Júma, 22 Qarasha 2024
46 - sóz 6116 0 pikir 7 Tamyz, 2014 saghat 10:13

KADDAFIYDEN QALGhAN SÓZ

«Qyryq jyl boyy halqymdy ýzdiksiz baspanamen, mektep jәne auruhanamen qamtamasyz etu ýshin otandastaryma qoldan kelgenshe jaghday jasadym. Ash bolghanda olardy tamaqtandyrdym, tipti, shól dala Bengaziydi gýldengen aimaqqa ainaldyrdym. Men kovboy Reygannyng shabuyldaryna toytarys berdim. Meni óltirgisi kelgen Ol eshqanday jazyghy joq balamdy jazym etip ketti. Men Afrika odaghynyng qarjysymen Afrikadaghy bauyrlaryma da ýzbey jәrdemdestim. Elge naghyz demokratiyanyng ne ekenin týsindiru ýshin qoldan kelgenshe kómektestim. Biraq, búghan qanaghat etpedi kóbisi. Tipti 10 bólmeli pәteri barlardyng ózine de jana jihaz ben kiyim-keshek alyp bersemde kónilderi qosh bolghanyn kórmedim. Dýniyeqonyzdyq ben ózimshildikke salynghan olar amerikalyqtarmen jәne ózge elding ókilderimen ymyragha kelip, elge «naghyz demokratiyanyn» jetpey jatqanyn aityp shaghymdandy. Biraq búl «demokratiya» men «bostandyq» kýshtilerding qúqyn ghana qorghaytynyn olar týsinbedi. Olar amerikada qayyr súraghandar ghana tәuelsiz kýn keshetinin jәne tegin kóje ol jaqta tek qayyrymdylyq maqsatynda ghana taratylatynyn, onda da búghan qol jetkizgisi kelgenderding úzyn-sonar kezekke túratynyn bilgen joq. Amerikada bizding eldegidey tegin medisina, tegin auruhana, tegin bilim men tegin baspana joq ekenin úghynghysy kelmedi. Men ne istesemde barlyghyna búl az bolyp kórindi. Basqalary mening arabtar men músylmandardyng birden-bir kósemi, halqynyng Sues kanalyn paydalanugha qaqy bar ekenin mәlimdegen Abdel Naserding úly ekenimdi bildi. Al men onyng bastamalaryn ýlgi ete otyryp, óz halqymnyng Liviyanyng tolyqqandy iyesi ekenin mәlimdedim jәne ony otarlaushylardyng yqpalynan arashalap qalugha tyrystym. Endi mine men әlemdegi eng kýshti armiyanyng soqqysyna úshyraudamyn. Al mening Afrikalyq inim Obama meni óltirip, bizding tegin baspanamyzdy, medisinamyzdy, tegin bilim men tamaghymyzy tartyp alyp, ony «kapitalizm» dep atalatyn amerikanyng súghanaq jýiesimen almastyrmaq. Ýshinshi әlemde ómir sýretin barlyghymyz onyng qanday qogham ekenin әlbette jaqsy bilemiz. Búl degenimiz eldi korporasiyalar biylep, qarapayym halyqty qanau degen sóz. Mende basqa amal qalmady. Men óz pozisiyamdy ústap qaluym kerek. Bizding elge osynsha baylyq berip, halqymnyng әl-auqatyn kóterip, Afrikadaghy bauyrlaryma kómektesuge mýmkindik bergen, arab bauyrlarym men qaryndastaryma Liviya Jamahiriyasynda júmyla júmys isteudi jazghan Allagha ýlken alghys aitamyn. Eger Alla qalasa men óz úlysym ýshin ómirimdi qiigha dayynmyn. Balalarymyzdyng bas amandyghy men elimdi qútqaryp qalu ýshin osylay isteuge mәjbýrmin. Osy ósiyetim arqyly býkil әlem mening NATO kresshilerining kezekti shabuylyna qarsy shyqqanymdy biletin bolady. Men qatygezdik pen satqyndyqqa tóze almaghan afrikalyq ózge bauyrlarymmen iyq tirestirip olargha qarsy shyqtym. Men bәdәuiyler shatyrynda, qarapayym ýide ómir sýrdim. Sirtta ótkizgen jastyq shaghymdy eshqashan esten shygharghan emespin. Men últtyq baylyqty ondy-soldy shashqan joqpyn. Islam ýshin IYerusalimdi azat etken músylmandardyng úly kósemi Salahaddin siyaqty az nәrseni qanaghat túttym. Batysta meni «aqylsyz», «aqymaq» deydi. Biraq shyndyqty bilse de olar ótirik aitudan eshqashan tayynghan emes. Olar mening ústanghan jolym halqymnyng kónilinen shyghatynyn jәne búl ýshin mening basymdy bәigege tiguge dayyn ekenimdi biledi. Azat, tәuelsiz Liviyanyng ózderine kiriptar emes ekenine ishtey ókinedi. Al men osy bostandyq ýshin aqtyq demim shyqqansha aiqastym. Úly Jaratushy bizding erkin de erikti bolyp qala beruimizdi nәsip etkey!»

***                 ***                    ***

Kaddafy kim bolghan? Milliardtardy qaltasyna basqan mystan deydi bireuler, endi biri memleketti óz menshigindey kórgen «kósem» deydi…Biraq, keybireuler diktatordyng óz eline jasaghan osy jaqsylyghynyng jartysyn da jasay almady... Key preziydenttermen salystyrghanda bәzbireulerding ony әulie kóretini osy shyghar…

Jolymbek Mәkishev (“Facebook” әlumettik jelidegi paraqshasynan alyndy)

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5331