BIZ – ALAShPYZ BA, QAZAQPYZ BA?
«Alash» – kýlli qazaq ýshin qasterli úghym. Búl sóz jaydan-jay emes, erekshe jaghdayda aitylyp, kezinde qangha quat, jangha jiger bergen, jeke adamdardyng sanasyn oyatyp qana qoymay, olardy biriktirip, ynta-jigerin bir arnagha baghyttap, ortaq últtyq mýddege júmyldyrdy. Zamanauy últtyq sanamyzdyng negizin qalaghan, «alash azamattary» atalghan Álihan Bókeyhanov, Mirjaqyp Dulatov jәne Ahmet Baytúrsynov bastaghan top. Últtyq sayasatymyzdyng tәlim bolar eng ozyq ýlgileri – Alash partiyasy men Alashorda ýkimetining is-әreketteri.
IYә, ruhany dýniyemizde osynday orny bar «Alash» sózin biz qalay týsinip, býginde qalay qoldanyp jýrmiz?
Tarihshylarymyz alty alashqa qazaqtyng ýsh jýzin, Tashkent manyndaghy qúramany, qyrghyz ben qaraqalpaqty jatqyzady. Alash – HIII ghasyrda, qazaqtyng ýsh jýzi – HÝI ghasyrda qalyptassa, qyrghyz eshbir tarihy kezende qazaqpen bir tudyng astynda bolmaghan. Sayasy is-әrekette búl halyqty tuysqanbyz dep ishke tartu oryndy bolghanymen, tarihty oidan qúrastyrugha bolmaydy. Alty Alash jónindegi tarihy derekter oghan Kerey, Nayman, Merkit, Qonyrat, Jalayyr jәne Monghol jerinde bolghan Tatardy jatqyzady. Altyn Orda zamanynda tatarlar basshysynyng esimimen «Noghay» atanghan. Altyn Orda ydyrap, qazaq bolghan rular shyghysqa qaray qaytqanda, noghaylar batysta qalghan. Ol zamannan qazaq pen noghaydyng qoshtasu jyrlary saqtalghan.
Al bizge belgili qazirgi tatarlar «búlghar» atalghan. Búlgha – úly ózen, ertedegi Edil ózenining atauy, keyin ol «Velikaya russkaya reka – Volga» boldy. Búlghar – sol ózen jaghasyn mekendegen halyq. Edil, Noghay, Mamay – osy ólkege biylik etken kisi attary. Otarshyldyq jýie elge, jerge iyeligin bekemdeu ýshin, olardyng atyn da, zatyn da ózgertip, óz ynghayyna beyimdeydi. Al Jalayyrgha kelsek, onyng at jalyna qatysy joq atau. Erte zamanda «jal» dep qorghandy ataghan. Búl ru Qytaydan tólem alyp, Qytay qorghanyn syrttay baqylaytyn bolghan.
Ol dәuirde han ózine jaqyn qarashy topty tandaghan, qalghan júrty – alashysy dep, yaghny olar hannyng biyligine boy úrghany ýshin, jarlyghyn oryndap, barlyq qajetin ótegenining qarymtasy retinde «han talapay» etip, barlyq mal-mýlkin, tipti yrym retinde ýstindegi kiyimine deyin bir japyraqtan bólisip alghan. Hangha eshbir jeke menshikting qajeti bolmaghan, óitkeni ol býkil eldin, memleketting iyegeri. Shynghys hannyng qarashysy monghol tekti óz rulastarynan bolyp, alashysy – alash atanghan jogharydaghy alty ru el eken.
Alty alash dep alty sanyn qoldanu kóne dәuirden qalghan nysan ghana. Alash úghymy ru nemese últpen shektelmeydi, onyng shyn mәni – bir ortagha toptasqan berekeli, yntymaghy jarasqan, baghynyshty bolsa da, qadir-qasiyetin saqtaghan qauym. Ony tarihtaghy orny dýdәmәl Alasha hangha telu de orynsyz. Arghy týp-tórkinine barsaq, «Alash» instituty úly imperiya qúramyndaghy baghynyshty júrttyng ózindik qadyr-qasiyetin saqtau mýmkindigin qamtamasyz etti. Shynghys hangha baghynghan qanshama taypalardyng ishinde alash atanghandardyng mereyi ýstem bolyp, әskerding eng bir aibyndy, quatty qúramy boldy. Olardyng kórnekti ókilderi әskerbasylyq, memleketting bedeldi biylik dәrejelerin iyelendi. Alash qúqyghyndaghy toptar joyylyp, ne ýstem taypalargha sinisip ketpey, bet-beynesi men erekshelikterin saqtap, keyin óz aldyna derbes memleketin qúrdy.
Imperiya qúramyndaghy baghynyshty júrttardyng jaghdayynyng әrqily bolatynyn keshegi ózimiz bolghan Kenes Odaghynyng ahualynan da týsinuge bolady. Mәskeudegi Ortalyq ýkimet Ukraina, Belorussiya, Gruziya, Pribaltika respublikalaryna jalpy diyrektivalar ghana berip otyrsa, basqa Odaqtas respublikalardyng sharuashylyghyn túraqty týrde qadaghalady. Onyng ishinde Qazaqstandy tikeley basqardy. Tipti, Ortalyq apparatqa úsynylatyn basshylar aldymen Qazaqstanda qyzmet istep, tәjiriybe aldy. Qazaqstan resmy nasihattalghanday «halyqtar dostyghynyng laboratoriyasy» emes, is jýzinde otarlyq basqarudyng synaq alany boldy. Resey imperiyasy qazaq qauymyn jogharydan uezd dengeyine deyin baqylasa, Kenes dәuirinde baqylau ghana emes, býkil basqaru isi birde-bir mekemeni, qúrylymdy tys qaldyrghan joq. Al oqu-bilim, iydeologiya jýiesi arqyly әrbir qazaqtyng sanasyn da tolyq baqylaugha alyp, úly derjava mýddesine beyimdedi.
Alash bolu degen – jogharghy handyq biylikten óz erkimen bas tartqanymen, esesine jerge iyelikti, basqa da әleumettik-qúqyqtyq qúndylyqtardy saqtap qalu. Monghol imperiyasy kezinde alash bolyp toptasqan alty júrttyng beseui keyinnen qazaq bolyp, Altyn Ordadan bólinip ketti.
Qazaq bolu degen – bótenning biyligine boy úsynbay, óz betinshe jeke bolu, qazirgishe – tәuelsizdik. Alash partiyasyn qúrushylar «Alash» úranyn tolyq memlekettik tәuelsizdik ýshin emes, tek qana avtonomiya alu ýshin kóterdi. Tipti Kenesary da patsha ýkimetine «Biz – jay ghana tobyr emespiz, alashynbyz, qonysymyzgha, ishki biyligimizge qol súqpaysyn» dep, Aq patshagha kelisimin oryndatu ýshin qol bastap, qaru aldy.
Biz qazir etnikalyq maghynada ghana emes, tarihiy-sayasy túrghydan da qazaqpyz, tәuelsiz memleket qúrghan últpyz. Búryn alash bolghanbyz, qazir – qazaqpyz. Qazaq halqynyng qalyptasuy 1456 jyly Jәnibek pen Kerey handardyng basshylyghymen tuyn kótergen shyn mәninde tәuelsiz memlekettikting jemisi. Búl tәuelsizdikten keyin Reseyge baghynghanda aiyryldyq, 1847 jyly Kenesarynyng basy alynghanda, últtyq tuymyz da qúlady. Reseyding qol astynda barlyq bolmysymyzdan, jer-sudan aiyrylyp, «óz malymdy – ózimdiki» dey almaytyn halge jetkende, «baghynyshtylyghymyz qúldyq sipatta emes, alashtyq dәrejesinde bolsyn» dep, últjandy azamattar Alash qozghalysyn bastady. Búl birden-bir mýmkin, sol kezdegi qoghamdyq-sayasy jaghdaydaghy realistik, tiyimdi baghyt edi. Reseyding otarlyq búghauynan bosanugha eshbir jol bolmaghandyqtan, búrynghy zamandarda bastan ótkizgen alashtyqqa qol jetkizuge úmtyldy.
Alash qozghalysynyng halqymyzdyng damu jolyndaghy manyzy erekshe, búl azapty joldaghy qúrbandyqtar zaya ketken joq, olardyng óteui – KSRO-nyng qúramynda Qazaqstan atalyp, belgili bir jetistikterge jetuimiz. Kenes dәuirinde alashtyq dәrejege jettik deuimizge negiz bar.
Alash úghymyn maghynalyq jәne institusiyalyq túrghydan qarastyrsaq, ol kýrdeli etnikalyq, әleumettik, sayasy úghym. Bastapqyda Altyn Orda dәuirinde onyng etnikalyq mәni basym bolyp, Alash qauymyn jogharyda atalghan qazaqtyng bes ruy men noghaylar qúrady. Keyin noghaylar oqshaulanyp qaldy da, basqa bes ru qataryn molaytyp, qazaq halqynyng qúramyna endi. Sóitip, últtyq sanada arghy tegimiz Alash degen qasterli úghym saqtalyp qaldy.
Áleumenttik túrghydan alghanda Alash úghymy «kópshilik», «halyq» degendi bildiredi. Alash partiyasyn qúrushylar búl ataudy úiymnyng demokratiyalyq sipatyn aiqyndau ýshin tandady. Ol kezdegi qazaq qauymyna demokratiya degennen góri, «alash» sózi týsinikti edi jәne Kenesary siyaqty taghy bir han azattyq tuyn kóterse degen arman bolatyn. Kózi ashyq, oqyghan azamattar onday zamannyng qaytyp kelmeytinin, halyq (alash) óz joghyn ózi joqtauy kerek ekenin týsindi. Han túqymynan shyqqan Álihan Bókeyhanov: «Biz, han túqymy, qazaqtyng ýmitin aqtap, eldigin, tәuelsizdigin saqtay almadyq, qaryzymyzdy óteu ýshin kóshin bastay almasaq, qosshysy bolamyz» dep, aityp ta, jazyp ta ketti. Alash partiyasynyng shyn mәnindegi demokratiyashyldyghyn onyng baghdarlamasy men barlyq is-әreketi dәleldedi. Al Alashorda naghyz últjandy halyqtyq ýkimet boldy.
Sayasy túrghydan Alash – memleketting monarhiyalyq basqaru jýiesining dalalyq kóshpeli ómirge beyimdelgen atributy. Feodaldyq dәuirde halyq siyrek qonystanghan keng alqapta túraqty ýlken armiyany ústap túru mýmkin bolmaghandyqtan, qajet jaghdayda ghana er azamattar minis aty men qaru-jaraghyn, azyq-týligin, yaghny barlyq qajettiligin ózi dayyndap, bir dabylmen әskery sapqa túra bildi. Búnday jýie jay halyqqa, yaghny alashqa belgili bir dәrejede erkindik pen ekonomikalyq mýmkindik berip, jauapkershilik jýktep, baghynyshtylyqta ústaydy.
El auzyndaghy anyzdarda hannyng qaharyna úshyrap, jazyqty bolghanda, rahymshylyq ótinip, «Han iyem, jaqsy kórseng – qarashynmyn, jek kórseng de – ózinning alashynmyn» degen moyynsúnu uәji osydan saqtalghan. Ondaghy maghyna: jaqsy kórsen, qasynda ústaysyn, bolmasa jay ghana baghynyshtynmyn degeni. Anyzdarda alashtyqty jeleu etip, han aldynda ózin tym erkin ústap, shekten shyghyp ketken uaqighalar da bayandalady. Qazbek biyding úly Bekbolat bastaghan toptyng Abylay han men onyng úlyna kórsetken astamshylyghy, oghan baylanysty jazanyng atqaryluynan tuyndaghan qarama-qayshylyq sol kezde nyghaya bastaghan qazaq qauymynyng yntymaghyna ziyan tiygizgeni jyr-dastandarda saqtalghan. Eskere ketetin jaghday – Reseyde monarhiyalyq jýie kýiregennen keyin, últymyzdyng ziyalylary alash ústanymynan tiylyp, halqymyzdyng qazaq atauyn qalpyna keltiruge kýsh salyp, búl maqsatqa da qol jetkizdi.
Qazaq bolghangha deyin atalarymyz әr ólkede toz-toz bolyp bytyrap ta, ghundar, týrikter, Shynghys han qúrghan quatty imperiyalardyng ayasynda jeke taypa-ru bolyp, odan Altyn Orda dәuirinde búl ru-taypalar erekshelenip, ortaq til, ortaq din, ortaq salt-dәstýr negizinde keyin bir halyq bolyp toptasty. Búl toptasu – alashtyq ústanymnyng nәtiyjesinde mýmkin boldy. Qay imperiyanyng qúramynda qanday jaghdayda bolghanymyzdy saralap, ong nemese teris bagha berip, dәl sipattau mýmkin emes. Tipti keshegi Kenestik imperiyany әsire maqtap, ony ansaytyn qandastarymyz da joq emes. Onyng obektivtik sebepteri de bar, taqylettes tarihy oqighalardy әrtýrli pozisiyadan baghalaugha bolady. Mysaly, 1916 jyldary Amangeldiler orystargha qazaqtyng qanyn tóktirmeu ýshin soghyssa, «Úly Otan soghysy» atanghan Ekinshi dýnie soghysynda Bauyrjandar jan ayamay, imperiyany qorghap shayqasty. Búlardyng qay-qaysysy bolmasyn qazaqtyng erlik ruhyn pash etken últtyq maqtanyshymyz.
Áytse de qazaqtyng últtyq mýddesin tu etip, ótken ghasyrdyng ortasynda Qytayda últ- azattyq kóteriliske shyqqan Islamúly Ospan batyr bastaghan maydannyng tarihy manyzy erekshe. HH ghasyrda qazaq tarihyndaghy batyrlyqtardy shartty týrde Amangeldilik, Bauyrjandyq, Ospandyq dep, olardy Alash-Qazaq iydeyasy túrghysynan baghamdasaq, Amangeldilik – patshalyq Reseyding qazaqqa әsker retinde qaru bermey, kýrek ústatyp, júmysqa salghanyn qorlyq sanap, taptalghan últtyq namys ýshin bolghan shayqas. Bauyrjandyq – sanatqa qosylyp, sapqa túrghan sarbazdardyng imperiyany qorghap, alashtyq qyzmet atqaruy. Ospandyq – alashtyqtan da joghary, taza qazaqtyng mýddesi ýshin soghys.
Qoryta aitqanda, Alash bolu – belgili shartty jýie boyynsha qadir-qasiyetin taptatpay, tirshilik kenistigin saqtap, qajetti azamattyq jәne sharuashylyq qúqyqtargha iyelik etip baghynu. Qazaq bolu – basqanyng shylauynda bolmay, tәuelsizdik pen derbestikti qamtamasyz etu. Reseyge baghynghanda alashtyq dәrejege kóteriluge tyrystyq, onyng ózine de qol jetkize almadyq. Qazir dýnie jýzi moyyndaytynday tәuelsiz memleket qúryp jatqanda, «Alash» úranyn tu etkenimiz bilmestik nemese sayasy soqyrlyq deuge keledi. Adamnyng balalyq shaghyn ansaghanynday, tarihy jadymyz alash iydeyasyn qasterlegeni oryndy bolghanymen, balalyq shaqty saghynyp, «Sәby bolghym keledi» dep ólendetkenmen, sayasy sәby bolmau kerek! HV ghasyrda etnikalyq alashtyqtan ótip, qazaq bolyp úiystyq. Búdan keyingi dәuirdegi alashtyghymyz sayasy negizde, monarhiyalyq-handyq jýiede joghary biylikke qol sozbay, onyng esesine belgili dәrejede әleumettik qúqyqtargha iyelik etudi bildirdi. Resey otarshylyghy jaghdayynda alashtyqty әleumettik túrghydan qamtamasyz etu jolynda kýresuge tura keldi.
Alashtyq pen qazaqtyqtyng lingvistikalyq jәne sayasy mәn-maghynasyn ajyratugha tyrystyq. «Alash» dep úrandatqanymyzben qoymay, geosayasy túrghydan da alashtyqtan tolyq shygha qoyghanymyz joq. Jahandanu zamanynda әrtýrli integrasiyalyq ýrdiske orynsyz úrynsaq, qazaqtyghymyzdy әlsiretip, qaytadan alashtyqqa boy aldyramyz. Qazirgi sәtte kýn tәrtibinde qazaq bolamyz ba, alash bolamyz ba degen dialema túr. Naghyz qazaq bolugha ynta-jigerimiz ben kýsh-quatymyz jetedi, sondyqtan tәubeshilik әdetimizben alashtyqqa qanaghat etsek, búl tarihy tandau jasaytyn sәtti ótkizip alamyz. El azamattary últtyq mýddege qyzmet etip, qazirgi dýrmekke boy aldyrmay, әldekimge búiyratyny neghaybyl jalghan baylyqtyng qúly bolyp qalmauy kerek. Jeke bastyng qamyn ghana qúnttaghan qauymnyng bolashaghy bolmaydy.
Tileuberdi SAYDULDIYN,
QR ÚGhA akademiygi
«Obshestvennaya pozisiya»
(«DAT» jobasy № 28-29 (253) ot 27 tamyz 2014 j.