Kópten kýtken Qostanay qalasynyng 135 jyldyghyn tayly-tayaghymyz qalmay demalys kýnderi aqyry dýrkiretip ótkizdik-au. Oblys pen qala basshylyghy búl merekege erekshe dayyndaldy. Resey astanasy — Mәskeuden qolqalap túryp әzer shaqyrghan «Motofristayl-shou» kórinisin tamashalau ýshin әkimimiz Núraly Sәduaqasov bastap, ony bir top nókerleri qostap, keshke taman ortalyq stadiondy azan-qazan qyldyq. Sonan song qalyptasqan dәstýr boyynsha orystyng Dominik Djoker deytin aty da, zaty da belgisizdeu, әri әnshisi, әri diy-djeyining ónerine susyndap, «tóbemiz kókke biraq eli jetpey qaldy». Biyl elden erekshe etip ótkizuge tyrysqan, sol ýshin  jylda amalsyz atap ótetin Konstitusiya kýnine sәikes kelmeu ýshin әdeyi berirek jyljytqan, búghan budjet qarjysyn ondy-soldy júmsaghan búl merekege qansha aqsha ketti dep qala әkimdiginen súraghan eshkim bolmady. Sirә, bylayghy júrt әkimimizding osy merekege airyqsha kónil bólip, basqa esh meyrammmen tenestirmeytin qasiyetin bilip, «ash qúlaqtan, tynysh qúlaq» dese kerek.

  Jә, óteri ótti. Bolary bolyp, boyauy sindi. Bizde qay merekening shyghynyn kim eseptep jatyr deysin. 80 milliard tengeden astam oblys budjetining qúlaghyn ústap otyrghan әkimge bir ondaghan million tenge degen tәiiri sóz bolyp pa pa? «Múrnyng barda bir sinbir» degendi atamyz qazaq beker aitty deysing be.

   Ángime tipti aqshada da emes. Toyshyl qazaq emespiz be, sony sóz etip qaytemiz. Bir qynjynarlyghy, osy mereke kezinde kónilimizge kóp qayau týsirgen eki jaytty aityp ótpesek, shyndyqqa qiyanat jasarmyz.

Birinshiden, әkimimiz qazaq saltynan mýldem maqúrym ekendigin tanytsa, ekinshiden, sol әkimning janyndaghy lauazymdy jandardyng qúldyq úrugha dayyn túratyn jaghymdazdyghyna jalpaq júrt kuә boldy.

    Merekening alghashqy kýni oblys ortalyghynda arshyghan júmyrtqaday әdemi neke sarayy ashyldy. Osy saltanatqa aqquday jarasqan eki júpty dayyndaghan eken. Jýzderi bal-búl janghan qalyndyq pen kýieu jigit saraydyng aldyna kelgende, olardy oblys әkimining ózi qarsy alyp, toydyng kórigin qyzdyra týsedi. Bәri jaqsy-au, biraq qyzyqtyng kókesi sol jerde bolady. Sol jerge jinalghan qazaqtyng jastary nege ekeni belgisiz «Goriko!» dep aiqaylaydy. Búl dәstýding qazaqqa jat ekendigin, ol kezinde ózge últtan júqqan dýnie ekendigin aityp, toqtau saludyng ornyna әlgi әkimimizding ózi alaqaylap jóneldi.

 - Toy ótpey túryp «Goriko!» dep aiqaylaugha bola ma?—dep júrtqa jaqsy atty bolyp jatyr basshymyz. — Eger ol dәstýrdi búzbasaq, meyilderiniz.

   Ákimning ózi qoldap túrghan son, ayanatyn ne bar, jinalghandar býkil kósheni basyna kóterip «Gorikogha» bassyn. Al biz bolsaq, әkimimizding ózge júrttyng dәstýrin ózimizding dәstýr dep úghatyn qate týsinigine qayran qaldyq. Asyl qasiyetimizding ayaq asty bolghandyghyna nalydyq. Endi sirә, kýni erteng tausylmaytyn marafon sekildi birinen song bir bastalatyn Rudnyy qalasynyng kýni, Lisakov qalasynyng kýni sekildi danghaza merekelerde ózge halyqtyng últtyq dәstýrin nasihattaudyng jarysy bastalatyn shyghar degen  oygha keldik.

Kóresimiz múnymen týgesilmegen eken. Kelesi kýni Oblys әkimi qala ortalyghyndaghy merekelik sharalargha qatysyp, qaptaghan nókerlerimen biraz jerdi aralap shyqty. Múndayda nebir pysyqtar tabyla ketetin әdeti ghoy. Bir orystyng әieli oinaqylana ortagha shyghyp, әkimge qarbyz úsyndy. Biz qaydan bileyik, orystardyng dәstýri boyynsha qarbyz úsynghan әiel sol erkekke osylaysha kónilin bildiredi eken. Ákimimiz de múnday dәstýrge jetik qoy, rahmetin aityp ózine qaytyp berdi. Sol jerde jaqynda ghana oblys әkimdigi apparaty jetekshisining orynbasarlyghyna taghayyndalghan Asan Núrghazinov degen pysyqay jigit erekshe elgezektik tanytyp, janaghy әielge qaltasynan 10000 tenge suyryp alyp, әielding aldyna tastay berdi. Sóitti de qarbyzdy da almastan, әkimnen alghys kýtkendey eljirey qarady.

Surette: Asan Núrghazinov

Shynymyzdy aitsaq, jaqynda ghana ýlken lauazymdy iyelengen búl jas jigitten múnday daraqylyq  pen jalghan jaghympazdyqty kýtken joq edik. Júrttyng kózinshe 10000 tengeni qinalmastan laqtyra salatyn orasan baylyq qaydan keldi? Álde ózi kezinde audan әkim bola túra araq iship, meyramhanadaghy júrtty myltyghymen qorqytqan, sol ýshin sotty bolsa da, soghan qaramastan janyna jaqyndatqan oblys әkimine degen airyqsha alghysy ma eken?  Memlekettik qyzmetshining etikasy qayda qaldy? Týptep kelgende, múny sybaylas jemqorlyqtyng býrkemeli týri dep baghalasa, shyndyqtan alystay qoymaspyz.   Osyndayda halyq arasyndaghy «bizde kez-kelgen lauazymdy satyp alugha bolady» degen qanqu sózding beker emestigine kózing jetkendey bolady...

Múratbek Dәurenúly

Qostanay

Abai.kz