Patriotizm ómirde әrtýrli jaghdaylardan kórinis tabady. Patriot bolu ýshin ýlken erlik jasau mindet emes. «Ózining tughan eline bar shyndyqty aitqan adamdy naghyz patriot deuge bolady» deydi J. Jores. Al, tanymal aghylshyn aqyny Semueli Djonson: «Patriotizm – búl súmyray adamnyng eng songhy panalaytyn jeri» depti. Keremet tauyp aitylghan qanatty sózder emes me? Aytpaqshy, óz elinen shyndyqty ghana emes, qyruar aqshasy men mýlkin jasyryp jýrgen otandastarymyzdyng bary anyq. Jogharydaghy qanatty sózder tipten, solargha qarap-aq aitylghan siyaqty...

Qay qoghamda bolmasyn «kólenkedegi kapital» degen bolady. Ol kәdimgi buma-buma aqsha nemese baghaly qaghaz týrinde, ya bolmasa jyljymaytyn mýlik týrinde ainalymda jýredi. «Kólenkedegi» aqsha men mýlikting óz qojayynyna ghana emes, qoghamgha jәne memleketke jaghymsyz әser etetini beseneden belgili. Sebebi, sol mýlikting iyesi: «Osy isim bir kýni әshkere bolyp qala ma?» degen ýreymen ómir sýredi. Al, memleketke onday mýlikten salyq tólenbeydi. Órkeniyetti elderdegi «salyq raqymshylyghy» degen ýrdis osydan kelip shyqqan. Yaghni, búl búrynnan beri qoldanylyp kele jatqan ýrdis.

Qazaqstan da osymen ýshinshi ret «salyq raqymshylyghyn» ótkizgeli otyr. Onyng birneshe sebepteri bar. Mәselen, elimizdegi birqatar iri investisiyalyq jobalar ayaqtalghandyqtan, sheteldik investisiyalardyng aghyny qysqardy. Úzaqqa sozylghan jahandyq ekonomikalyq daghdarys sauda tengermesi men aghymdaghy operasiyalardyng esep salidosyn tómendetti. Sonyng nәtiyjesinde, otandyq bank sektorynyng ekonomikany nesiyeleu kólemi azaya bastady. Osy tústa memleket basshysy N. Nazarbaev qalyptasqan jaghdaydy ózgertip, últtyq ekonomikamyzdyng әl-auqatyn arttyru ýshin batyl qadamdar jasau qajettigin qadap aitty. Al, aghymdaghy jyly 1 shildede Elbasy aqsha men mýlikti zandastyrugha jol ashatyn zangha qol qoydy.

Osylaysha, memleket salyqtan jaltaryp jýrgen qazaqstandyqtargha taghy bir raqymshylyq sharasyn jariyalap otyr. Bәlkim, búl songhy raqymshylyq ta boluy mýmkin. Sebebi, 2017 jyldyng 1 qantarynan jalpygha ortaq tabys deklarasiyasyn jariyalau júmystary bastalady. Sodan son, Ýkimet azamattargha óz shyghyndaryn da ashyq jariyalaudy talap etui mýmkin. Onday jaghdayda jasyryn jolmen tabys tauyp, bayyp jýrgen otandastarymyzgha óz «kiristerin» zandastyru qiyngha soghady. Óitkeni, býkil әlemde zansyz tabystarmen ayausyz kýres jýrip jatyr. Jyl sayyn offshorlyq aimaqtardyng sany azayyp keledi. Tipten, Europalyq Odaq elderi men AQSh aldaghy uaqytta offshorlyq aimaqtardy tolyq joi jóninde de úsynystar bildirude.

Al, kólenkedegi aqsha men mýlikting býgingi tanda últtyq ekonomikamyzdyng әl-auqatyn jaqsartugha әleueti óte zor. Syrtqa ketip jatqan aqshany aitpaghannyng ózinde, elimizding aumaghynda da qyruar kapital jasyryn «aynalyp» jýr. Qúzyrly qúqyq qorghau organdary onyng belgili bir kólemin әshkerelep te jatyr. Alayda, 1 qyrkýiekte bastalatyn raqymshylyq aksiyasy kóptegen qazaqstandyqtardyng batyldyq, senimdilik, otansýigishtik sezimderin oyatatyny sózsiz. Sonymen qatar, múnday nauqandy birinshi ret ótkizgeli otyrghan joqpyz. Mәselen, 2001 jylghy raqymshylyq kezinde bar-joghy 30 kýnde 480 mln dollar jariya boldy. 2006-2007 jyldardaghy salyqtyq raqymshylyqtyng nәtiyjesinde 6,8 mlrd dollardyng aqshasy men mýlki zandastyryldy. Aytpaqshy, ekinshi zandastyru kezinde memleket jariya etiletin aqshanyng 10 payyzy kóleminde alym jinau tәrtibin engizdi. Sol joly elimizding budjetine 483 mln dollar týsim týsti. Ýkimettegiler ýshinshi raqymshylyq nәtiyjesinde «kólenkedegi» 11-12 mlrd dollar ekonomikamyzgha qaytyp «oralady» dep boljap otyr.

Ámirlan Álimjan

Abai.kz