Ángimesi týzu әleumettik  ministr

Enbek jәne halyqty  әleumettik qorghau ministriligi keshegi Nataliya Korjova hanymnan bastap «tayaq jeumen» keledi. Ásirese Korjovanyng túsynda atalghan ministrlik búqaralyq synnan kóz ashpaghan edi. Eks-ministrding ózi de әleumetting tarapynan estimgen sózdi estip jýrdi. Gazet bitken shómelesin tóbesine ýigen sýikimdi ministrdi minep jatatyn. Telearnalar da onyng kórikti jýzin kórsete otyryp jerden alyp, jerge salatyn-dy. IYә, degendey-aq, ol kezde әleumetting әleumettik ahualy túralap túrdy. Memleket әleumettik jauapkershilik pen jәrdemaqylardan barynsha tiylyp, búqara halyq qatty qinaldy. Sol kezde ashu-yzagha bulyqqan júrt bәri  әleumettik qorghau ministriligine tirelip qalghanday ministr hanymgha qarap til bezeytin edi (qazir aitugha ynghaysyz, sarjaghal basylymdar Korjovanyng basynan baqayshaghyna deyin sýzip sóz qylyp jýrdi).

Korjovadan keyin ministrlik oryntaqqa jayghasqan Álihan Bәimenov jekelegen BAQ qojayyndarymen qarym-qatynasynyng týzuligi arqasynda auyr synnan eptep sytylyp ketetin. Onyng ýstine, ózimen birge qanday da bir reformalardy ertip alyp, janalyghymen, janashyldyghymen kózge týsetin Bәimenov әiteuir әleumettik saladaghy әjik-kýjik әngimege asa kóp úryna qoyghan joq. Alayda, búl bәrin Bәimenov tynydyryp ketti degen sóz emes. Enbek jәne halyqty  әleumettik qorghau ministriligi Bәimenovtyng kezinde de qiyn jaghdaydy bastan keshti. Eks-ministrler Gýlshara Ábdihalyqova, Serik Ábdenovter de әleumetke jaghymdy janalyq, jyly sóz aita almay ketti. Serik Ábdenovti zeynetaqy reformasyna orynsyz úryndyryp basyn daugha salghan biylik tipti ony orystildi baspasózding mazaghyna qaldyrdy. Áytpese, Ábdenov isting jónin biletin jigit edi.

Osylaysha  «it minip iyrek qamshylap» kele jatqan Enbek jәne halyqty  әleumettik qorghau ministriligining júmysy Tamara Dýisenova hanymnyng taghayyndaluymen kenet jandana bastaghan siyaqty. Rasynda, búl salanyng qyzmeti   Dýisenova kelisimen dýrildep kete qoyghan joq, biraq, ministrding sóz lәmi әredik әidik elge únap qaluda. Mysaly, ol Astanada baspasóz ókilderimen kezdesu barysynda Mәsimov pen Serik Ahmetov Ýkimeti short toqtatyp tastaghan qazaq kóshining týiinin bir-aq auyz sózimen tarqatyp jiberdi. «Etnikalyq qazaqtargha, - dedi ministr, - bir jyldyng sheginde azamattyq beriledi. Ýkimet belgilep otyrghan aimaqtargha qonystanatyn oralmandargha әleumettik jenildikter qarastyralady».

Kóshi-qonnyng sharuasy әli naqty sheshimin taba qoymady, degenmen de isting beti beri qaraghany turaly әngime ministrding auzymen aityldy. Endi mine, Tamara Dýisenova zeynetaqy tólemderin qayta esepteu jóninde jamighatqa jaghymdy janalyq taratyp otyr. Ministrding sózine qaraghanda, zeynetaqy jýiesine engiziletin jana ózgerister 2017 jyldyng 1-shi shildesinen bastalmaq. Búl maqsatqa budjetten bir jylgha 275 milliard tenge qarastyrylady. Sóitip, 2017 jyldan bastap bazalyq zeynetaqy enbek ótili men zeynetaqy jýiesine qatysuyna qaray tólenbek. «31» arnanyng janalyqtar qyzmeti ministrding sózine silteme jasay otyryp, «enbek ótili men zeynetaqy jýiesine 10 jylgha deyin qatysqandar kýn kóris dengeyining 50 payyzyn alady. Al enbek ótili 20 jylgha deyingiler 70 payyzyn, 35 jyldan assa  kýn kóris dengeyning 100 payyz shamasynda zeynetaqy taghayyndalady. Búghan deyin úzaq jyl ter tókkender, júmys istemey shyqqandarmen birdey zeynetaqy alyp kelgen edi. Úzaq jyldar dau tughyzghan mәseleni Enbek ministri týbegeyli sheshemiz degen oida» dep habarlady.

- 2018 jyldan bastap barlyq júmys berushiler mindetti 5 payyz zeynetaqy jarnasyn tóleydi. Búl bizding 2020 jylgha deyin jasap otyrghan tújyrymdamalarymyz, deydi ministr.

Shәriphan Qaysar

Abai.kz