Qúrmetti tamyz mәslihatyna qatysushy ústazdar! 

Sizderdi jana oqu jylynyng bastaluymen shyn jýrekten qúttyqtaymyz! Sizder tәuelsiz memleketimizding bolashaq túlghalaryn tәrbiyeleudesizder. Elimizding ertengi taghdyry sizderding býgingi enbekterinizge baylanysty.

Al, biz sanaly ghúmyrymyzdy ústazdyq jolgha arnap, búl kýnderi zeynetkerlikke shyqqan ardager múghalimdermiz. Ústazdardyng saltanatty jiynyn jyl sayyn asygha kýtemiz. Sebebi, búl kýn – ústazdardyng jyl boyghy qajyrly enbegining әdil baghalanatyn, ketken kemshilikterding saralanatyn, bolashaqtyng baghdarlanatyn manyzdy kýn.

Memleketimiz jyl sayyn bilim salasyna milliardtaghan qarajat bólude. Ol qarjygha jana mektepter, bala-baqshalar salynyp, búrynghy bilim ordalarynyng tehnikalyq bazasy janartylyp, bilim sapasy kóterilip keledi. Onyng aighaghy – shәkirtterimiz halyqaralyq bilim olimpiadalarynda jýldeli oryndaryn iyelenip, studenterimiz әlemning tandauly uniyversiytetterinde bilim aluda. Búl, әriyne, sizderding enbekterinizding nәtiyjesi ekeni sózsiz. Biraq, mektepke memlekettik dengeyde kónil bóletin tústar da az emes. Biz býgin ústazdyng bedelin, bilimning sapasyn, úrpaq tәrbiyesin kóteru ýshin óz úsynysymyzdy ortagha salghandy jón sanadyq.

Birinshiden, memleket múghalimderding әleumettik jaghdayyn jasap, aldymen eng tómengi degeydegi jas múghalimderding jalaqysyn kótersin! Ústazdyq bәsekegege qabiletti mamandyq qataryna enip, jastardyng qyzyghatyn  kәsibi boluy tiyis. Sonda ghana ústazdardyng búrynghy bedelin qaytara alamyz.

Ekinshiden, oqushynyng bilimin tarazylaytyn ÚBT-gha halyqtyng kónili tolmaydy. Orta mektep bitirgen oqushylarymyzdyng kóbi óz oiyn auyzsha jetkize almaytyn, erkin taqyrypta shygharma jazbaq týgili, «meni júmysqa qabyldanyz» degen ótinish jaza almaytyn jaghdaygha jetti. Sonda búl kemshilikting ornyn toltyru ýshin ne isteu kerek?

Bizding úsynysymyz: Oqushy ÚBT-gha barmastan búryn, mektepte tarihtan auyzsha, әdebiyet pen qazaq tilinen shygharma jazyp emtihan tapsyruy qajet. ÚBT súraqtarynan  qazaq tili men orys tilin alyp tastasa, esesine oqushynyng tandau pәnine tereng manyz bólinse, oryndy bolar edi.

Ýshinshiden, múghalimder qaghazbastylyq pen jii tekseruden әbden sharshady. Ústazdyng bala oqytyp, óz bilimin jetilderuden búryn, qaghaz toltyryp, kelgen komissiyagha «qyzmet kórsetuden» qoly bosamaytyn boldy. Búl – ashy da, bolsa shyndyq. Osy orayda preziydentimizding ózi de «múghalim men dәriger qaghazbastylyqty qoysyn. Múghalim balany oqytsyn, dәriger aurudy emdesin» degen bolatyn. Sondyqtan da qaghazbastylyq pen jii tekserudi azaytu qajet. Mektepke kelgen komissiya múghalimdi tekseruge emes, kómek kórsetuge kelsin.

Tótinshiden, Býgingi kýnning eng ózekti mәselesi mektepte er múghalimder sany jyl ótken sayyn azayyp bara jatqandyghy bizdi qatty alandatyp otyr. Qazirgi kýnderi mektepterdegi múghalimderding 90 payyzy әiel adamdar. Qalghan 10 payyz er azamattardyng ózi zeynetkerlik jasqa jaqyndaghan ýlken kisiler. Tipti, birde-bir er múghalim júmys jasamaytyn mektepter de jeterlik. Elimizde er azamattyng tәrbiyesin kórmegen jana úrpaq ósip keledi. Qazirgi statistikalyq mәlimetke sýiensek, elimizde shanyraq kótergen 100 jas júptyng 25-i ajyrasyp ketedi eken. Onday otbasynyng balalary er azamat tәrbiyesin kórmey ósedi desek artyq aitqandyq emes. Sebebi, bala bala-baqshagha barghanda tәrbiyeshisi әiel, mekteptegi oqtushysy әiel, tipti jogharghy oqu ornyna barghanda da kóretini, taghy da әiel ústazdar. Múnyng bәri elding erteni bolatyn úrpaghymyzgha keri әserin tiygizbey qoymaydy. Búl memleket basshylyghyn oilandyratyn manyzdy mәsele. Áriyne, әiel múghalimderding qabileti men bilimdiligin joqqa shyghara almaymyz. Biraq, er azamattyng beretin tәrbiyesining ornyn toltyra almaydy. Qazirgi kezde qyz minezdi er balalardyng kóbeyip bara jatqany jasyryn emes.

Búrynghy qazaqtyng jigitterining boyyndaghy mәrttik, qaysarlyq pen batyldyq, er azamatqa tәn birsózdilik joghalyp barady. Elimizde jyl ótken sayyn qylmystyng sany kóbeyude, sonyng ishinde balalar qolymen jasalatyn qylmystyng kórsetkishi artuda. Búryndary bir auylda bir milisiya bolushy edi. Sonyng bir ózi tәrtipti qadaghalaytyn. Al, qazir әr mektepting óz polisiyasy bolsa da qylmys azaymay otyr. Sondyqtan da, «auyryp em izdegenshe, auyrmaudyng jolyn izdegen» abzal. Ol ýshin polisiya emes, er múghalimning sany men sapasyn kýsheytu qajet.

Mysaly, әlemning aldynghy qatardaghy damyghan elderi AQSh-ta, Germaniyada, Japoniyada, Týrkiyada múghalimderding 70 payyzy er azamattar eken. Bizde mekteptegi, jogharghy oqu oryndaryndaghy er múghalimder sanyn  50 payyzgha deyin kóteruimiz qajet. Áriyne, búl memlekettik dengeyde sheshiletin ózekti ýlken mәsele.

Bizding úsynysymyz: múghalim bolamyn degen er balalargha jaghday jasap, memleket tarapynan tegin oqytyp, shәkirtaqymen qamtamasyz etilui qajet. Mektepke ústazdyqqa birinshi kezekte er balalardy qabyldap,

er múghalimderding jalaqysyna qosymsha aqy tólenui tiyis. Sebebi, er azamattyng  shanyraqtyng asyraushysy ekenin úmytpaghan jón. Búnyng bәri zang jolymen sheshilip, «Diplommen auylgha» sekildi «Er múghalimder mektepke» degen bastama kóterilui kerek.

Sonda ghana mektepterde er azamattar sanyn kóbeyte alamyz. Múnday tәjiriybe tarihymyzda da bolghan. Alghash Kenes ýkimeti ornaghan kezde әiel múghalimder óte az boldy. Sol sebepti, ýkimetting arnayy qaulysymen qyzdar ýshin  «JenPIY»-di ashqan bolatyn. Endi sonday sayasat er azamattar ýshin de jýrui kerek.

Endi mәseleni keshiktiretin bolsaq últ bolashaghyna ýlken qater tónedi. Sondyqtanda, biz, ardagar ústazdar qauymy búl taqyryptyng manyzdylyghyn eskere otyryp, múghalimderding tamyz mәslihatynda talqylaugha úsynamyz.

Manghystau oblysy, Manghystau audany, Shetpe kenti

«Shanyraq» qoghamdyq qorynyng janynan qúrylghan «Ardager ústazdar» kenesi mýsheleri:

Rysgýl IYgilikova                                                        «Shanyraq» qoghamdyq

qorynyng tórayymy,

QR bilim beru isining ýzdigi, ardagar ústaz                 

Aghatay Sәrsenbaev                                            QR bilim beru isining ýzdigi,

ardager ústaz

Qúrmashov Aldabergen                                              QR bilim beru isining ýzdigi,

ardager ústaz, «qúrmet»                      ordenining iyegeri.

Saghymbaeva Toymeken                                                QR bilim beru isining ýzdigi,

ardager ústaz

Tanirbergenov Amantay                                   QR bilim beru isining ýzdigi,

ardager ústaz

Álibaeva Dildagýl                                             QR bilim beru isining ýzdigi

 Abai.kz