...Qasiyetinnen qara óleng ainalayyn

 Qazaqtyng dәl ózindey qarapayym

(Múqaghaliy)

Babalarymyz әlmisaqtan beri әlhamduliylәh  músylman. Oghan Qara jer kuә, qart Qaratau kuә, basyp ótken tarihynyng danghyl  Qara joly kuә, úrpaqtan úrpaqqa almasyp maghan jetken Qara shanyraq kuә, bazynasy men qazynasy retinde bolashaqqa qaldyrghan Qara ólenderi kuә!

Qara óleng demekshi!..

Qazaqtyng әn-óneri óz ishinde ghúryptyq әnder, salt-dәstýr jәne kәsiby әnder bolyp bólinedi. Qara óleng osylardyng ishindegi ghúryptyq әnderge jatady. Qara óleng halyqpen birge tughan. Barlyq zamandarda bite qaynasyp ómir keship keledi. Býgin de jalghasuda. Bolashaqta da órken jayary sózsiz.

Osydan 1400 jyl búryn  qasiyetti Qúran Kәrim  ayattary haziret Múhammedke(s.gh.s)  alghash týse bastaghan sonau ÝII-ÝIII ghasyrlar zamanynyng jәdigeri bolyp sanalatyn, babalarymyzdy tәnirlik senimning adasushylyghynda jýrdi deytin dәuirdegi Orhon-Eniysey jazbalarynda:

«Taghdyrdy Tәniri jasar,

Adam balasy bәri ólgeli tughan», (1.20) –dep  taghdyr– Jaratqannyng jazuy ekendigin, «týrki halqy ýshin týn úiyqtamay, kýndiz otyrmay» (1.12) jýrgen sol zamanda  dýniyenin  bar ghana  Jaratushysy bar ekendigin, qanday qiynshylyq, jamanshylyq bolsa daghy shydamdylyq tanytyp, quanyshty nәrse bolsa shekten  shyqpay Jaratushy jazghan  taghdyrgha sabyrlylyq tanytu qajettigin tasqa oiyp jazghan.  Alla Taghala Qúranda: «Rasynda biz әr nәrseni belgili bir ólshemmen (taghdyrmen) jarattyq» -degen. (Qamar sýresi, 49 ayat)

Búl nasihat odan keyingi zamandarda qazaqtyng qara óleninde: 

 Salayyn ólenimmen sózden órnek,

Joq eken ótken ómir qayta kelmek.

Barynda tirshilikting imangha kel,

Dýniyege kelgenderding bәri de ólmek (2.297)-dep jalghasqany qasiyetti Qúrandaghy: «Jer betindegi barlyq nәrse pәni, yaghny ótkinshi…» («Rahman» sýresi, 26-ayat); «Árbir jan iyesi ólimning dәmin tatady» («Ánbiya» sýresi, 35-ayat) degen ayatty dәlme –dәl qaytalap ómirding ótkinshi ekendigin, әrbir jan iyesi óletindigin, ólimnen eshkim qashyp qútyla almaytyndyghyn, ólgen song qaytyp kelmeytinin anyq, Jaratushynyng aldyna imanyndy tolyqtyryp barudyng jón ekendigin  ashyq eskertip túrghan joq pa?!.

 «…Sózding basy bismillә, Bismillәsiz is qylma»,-degen dana babalarymyz qazynagha toly qara ólenin bylay bastaydy:

Bismilla, bismilladan dep aitamyz,

  Jaman sóz jaramaghan nege aitamyz.

     Jaman sóz jaramaghan biz aitpaymyz,

                        Múhammed(s.gh.s) qúday dosy dep aitamyz (2.403)

Endi myna bir sujetti qara ólenning shumaghyna oy jýgirteyikshi:

                            Basynda Qara taudyng qar boraydy,

                            Basyna kerim jigit sәlde oraydy.

                            Sәldesin bir oraghan qayta oraydy,

                            Basyna sol shirkinning kim qaraydy?! (2.10)

Búl shumaqtyng Abaydan, onyng zamanynan әldeqayda búryn shyqqany dausyz jәne búl shumaq  qazaq handyq dәuiri jyraularynyng sóz saptauyna kelinkireydi. Jenil yumor arqyly  seri jigitter  basyna sәlde oraudy sәn kórgen este joq erte kezdi aldymyzgha kóldeneng tartady. Óleng maghynasynan dәuir tanbasy sonshalyq aiqyn sezilip túr.  Payymdap kórsek, sәlde orau erte zamandarda   qaladan, shahardaghy medrese, meshitterden bilim alyp Qazaqtyng keng saharasyna qayta oralghan   oqyghan ziyaly jigitterge tәn bolsa kerek. Solargha úqsaghysy kelgen qyr jigitterining de sәlde oraghysy kelip әuirelenip jýrgen  osynau  sýikimdi beynesi  20-ghasyrdyn  basynda qazaq dalasyna oqyp kelgen jigitterding kostum kiyip, galstuk taqqanyna eliktemek bolghan dala jigitterining tiptik obrazyn kóz aldynyzgha әkelip túrghan joq pa?!.

         Halqymyzdyng osy bir bagha jetpes qazynasy bolghan qara óleng kenin belden qazyp, el shejiresining eski betterin jalyqpay paraqtasaq, qatpary qalyng san dýniyening shekesi kórinedi. Qazaqtyng qara ólenining aitary kól-kósir. Jalghyz el tarihy ghana emes, sol elding ómir sýrgen ortasy, túrmys-tirshiligi, oy órisi – filosofiyasy, dini men imany, arman-tilegi osy bir eleusiz jatqan qúndy múramyzda asa mol saqtalyp qalghan.

Bәrin emes, birin, bir-aq shumaq  qara ólendi taldap kórsek jogharydaghy súraghymyzgha jauap bergen bolar edik.

Dýnie qyzyl týlki búlandaghan,

Baq qaytsa, basta baqyt túra almaghan.

Kýnine toqsan toghyz pәle kórsen,

Sonda da kýder ýzbe bir Alladan.(2.285)

Endi osy shumaqty bir-bir joldan taldasaq:

 «Dýnie qyzyl týlki búlandaghan». IYә,Qazaq atamyz «aldamshy dýniye, jalghan dýniye, ghapyl dýniye, arman dýniye, saghym dýniye, beker dýniye, sarsang dýniye, ótkinshi dýniye, opasyz dýniye, belgisiz dýniye, sholaq dýniye, bayansyz dýniye, synap dýniye, it dýniye, eles dýniye, bes kýndik dýniye, әure dýniye, úshpa dýniye, múnar dýniye, qonaq dýniye» dep kýrsinip kelgen edi.

 «Baq qaytsa, basta baqyt túra almaghan». Búl jolda Qúday taghalanyng qúdiretin tolyq moyyndau hәm barlyq nәrse Onyng qúzyrynda ekendigin eskertedi. Baqyt degen sózding ishine baylyghynyz da, imandylyghynyz da, kisiliginiz de, qysqasy bәri syiyp jatyr. Qúday taghala qúp kórmese sandyqtap  aqsha jinasang da saban qúrly salmaghy joq bop kýiip ketui onay. Nemese ol baylyq sansyz shyghyndar әkelip, nemese orny tolmas qasiret bop kelui de әbden mýmkin ghoy.(Álemde talay milliarderler ómirining sonynda qalay opyq jep, qayghyly kýige týsip, ózine qol salghan  derekterding talayyn oqyp ta, estip te, kórip te jýrgen joqpyz ba?)

 «Kýnine toqsan toghyz pәle kórsen». Eng kóp san retinde alynyp otyr, key núsqada «kýnine myng bir pәle jolyqsa da» dep keledi. Yaghny qansha qiyndyqqa úshyrasang da degeni. Dәlme-dәl aitsaq,  taghdyrdyng tәlkegine týsseng degen sóz.

Tórtinshi jol. «Sonda da kýder ýzbe bir Alladan» deydi. Búl endi erekshe ghajap aitylghan sóz!

 Birinshi jolda dýniyening sipatyn naqtylap, ekinshi jolda Allanyng jazghanynan asyp kete almaytynyndy eskertip, ýshinshi jolda taghdyryna riza boluyndy aita otyryp, tórtinshi jolda Allanyng meyrimine úmtyluyndy nasihattaydy. Alla taghalanyng asa qamqor, erekshe meyirimdi sipatyn madaqtaydy. Allanyng meyirimi týsken qúldyng qay baqyty kem bolushy edi! Eng bastysy – kýder ýzbeuge tiiyisti, yaghny sýiengen obektisin aitsayshy. Balger-baqsydan, tau-tastan, ottan-aghashtan... t.b kýder ýzbe demeydi. Bir Alladan dep «Alla» sózining aldyna «Bir» degen sózdi  baltalasang búzylmaytynday etip úiqaspen shegelep tastaydy.  

Mine keremet! Qazaq atamnyng kókirigin jaryp shyqqan  jalghyz shumaq qara óleni! Myng aqyn qinalyp, jýz filosof jinalyp ómir boyy aita almaytyn osynday altyn sózderdi   bir ghana shumaqtaryna  syighyzyp  aita salghan. Aytqanda bәrin óz-óz ornyna  qoyyp aitqan.

Endeshe biz osynday tanymdaghy, osynday ólmes múra qaldyra bilgen halyqtyng úrpaghy bolghandyghymyzgha sansyz  shýkirler aituymyz kerek. Babalarymyzdyng qaldyrghan osy múralaryn týsinip, kәdemizge  jarata alsaq, eki dýniyede kimnen kem bolmaqpyz! Tarihy taghdyrymyzgha baylanysty tek  Tәuelsizdik jyldarynan bastap ghana  aityla bastaghan Alladan basqagha syiynbau úghymy baba  qazaqtyng tanymynda әldeqashan ornyghyp, tirshiligimen alty taspa qamshynyng órimindey birge órilip ketkenining dәleli osy emes pe!?.

Qazaqtyng qara ólenining taghy bir shumaghy:

Jantaqty jolda jatqan alyp tasta,

Kirmesin kisige de senen basqa.

Myng bolyp bir jaqsylyq eselener,

Keyingi ýlgi bolsa keler jasqa (2.12) Alladan keshirim súrasa, ne bolmasa adamdar jýretin joldan, tas, tiken, sýiekti alyp tastasa, ne bolmasa adamdardy jamandyqtan tyiyp jaqsylyqqa shaqyru(Musliym) turaly Alla Elshisining (s.gh.s) hadiysine dóp týsip túrghan joq pa. Ómirding barlyq salasyndaghy shyndyqtyng betin shimirikpey ashyp, adamshylyq-ahlaqqa  shaqyryp kimning de bolsa úqpasyna, týsinbesine qoymastay qúdiretpen ýn qatyp túrghan múnday shumaqtargha nege tandanbasqa?!

Qara ólen-ómirshen. Halyqpen bite qaynasyp, birge jasap keldi. El basyna kýn tughan eki talay zamandarda da, arghysyn aitpaghanda kýni keshegi  ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde maydannnan kelgen talay hattyng ishinde jau shebinde, ot pen oqtyng ortasynda jýrgen jauyngerding arttaghy ata-anasy, asyl jarlaryna  Alla taghalanyng  jaqsylyqtarynan ýmit etip, aman-esen qauyshularyna  jol ashuyn tilegen qasiyetti dúghaday qara ólenderi jazylghandaryn bilemiz. Moskva týbinde fashistermen alysyp jýrip  qara óleng sarynymen ólendetip jazghan hattarynda  әkelerimiz ben aghalarymyz aldymen Allany auzyna alyp,  ózining әdilet maydanynda jýrgendigin, Otan qorghau jolyndaghy jihadta jazym bolsa sheyt ekendigin, al Otandy sýy, qorghau –imannan bolatyny jayly aqyl-kenester aityp, arttaghy kempir-shaldar,  әieldermen jas balalaryna  berik te sabyrly bolu turaly  aqyl-kenesterin aitady. Mine biz osynday  imany kәmil babalardyng úrpaghy bolghanymyzdy maqtanyshpen aita alamyz.

Qara ólende Otandy, tughan jerdi, ósken eldi sýn, onyng qadir-qasiyetin úghynu, sheksiz sharaptyn adal enbekpen óteu turaly  ghibratty joldar men kәdeli shumaqtar  jeterlik. Qara ólenning qyraghy kóz qiyghynan qagha beris qalatyn taqyryp joq, ómir mәni,imandylyq  turaly taqyrypqa da әldebir sony qyrynan kelip әdettegiden de terenirek sezindire týsedi.  «Qazaqtyng qara ólenin dana qazaq ómirinin  poeziyalyq ýlgidegi ensiklopediyasy nemese galereyasy deuge bolady»(3). 

 Qara ólenning iyesi, avtory-halyq. Búl dýniyening bayansyzdyghyn, úly Jaratushynyng qúdiretin, tabighatqa tandanuyn, әdiletti ansauyn, qiyanatqa qynjyluyn, balanyng tәrbiyesi, kelinning әdebi, qyzdyng qylyghy, sýnnet joly, dostyng amanaty, aghayyngha  sәlem beru, ininin  sәlemine  jauap qaytaru qatarly qarapayym tanymdardan bastap el qamy, halyq taghdyryn qamtyghan oy órnekteri- qara ólenning qúndy  qasiyetteri bolmaq.

Ólenning anyqtauyshy bolyp túrghan «Qara» atauy  zattyng týsin bildiretin negizgi maghynasynan әldeqayda keng úghymda. «Qara» - әlemning alghashqy qalpy, ejelgi, bayyrghy degen úghymdy beredi dep jazady ghalymdar. Demek, «qara ólen» degenimiz-ejelgi,bayyrghy ólen, ólenning bastapqy qalpy degen sóz. Qara jer, Qaratau, qara halyq, qara sóz, qara jol, qara shanyraq degen tirkestegi anyqtauyshtar tek týsti bilidirip qana túrmaghandyghy endi týsinikti: ejelgi tau, negizgi halyq(bayyrghy), bastapqy sóz, basty jol, alghashqy shanyraq  degen úghymdardy beretindigi anyq. Endeshe biz, babalarymyzdyng ejelgi ólenderinen-aq olardyng әlmisahtan músylman ekendigin, adam bolyp jaralghannan beri dәstýri men saltyn Islam ghúrpyna say qúryp kelgen dana qabiletine tamsana da, sýisine de  biluimiz kerek. Babalarymyzdyng danalyghyna  sheksiz qúrmet  kórsetu bizge paryz.

Danalyq oiyn qara ólenge syighyzghan babalar múrasy – úrpaqtyng ruhany qazynasy. Qazaq ómiri tal besikten jer besikke deyin óleng (Abay). Qúnarsyz topyraq quaryp túrady. Qaynary joq ózen sualyp tynady.  Allagha shýkir, yrys pen berekege  toly qazaq qazany eshqashan ortayghan joq. Týbine ýnilip, tegine qúrmet qylghan jannyng qolyna iliger mayly jilikter jetkilikti. Alla Taghala sol mol enshimizdi úrpaqtarymyzdyng ezuinen kóruge nәsip etsin!

Ádebiyetter:

1.Kýltegin. Tonykók.  (Astana. Audarma baspasy 2002-96 bet.)

2.QARA ÓLEN: (tolyqtyryp basyluy) (Almaty: Jalyn, 1997, 640 bet) El ishinen jazyp alyp qúrast. Orazaqyn Asqar

3. Qazaq әdebiyeti. Ensiklopediyalyq anyqtamalyq. - Almaty: «Aruna Ltd.» JShS, 2010.

Amantay TOYShYBAYÚLY

Abai.kz