Biz halyqtyng jan basyna shaqqanda sýt tútynu boyynsha ýzdik ýshtikting qataryndamyz – Sauer
«Sýt ónimderi importynyng ýlesi ótken jyly 2012 jylmen salystyrghanda ósti. Ónim óndirisining statistikasyna qarasaq, biz 5 mln 500 myng tonna sýt óndiremiz. Búl kórsetkishke sәikes, jan basyna shaqqanda sýt tútynu boyynsha damyghan ýzdik ýsh elding qataryna kiremiz. Biraq, búl kólemning tek tórtten biri ghana óndeledi. Úsaq tauarly óndiris, ishinara orta tauarly óndiris ónim óndeu prosesinen tolyq alynyp tastalghan», - dedi ol.
Onyng aituynsha, Ýkimetting keneytilgen otyrysynda Memleket basshysy subsidiyalau tetikterin qayta qarastyrugha nazar audardy.
«Memleket subsidiya retinde qomaqty qarajat bóledi, mal sharuashylyghy salasyn damytugha baghyttalghan kóptegen baghdarlamalar bar. Preziydent naqty tapsyrma berdi. Qazir últtyq kәsipkerler palatasy ýkimetpen birlesip úsynystar әzirlep jatyr. Subsidiyalau mehanizmin ózgertu kerek», - dedi ol.
Onyng aituynsha, búl tújyrymdama tamyz aiynda dayyn bolady dep oilaymyn. Búl eki-ýsh jylda ónim óndirisi jәne ony óndeu boyynsha jaghdaydy týbegeyli ózgertuge mýmkindik beredi.
«Eger biz ózimizding sýtti óndey alatyn bolsaq, búl jaghdayda ózimizdi tolyq qamtamasyz ete alatynday dengeyge jaqynbyz. Al býginde resmy statistikagha sýiensek, 70 payyzgha juyq sýt ónimderin shetten jetkizemiz. Búl dúrys emes, bizge kooperasiya kerek», - dedi IY.Sauer.
www.strategy2050.kz