Keybir baspasóz betterinde jazylyp jýrgendey, Atyraudaghy  alghashqy  lankestiktik  әreket   2011-shi jyly emes,  2005-shi jyly bolghanyn bireuler bilse, bireuler bilmeydi. Biylikke ashyq aibar kórsetip, halyq arasynda dýrbeleng tughyzudy maqsat tútqan  Abdul Vahhab – Andrey Mironovtyng Atyrau qalasy әkimshiligining ghimaratyn jarmaq bolghan  jymysqy әreketi  oblystyq últtyq qauipsizdik qyzmeti  sarbazdarynyng qyraghylyghy arqasynda  jýzege aspay qaldy.

         ...Shymkent qalasynyng bayyrghy túrghyny A.Mironov ómirden óz orynyn taba almay biraz sergeldenge týsti. Tústastary siyaqty júmys jasap, tapqanyn talghau qylugha moyyny jar bergen joq. Ana bir jyldary ýy salghysy kelip  biraz tyrtaqtaghan, onysynan eshtene shyqpady. Bazargha shyghyp, baghyn synaugha erinshektik eteginen tartty. Onyng ýstine artyq aqshasy da joq.Arqa eti arsha, borbay eti borsha bolyp sharuashylyqpen ainalysqannan kóri bir kýnde bayyp, bir kýnde ataqty boludyng jolyn osynshama izdedi. Taba almady.

Sәuir aiynyng songhy kýni boluy kerek. Anasynyng zeynetaqysynyng aqyrghy  tengesine alghan salqyn syrany syzdyqtata soryp, teledidar kórip otyrghan. Habardy jýrgizushi әlem janalyqtarynyng sonynda Europanyng әr týkpirinde beleng ala bastaghan lankestik әreketter turaly aityp jatty. Qyrghyn halyq jau shapqanday dýrligip, zәulim ghimarattar balauyz shamday lapyldap janghan  kórinisti kórgende orynynan qalay atyp túrghanyn ózi de bilmey qaldy. Kókten izdegeni ayaq astynda eken. Ólgen әkesi tirilip kelse de  býitip quanbas.

Osy kezge deyin bosqa sandalghan. Áu bastan ózining dýniyeni dýr silkindiruge jaratylghan jan ekeni endi sanasyna jetti. Sol sol-aq eken, «men de solarday boluym kerek» degen oy kýndiz kýlkiden, týnde úiqydan aiyrdy. Alayda,   alaqanday Shymkentten Ispandyq «ETA-BASK» tobynyn, Soltýstik irlandiyalyq «IRA» úiymynyn, Japoniyadaghy buddalyq «Aum Sinriyke» sektasynyng serkelerin qaydan  tabasyn? Jenil minezdi qyz emes, jarnamadan izdep, jolygha qoyatyn. Biraz basy qatty. Sóitip jýrgende ereterekte mektepte birge oqyghan klastasy kezdese qalmas pa... Úmytpasa esimi Shavhat boluy kerek. Múny birden tanydy. Ózi shyttay bolyp kiyinip alghan. Keremet bir әtirding iyisi múrynyn jaryp bara jatyr. Sóilegen sózi qanday. Jan-jýregindi eljiretip, kókiregindegini tap basady. Aqsha, júmys, jayly pәter, sheteldik mashina degen mәselelerdi bayaghyda-aq sheship qoyghangha úqsaydy. Tanystary  da kóp. Aldy Astana, Almatyda, arty Saud Arabiyasy, Pәkistanda bolyp shyqty. Biylik tútqasyn ústap otyrghan dókeyler deydi. Tipti arasynda deputattar da, týrli ministrlikterde, qúqyqtyq qúrylymdarda isteytinder de bar kórinedi. Qazirgilerding tilimen aitqanda «kryshalary» myqty.

-Kóp keshikpey dýnie ózgeredi. Kәpirlerding túqymyn túzday qúrtyp, biylikti óz qolymyzgha alatyn bolamyz. Anau halyqtyng ýstinen kýn kórip jýrgen qaryndary qabaqtay, búttary tayaqtay sheneuinikter men biylik basyndaghy әkimderdi tabandaryna tary salyp quyramyz. Olar haq jolynan tayghan azghyndar. Kәpirler.Baratyn jerleri tozaq. Kór de túr, әlemdi músylmandar biyleydi.Naghyz әdildik, qoy ýstinde boztorghay júmyrtqalaghan zaman sol kezde ornaytyn bolady, - degen dosyna:

- Týsinbedim. Últym orys, dinim hristian. Sonda qalay, basqa senimning ókili bolghanym ýshin men de tozaqqa qamalyp, jazagha tartylam ba?- dep súrady Andrey.

- Jo-o-oq!  Sening syrtqy keyping ghana orys. Negizinen әuel basta  músylman bolugha  jaratylghansyng Taghdyr kitabynda solay jazylghan.Islamdy moyyndauyng ýshin ózbek, tatar, bolmasa jóiid boluyng shart emes.  Kór de túr, bizding býgingi kezdesuimizding teginnen-tegin emestigine kóp keshikpey-aq kózing jetetin bolady, -dep jauap bergen Shavhat Andreydi baurap aldy.

Sol jolghy Shavhat ekeuining әngimeleri  birazgha sozyldy. Qalanyng eleusizdeu jerindegi dәmhanada onsha kóp adam joq. Syra, bolmasa, ishimdik iship otyrghan kisiler de bayqalmaydy. Birin-biri tanymasa da jyly shyray tanytyp, «bauyrymdap» túrghan bir jan.  Ýlkenge degen iltipat, kishige degen qamqorlyq ómirlik qaghidattaryna ainalghan syqyldy.

 Bәri de saqaldy. Búttarynda balaqtary qysqa shalbar. Áyelder jaghy ýsti-bastaryn túmashalap alypty (hidjap ekenin keyinnen bildi ghoy). Basynda ersileu kóringenimen, birazdan keyiin  «әbýiirlerin әreng jauyp jýrgen bizding qyzdargha qaraghanda osy dúrys-au» degen oidyng sanasyn qalay shyrmata bastaghanyn ózi de bayqamay qaldy. «Shavhat dúrys aitady. Qazir esh jerde әdildik degen joq. Sening taghdyryng Qúdaydyng da, ózinning de emes, bastyqtardyng qolynda. Qaltanda  qystyratyn aqshang bolsa ghana olargha jaqynday alasyn.Áytpese,  ashtan búralyp jatsang da eshkimge kerek emessin. Sondyqtanda  olardy jer betinen qynaday qyru kerek» degen alyp-úshpa oy miynda qaytadan attanday bastady. Andreyding ishki dýniyesinde bolyp jatqan qoparylysty kózinen bayqaghan Shavhat:

-Kórding be, ainalandaghy әdiletsizdikke sen de qarsysyn. Nege bireuler basqanyng ýstinen kýn kóredi?!Búl ómirde bay men kedey degen bolugha tiyisti emes. Adamdardyng bәri birdey boluy kerek. Oghan kәpirlerdi qúrtyp, halifat ýstemdigin qúrghanda ghana  jete alamyz.Ol ýshin jihad jariyalap, músylman emesterding moyyndaryn shatyrlata shabuymyz kerek. Sen osyghan kelisesing be?-degende :

- Iya, iya kelisemin! Tek qana kelispeymin, men senderding qatarynda bolamyn, - dep qalay aityp qalghanyn ózi de bayqamay qaldy.

Sol joly Andrey sanaly týrde araqtan bas tartty. Ózi de ishken joq.Ýiindegilerge de ishkizgen joq. Shavhat bergen aqshagha birsypyra kiyinip aldy. Eski televizor men tonazytqyshty kýlge laqtyryp, orynyna janasyn aldy. Búrynghyday maqsatsyz kóshe kezudi mýldem toqtatty.  Ýiinde otyryp dosy bergen  diniy  kitaptardy kýni-týni qotarugha kóshti. Oqyghan sayyn aldynan basqa bir әlem ashylyp bara jatqan siyaqty...

Arada bir apta ótkende Shavhat ony  qaba saqal orys jigitimen tanystyrdy. Ár sausaghy sәbiyding bilegindey, engezerdey jigit eken. Ýsti- basyn týgeldey týk basqan. Sheshen jerinde soghysyp,  endi demalugha kelipti. Jýzi yzgharly bolghanymen, tili mayda. Andreyge birden únady. Ataqty Sayd Buryatskiyding ýzengilesi bolyp  shyqty. Nikolay degen esiminen bas tartyp, Abdolla degen atqa ie bolghan. Ózi siyaqtylar ol jaqta kóp deydi.

Shavhattyng aituy, Abdollanyng qoldauymen Andrey de kóp keshikpey jamaghattyng ortasynda tilin  kәlimagha keltirip, músylmanshylyqty qabyldady. Soghan sәikes Abdul Vahhab degen jana esimge ie boldy. Anasy da  qarsy bolghan joq. Qayta «Dúrys istedin. Eki kýnning birinde araq iship jýrgennen, ýige aqsha  әkelgening jaqsy emes pe!»-dep, odan sayyn jelpindire týsti. Qaryndary toyyp, kiyimderi býtindeldi.Túrmys týzele bastady.

Kelesi bir bas qosuynda Shavhat: «Jogharghy jaqtan tapsyrma keldi.Jalpy bizding júmysymyzgha  razy. Biraq ta sózden iske kóshetin uaqyt jetti dep jatyr. Sondyqtan da әr oblysqa  bólinip, úiymdasqan toptar qúruymyz kerek. Qazir oghan tolyq mýmkindik bar. Baghanyng kýn sayyn qymbattauy, sheneuikterding shekten shyqqan jemqorlyghy  biz ýshin ýlken kózir. Ásirese, júmysqa kire almay jýrgen,  oqugha tóleytin aqshalary joq, baspanadan, qarajattan qiyndyq kórip jýrgen jastargha sózben de, aqshaman de kómektesuimiz kerek. Týrmede jatqandardyng arasyna da óz adamdarymyzdy jiberip, barlyq jaghynan qamqorlyqqa aluymyz qajet.Sóitip, olardy da  óz jaghymyzgha shygharamyz», - dep, әrqaysysyna jeke-jeke tapsyrma berdi. Andrey-Abduldyng enshisine Atyrau qalasy tiydi.

Qatarlaryna ózi siyaqtylardy molynan tartyp, lankestik әreketterge belsene qatyssa tólenetin aqshanyng da kóbirek bolatynyn estigende Andreyding tóbesi kókke bir eli  jetpey qaldy. Oghan da keregi sol. Ol ýshin qazir adamnyng ómirinen búryn, aqshanyng mәselesi  manyzdyraq. Sondyqtan da Atyraugha kele salysymen iske jan-tәnimen kiristi. Tanystar da, qoldaushylar da tabyla ketti. Solardyng kómegimen qysqa merzimdik elektrikter dayyndaytyn kursty bitirgennen keyin júmysqa da ornalasyp ýlgerdi. Anau-mynau jer emes, Atyrau qalasynyng әkimshiliginde. Jeke júmys bólmesi bar. Esik aldyndaghy polisiya qyzmetkerleri  ýshin bәri bir. Kirip-shyqqan sayyn eng bolmasa  sómkesin de qaramaydy.

Ákimshilik ghimaratyndaghy saqtyq sharasynyng tym tómen ekendigi Andreydi «osy mýmkindikti paydalanyp nege ghimaratty jaryp jibermeske»degen oigha eriksiz jetelep әketti. Birinshiden, eshqanday qauip-qater joq. Ekinshiden,  Qazaqstanda biylikke ses kórsetetindey  múnday qoparylys búryn-sondy jasalghan emes. Ýshinshiden, bir әreketi arqyly aty әlemge taraydy. Osy josparyn Shavhatqa aityp, tiyanaqtaghannan keyin birden iske kiristi. Elektr jelilerin auystyrudy jeleuletip   әkimshilik ghimaratynyn  ornalasu  tәrtibi belgilengen syzbasyn, barlyq kabiynetterding qúlyptarynyng kóshirmesin jasatyp aldy. Bólshektep  jarylghysh qospalaryn  da júmys bólmesine әkelip qoydy. Endi ony  qúrsatyryp, kýndizgi sapyrylystyng kezinde úyaly telefon arqyly iske qosu  ghana qaldy. Óz oiyna ózi mastanghan ol  jýrek jalghap almaqqa  ýiining búryshyndaghy dәmhanagha búryla bergeni sol edi, qaydan kelgeni belgisiz, tórt jigit tórt jaghynan sau ete týsti. Esin jighansha  qolyna temir kisen salyp, mashinagha mingizdi. Sonda baryp ol   tayaq tastam jerde túrghan qyruar aqsha men ataq-danqtan birjolata aiyrylghanyn týsindi. Biraq bәri de kesh edi. Atyrau qalalyq soty  Andrey Mironov-Abdul Vahabty QRQK 251baby (qarudy, oq-dәrilerdi, jarylghysh zattardy jәne jarylghysh qúrylghylardy zansyz satyp alu,beru, ótkizu,saqtau, tasymaldau nemese alyp jýru ) jәne 233 baby (terrorizm ) boyynsha aiypty  dep tauyp 5 jylgha bas bostandyghynan aiyru jazasyn taghayyndady.

Sóitip, ózgelerding qyrshynynan qiylghan ómiri men naqaqtan tógilgen kóz jasy arqyly halifat qaharmandary qatarynan oryn alyp,  Birikken Arab Ámirliginde rahat túrmys keshpek bolghan A.Mironovtyng asyl armany qiyal-ghajayyp ertegilerindegidey túmandanyp ketti.

...Búl kezde  Shavhat dosy Andreyding taghy bir qandasyn óz jaghyna tartpaq bolyp basyn ainaldyryp jatqan bolatyn...

Boranbay  GhALIYEV,

Atyrau oblystyq sotynyng baspasóz hatshysy

Abai.kz