharttylyqqa kóp boy aldyrudamyz. Barlyq qújattar aldymen orys tilinde jasalady, sodan keyin qazaqshagha audarylady. Búl bir ainymastay zandylyq bolyp ketken. Sondyqtan da qazaq tildi mamandardyng qadiri joq, olar qashanda ekinshi kezektegi, ekinshi súryptaghy kadrlar sanalady. Olardyng iydeyalary paydalanylghanda orys tiline audarylyp paydalanylady, al audarma barysynda iydeya ózining qan-sólinen aiyrylyp, jartylay jansyzdanyp qalady. Sebebi kóptegen últtyq tirek úghymdar men qúndylyqtardyng ózge tilde dәl balamasy joq. IYdeya birinshi kezekte ózi tuyndaghan tilde taraluy tiyis, sebebi sol tilde ghana ol ózining bar logikalyq bolmysymen, barlyq emosiyalyq qyrymen tanylyp, damy alady. Audarma da aqparattanu ýshin qajetti ýrdis, biraq kez kelgen aqparatpen aldymen týpnúsqada tanysqan әldeqayda tiyimdi. Tilding qashanda iydeologiyalyq qúral bolyp kelgenin de jadymyzdan shygharmaugha tiyispiz. Ol ózi qyzmet etken iydeologiyany nasihattaytyn aqparattarmen bayytylumen bolady.

Jaqynda biz qazaq dalasyndaghy diny bilimning damuy turaly zertteu jasattyq. Tapsyrysty oryndaghan maman orys tildi bolatyn, sonyng saldarynan bizding belgilegen josparlarymyz ben bergen núsqaularymyzgha qaramastan, jasalghan dýnie qazaq últyna qarsy baghyttalghan kózqarastardan ghana túratyn kereghar dýnie bolyp shygha keldi. Sebebi qazaq dalasyndaghy diny bilimge qatysty orys tilindegi materialdardyng basym bóligi sol bayaghy otarshyldyq kózqaraspen qazaqty qara tanymaghan sauatsyz, din ústap jarytpaghan dýmshe retinde kórsetuge baghyttalghan sarynmen jazylghan dýniyeler bolyp otyr. Orys tildi mamandardyng kópshiligi qazaq tilindegi mәtinmen júmys istey bilmeydi, sonyng saldarynan olar tek birjaqty aqparatpen ghana susyndaydy. Al qazaq tildi mamandardyng artyqshylyghy olardyng barlyghy da orys tilindegi materialdy erkin paydalanady, siniredi, qoryta alady.

IYdeologiyalyq dýniyeler til tabighatymen tikeley baylanysty. Sondyqtan qazaq tarihy da qazaq tilinde jazylyp baryp, basqa tilderge audaryluy tiyis...

         Bizding mekemening qyzmet barysynda mynaday bir jayt basymyzdan ótti. Ózimizding qyzmet baghytymyzgha qatysty Ýkimet qaulysynyng jobasyn qazaqsha dayyndap, sodan keyin ony talapqa sәikes orys tiline audaryp, tiyisti talqylau organdaryna úsynghan bolatynbyz. Talqylau barysynda әrbir sózding zandyq týsiniktemesine kelgende mamandar ýnemi orys tilindegi núsqany negizge alyp, qazaqshasyn soghan sәikestendirumen boldy. Biz qaulynyng qazaq tilinde dayyndalyp, orysshagha audarylghanyn, týpnúsqa mәtin qazaqsha bolyp tabylatynyn aitqanymyzda, mamandar tang qaldy. «Tang qaldy» degen tym sypayy aitylghan teneu, dúrysy, airan-asyr boldy. Sóitsek, búl mekemening tarihyndaghy myn-myndaghan normativtik qúqyqtyq aktilerding arasynda túnghysh ret qazaq tilinde jasalyp, orysshagha audarylghany bizding qújatymyz eken.

Qazaq tilinde qújattama jýrgizu, zang shygharugha kelgende mamandar kóbine bizding tilimizding kәsiby oralymdardy dәl beruge kele bermeytinin, yaghny syndyrugha kónbeytinin aityp aqtalugha tyrysady. Biraq tilding qasang da, iyilgish te bolmauy onyng kemdiginen emes, baylyghynan, bekzattyghynan, beriktiginen dep bilgen jón. Tilde minez de, ruh ta bar. Ol syndyrugha kónbegenimen, bayytugha kónedi. Biz de sózjasam әdistemesin jetildiru arqyly qazaq tilining kәsiby til retindegi mýmkindikterin ashugha tiyispiz.

Qazaq tilining altyn dәuiri bәlkim, bayaghy joryq jyraularynyng jasampaz kezeninde bastalghan bolar, bәlkim keshegi kenestik kezende sóz ónerining nebir jauhar tuyndylaryn dýniyege әkelgen aqyn-jazushylarymyzdyng enbegimen kemeldengen bolar, býgingi almas qylyshtay jarqyldaghan jana tuyndylarmen tolyghyp jatqan bolar, qalay degende de tilding altyn dәuirin ghúmyrly etu óz qolymyzda.

Bar ruhany baylyghymyzdy, bar qasiyetti qúndylyqtarymyzdy, bar anyzymyz men aqiqatymyzdy, bar tarihymyz ben tanymymyzdy, bar izgi sezimderimizdi senip tapsyrghan tilimiz sol amanatty abyroymen arqalap keledi. Sol qara narday qasiyeti ýshin biz de ana tilining qadirine jetuge tiyispiz. Tarihymyzdy jasaghan, tarihymyzben birge jasasqan tilimizding bizden talap eteri bireu ghana – ol qazaq tilinde sóileu.

(jalghasy bar)

Aynúr Ábdirәsilqyzy,

QR Din isteri agenttigi Tóraghasynyn kenesshisi

filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1158
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2654
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 2688