V

Sóileu mәdeniyetining joghaluy ózimen birge kóptegen әleumettik dertterdi ala keledi. Eng aldymen tilding qoldanysynyng kemui últtyq ruhany qúndylyqtar qoldanysynyng kemuine alyp keledi. Ruhany qúndylyqtar kem qoldanylghan sayyn әlsireydi, jútaydy, aqyrynda úmyt bolady. Eshbir últ ókilin óz últynyng ruhany qúndylyqtarynan tys jat qúndylyqtar tolyqqandy túlgha retinde qalyptastyra almaydy. Qazir qazaq tilining bayyrghy qazaq qoghamyndaghyday keng óriste, býkil qarym-qabiletimen, kórkemdigimen, sheshendigimen qoldanyla almauy saldarynan kóptegen maqal-mәtelder, kórkem teneuler, sheshendik oralymdar, úiqasty, mәnerli sózder qoldanystan shyghyp barady.

Jaqynda bizding orta jastaghy filolog aghamyz mening ólenderimde qoldanylghan «tin», «nazaly», «oyjady», «estandy», «arsaugha» degen sózderding mәnin súrady. Tilding tirshiligi – qoldanyluynda ghana, janaghy keyipkerimiz ózi tiltanushy bola túra kýndelikti qoldanysynda bolmaghan sózderding maghynasyn týsinbey otyr. Bir ózge mamandyq iyesi mening ólenderimdi oqyp bolyp: «Ólenderiniz qazaqsha jazylghan ba?» dep súraghany bar...

Búghan deyin qazaq әdeby tili men sóileu tilining aitarlyqtay aiyrmashylyghy joq edi. Sóileu tilin erekshelendiretin jergilikti jerlerge tәn jekelegen sóz qoldanystary bolatyn. Qazir bizding әdeby tilimiz ben sóileu tilimiz bir-birinen alshaqtay bastady. Búghan jana sózjasam әdisterimen kóptegen sózder men sóz tirkesterining janadan qoldanysqa enip jatuy belgili bir dәrejede әser etude, biraq eng basty mәsele taghy da sóileu mәdeniyetining jútauyna kelip tireledi. Negizgi sózdik qordy belsendi qoldanbaghandyqtan, sóileu tilining ómirshendigin saqtamaghandyqtan, ony kórkem de kemel túrghyda qoldana almaghandyqtan biz qazaq әdeby tili men auyzeki sóileu tilining ajyrauyna sebep boludamyz. Búl ýderis jetistik emes, kelensiz qúbylystar saldary bolyp sanalady. Qogham ómirining belsendi salalarynda qazaq tilining audarma tilge ainalghany azday, kәsiby jәne kýndelikti qoldanystarmen shektelgen qarabayyr auyzeki sóileu tiline ainalu qaupi bar.

Últtyng tili jútasa, minezi ózgeredi. Orys tildi qazaq balalarynyng minezi tik, qúrmet sezimining kem bolatyny − últtyq minez ben qúndylyqtardan habarsyz qaludyng saldary. Múnday minez orys últynyng ózine jarasady, sebebi ol sol últtyng ózge qúndylyqtarymen astasyp jatady. Yaghny sol halyqtyng boyyndaghy tabighy ashyq minezdilik, tәrbie mәselesindegi ózindik qúndylyqtar, qoghamdyq ortadaghy minezder men is-әreketterdi qabyldau erekshelikteri toghysa kelip, tik minezdilikti tabighy týrde tuyndatatyndyqtan, ol ortada búl minez ersi kórinbeydi. Al ýlkenning aldynan kese-kóldeneng ótpegen, ýlkenge qyzmetti paryz dep bilgen, әiel balasy erding betine kelmegen, kelini iyilip sәlem salghan, «Ata túryp, úl sóilegennen bez, Ana túryp qyz sóilegennen bez» degen tәlimmen ósken bizding qazaq halqy ýshin ózinen kishi balanyng tik minezding jóni osy eken dep, ә dese mә dep, betinen alyp jatqany shanshuday qadalary sózsiz. Oghan ózimiz de kuә bolyp jýrmiz. Qazir qoghamdyq ortada qyzmet kórsetu salasynda kóbine orys tildi jastar júmys isteydi. Bir nәrseni anyqtap súraghyng kelse, eki sózge kelmey, dikildep jauap beretinderi az emes. Osyndayda bir apamyzdyng «Ózinnen kishiden sóz estigennen jaman nәrse joq» degeni ýnemi eske týsip otyrady.

Tilde ruh bar. Sol ruh sóileu arqyly saqtalady. Sebebi sóileu joghalsa, til joghalady, tilmen birge ruh ketedi. Qazaq tilindegi kóptegen shúrayly qoldanystardyng ózge tilge audarylmaytynyn biz jii aityp jýrmiz. Búl kәsiby sózderge ghana emes, ruhany qúndylyqtardy bildiretin úghymdargha da qatysty. Mysaly, «obal» degen sózdi orys tiline qalay audarasyz? Janama úghymdar tabyluy mýmkin, biraq osy úghymdy bar boyauymen, qoldanylu erekshelikterimen bere biletin sózdi ózge tilden tabu qiyn. Sol sekildi orystyng «predvzyatoe otnosheniye» degen sózin qazaqshagha audaru óte qiyn. Óitkeni búl – mentaliytetting ereksheligin kórsetetin úghym, al qazaq mentaliytetine bayybyna barmay, aldyn ala sheshim qabyldap alyp, soghan sәikes is-әreket jasau tәn emes.

Til – túlgha sanasyn qalyptastyrushy faktor. Sondyqtan til sapasy joghalsa, adam sapasy da joghalady. Qazir bizding aldymyzgha qazaq bola túra qazaqsha oilay almaytyn, jaza almaytyn qyzmetkerler kóp keledi. Olar bala kezinen qazaq tilin tolyqqandy dәrejede tútynyp óspegendikten, sóileu tili kemel dәrejede damymaghandyqtan tolyqqandy oilaugha da, jazugha da qabiletsiz bolyp qalyptasqan. Búghan sóiletpeytin, jazdyrmaytyn, tek jattap alyp, belgiley beretin testileu tәrtibin qalyptastyrghan bilim beru jýiesining de keri әseri ólsheusiz. Oilau da, jazu da – shygharmashylyq ýderis. Shygharmashylyq qabileti, mýmkindikteri tolyq ashylmaghan adam tolyqqandy túlgha bola almaydy. Songhy onjyldyqta mektep bitirgen buynda sauatsyzdyqtyng beleng aluy da osynyng saldary. Múnyng zardabyn býkil qogham tartuda, sebebi sol buyn qazir el qyzmetining en ortasynda jýr. Men barshagha birdey syn aitudan aulaqpyn, biraq ókinishke oray tildik túrghydaghy sauatsyzdyq qazir keng taraghan әleumettik dertke ainalyp otyr. Búl jaghday belgili bir dәrejede qalypty jaghday retinde qabyldana bastady, ózgeler endi solardan ýirenude.

(jalghasy bar)

Aynúr Ábdirәsilqyzy,

QR Din isteri agenttigi Tóraghasynyn kenesshisi

filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz