Júma, 22 Qarasha 2024
Osy ghoy endi... 5953 0 pikir 27 Tamyz, 2014 saghat 12:04

«DOSTARDAN» BUDJETTING QARJYSYN AYaP NE KÓRINIPTI...

Ótken bir maqalamyzda bizding oblystyng әkimi Qostanay qalasy kýni merekesinde arshyghan júmyrtqaday әppaq ghimarat — neke sarayynyng ashyluy saltanatyna oray nekege túrugha kelgen jas júbaygha «Goriko» dep aiqaylaghanyn jazghan edik (http://abai.kz/post/view?id=1449 ). Sirә, oryssha sóilep, oryssha oilaytyn әkimimiz qatty quanghannan qazaqtyng saltyn orystyng saltymen shatastyryp alsa kerek. Ákimning búl «bastamasyn» kópshilik dúrys týsinbepti. Oghan qoldau kórsetuding ornyna osy sayttaghy shyqqan maqalamyzdy «Nur.kz» sekildi sayttar kóshirip basyp, talay oqyrmandardyng kónilin kóterip tastady.

   Al endi qazir sol kezde «mynaday keremet Saltanat sarayyn saldym» dep әkimimizding tóbesi kókke eki eli jetpey qalghanday bolyp órekpegen kónili su sepkendey basylyp qaldy. Óitkeni búl saraydyng dauy oblysymyzdan asyp, baytaq elimizge keninen tarap ketti. Sóitsek, «baqsaq baqa eken» degendey Elbasy kelgende jarqyrqyratyp kórsetip, bir bedel jinap qalamyn degen niyetpen salynghan dýniyening bylyghy jeterlik kórinedi. Osyndaghy «Tobyl» әleumettik-seriktestik korporasiyasy anau-mynau emes, tura 375 million tenge júmsap salghan sarayynyng rahatyn jeke menshik iyeleri kórip jatyr. Neke sarayy iske qosylghannan keyin sonda nekege túrugha barghan jastar múndaghy tirkelu baghasyn estigende talyp qala jazdaghan kórinedi. Sóitse, әlgi saraydyng nekege túru saltanatyn ótkizetin, erekshe әsemdelgen, qymbat materialdarmen kómkerilgen týgel ekinshi qabatyn «Mereke Love» degen firma jalgha alyp, búl sharany ótkizu ýshin 110 myng tenge talap etipti. Sonda qalay, ózi kommunaldyq kәsiporyn bolyp tabylatyndyqtan memleketting qarjysyna salghan ghimarattyng paydasyn nege jeke menshik kórui tiyis? Budjetke týsetin tiyn-tebendi óz qúlqynynan asyryp otyrghan jeke menshik firmanyng búl qareketi qanday zangha siyady? Búl batpan qúiryqty olargha kim syilapty? Osynsha zor kólemdegi qarjynyng qaytarymy kimning moynynda? Oblystaghy qúqyq qorghau organdary qayda qara otyr?

    Asyly, songhy súraghymyz tym artyqtau sekildi. Óitkeni әlgi «Tobyl» korporasiyasynyng әkesi de, kókesi de oblys әkimi bolyp tabylady. «Elbasy keler qarsanynda bir jaqsy syilyq dayyndayyq» dese ol korporasiya ne dey alady? Jalghyz qojayynyna qarsy shyghugha qauqary jete me? Áriyne, jetpeydi. Óitkeni, «batyrgha da jan kerek». Al budjetting aqshasyna qazir kimning jany ashyp jatyr deysin. Qúqyq qorghau organdary da aqymaq emes qoy. Ymdy olar da týsinedi. Jelding qay jaghynan soghyp túrghandyghyn biletin jandar ýshin búl júmbaqtyng jauaby qiyngha soqpaydy.

   Múny bir deniz. Ekinshiden, dayyn ghimaratqa kók tiyn da salmastan ekinshi qabatty týgel jalgha alyp, búl jerdi tegin tabys kózine ainaldyryp otyrghan jandar da tegin adamdar emestigi belgili boldy. Ol firmanyng iyesi anau-mynau emes, oblystaghy ýlken alpauyttardyng biri, atynan at ýrketin Viktor Solojenkov degenning Andrey degen úly kórinedi. Ákesi oblysty ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústaytyn ataqty «Aray» firmasynyng qojayyny bolsa, kimnen aiylyn jisyn? Viktor degen kәsipkerimiz osyndaghy ataghy jer jaratyn «Ivolga holding» firmasynyng qojayyny Vasiliy Rozinovten keyingi týkirigi jerge týspeytin ekinshi myqty. Endi múnday oblystyng tútqasyn ústap túrghan azamattyng aitqanyn qalay eki etersin. Múnday «dostardan» budjetting qanday da qarjysyn ayap ne kórinipti. Jelge úshqan halyqtyng qarajatynan әlgindey kәsipkerlerding kónili qymbat.

Shirkin, múnday «dostary» kóp әkimning ne armany bar deysin....

P.S. Aytpaqshy, bizding oblys ortalyghynda keyingi kezderi qazaq tilin mazaq etetin «AynaLine», «Dala Holl», «Aydana Plase» sekildi qoyyrtpaqtar tym kóbeyip ketti. Soghan, mine, Elbasyna arnalghan «syilyghymyzdyn» atyn «Mereke Love» dep atap, mәz bolyp otyrghan jayymyz bar.

Múratbek Dәurenúly

Qostanay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1457
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3225
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5279