Qandastar: «Eki anyqtama», «Bir tentireu», «Qamalu jәne sottalu»
Keshe ghana, yaghny 29 mausymda, «Abay», «Qamshy», «Alty Alash» portaldarynda Qytaydan oralghan qandastarymyzdyng «Túraqty túrugha» rúqsat ala almay qayta kóship jatqandyghy turaly aqparat tarady. (http://abai.kz/post/view?id=1101 )
Songhy jyldary Elbasynyng da, elding de mýddesi elenbey qalyp jatyr. Býginde Astanada da «Oralman kuәligin» ala almay, túraqty tirkeuge túra almay jýrgen qandastarymyz shúbyryp jýr. Óz kýshterimen kelgen aghayyn qisynsyz qújattar sebebinen túraqty tirkeuge túra almaydy. Al túraqty tirkeuge túra almaghandardyng Yqtyarhat ta, Azamattyq ta ala almaytyny belgili. Sonymen, tabannan tozghan qandastarymyz viza uaqyty bitisimen «Zansyz kelimsek» atanyp, qaytugha mәjbýr. Tipten túraqty tirkeuden ýmittenip, tirkeu uaqytyn ótkizip, sottalyp jatqandary da bar. Qazir búrynghyday «Eskertu beru» degen joq. Tikeley qamalady nemese sotqa jiberiledi.
Qazaq Ýkimeti qytaylargha barynsha mýmkindik jasap jatyr. Atap aitqanda, myndaghan gektar jerdi berip, júmystaryn dóngeletulerine barlyq mýmkindik jasaghan. Onyng ýstine olardyng Qazaqstanda qaluyna da zang kedergi emes. Tek 5 jyl túraqty túrsa boldy, aqshalarynyng kóptigin kórsetip – aq Qazaqstan azamaty atana alady. Sebebi, olargha «Iinvestor» degen jenildik beriledi. Búl jenildikti kez-kelgen qytay ala alatynyn bilgen dúrys.
Al, qandastarymyzdyng Qazaqstanda júmys jasauy túr ghoy,túraqty qaluy qiyn bolyp barady.
Esterinizge sala keteyik, Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2014 jylghy 20 nauryzdaghy № 248 qaulysy kóshi-qon mәselesine qatysty kedergilerdi jonggha ýlken septigin tiygizdi. Atap aitsaq:
Azamattyq alu ýshin Qazaqstanda túru 1 jylgha qysqardy; qandastarymyzdyng elimizding qay ónirine baratyndaryna qaramay, oralman mәrtebesi beriletin boldy; Azamattyq aluda qarastyrylghan mindetti tólemnen bosatyldy; Ýkimet belgilegen 7 aimaqqa baratyndargha memleket tarapynan әleumettik paket qarastyrylyp, memlekettik atauly kómekter men jaldamaly ýige ie boludyng mýmkindigi tuyp jatyr. Alayda sonan beri 3 ay uaqyt ótsede eshqanday nәtiyje joq. Tek sóz jýzinde qalyp otyr.
Shyndyghyn aitqanda, jogharydaghy mýmkindikterge ie boludyng alghy sharty – túraqty tirkeuge otyru. Qazirshe, Qytaydan oralghan qandastarymyz ýshin búl – qiyametting qyl kópiri bolyp túr.
Ishki Ister Ministrligi qandastarymyzgha qoyghan kedergini alyp tastamay otyr. Naqty zang jýzinde Qytaydan oralghan qandastarymyzdyng Qazaqstangha oraluyna mýmkindik joq. Túraqty tirkeuge túru ýshin qajetti qol jetpeytin nemese qol jetkizuing qiyn qújattar jetip artylady. Búl, әsirese, qytaydyng aranyna ketip bara jatqan qandastarymyz ýshin auyr tiyip túr.
Qandastarymyzdy «Túraqty tirkeuge túrghyzu» mәselesimen Qazaqstan Respublikasynyng Ishki Ister Ministrligining qúramyndaghy Kóshi-qon polisiyasy ainalysady. Atalghan polisiyanyng qazirshe búl mәselede Ýkimetpen de, Qytaydyng Qazaqstandaghy Elshiligimen de birlesip júmys istey almay otyrghany belgili.
Qysqasyn aitqanda, Qytaydan keletin qandastarymyz ýshin zandyq sipaty anyqtalmaghan eki «Anyqtama», «bir tentireu», «Qamalu nemese sottalu» bar. Olay deytinimiz – «anyqtamalardy» alu jәne beru jaghynda eki elding zandyq negizderi qarastyrylmay, ózara qarama-qayshylyq tuuda. Al onyng zardabyn qarapayym halyq tartady.
«Sottalmady» degen anyqtama. Onsyzda Qytay ýkimeti sottalghan adamdargha tólqújat berudi «zang jýzinde tyiym salghan». Qazaqstan tarapy Qytaydyng Qazaqstandaghy Elshiligi arqyly búl mәseleni anyqtamay otyr.
«Qytay azamattyghynan shyqqany turaly anyqtama» kerek. Búl anyqtamany alu ýshin Qytay tarapy «shetelding azamattyghyn alghandyghy turaly anyqtamany» talap etedi. Búl eki elding kóshi-qon mәselesinde ýilespey kele jatqan qarama-qayshylyqtyng biri. Eki ortada qandastarymyz osy sebepten Qazaqstan aumaghynda túraqty tirkeuge túrugha zandyq túrghyda mýmkindik ala almay otyr. Alghan kýnning ózinde zang jýzinde qylymystyq jauapkershilikke deyin aparatyn qayshylyqty mәsele.
«Tentireu». Osy anyqtamalardy alu ýshin taghy da Qytaydyng Qazaqstandaghy elshiligine jýginu kerek. Ár kәmeletke tolghan bala elshilikke ózi kelui kerek. Sóitip, myndaghan qazaq alystaghy auyl-aymaqtan jinalyp, «óshiretke» túryp, bir japyraq oryssha «spravka» ýshin aqshalaryn shashyp, tabanynan tozuy kerek. Búghan ýkimetting qúlyqsyzdyghy adamdy namystandyrady әri jigerindi jasytady.
«Qamalu nemese sottalu ». Sonymen tabannan tozyp, túraqty tirkeuge túra almaghan qazaqtar viza uaqyty bitken song «zansyz kelimsek» atanyp, qamaugha alynady,olargha aiyppúl salynady. Uaqyty úzaqtar sotqa jiberiledi.
Qazaqtyng qazirgi hali osy... Kóship kelgen aghayyndy tabandarynan tozdyrmay oraza aiynda Ýkimet pen Preziydentting manayyndaghylar obal-sauapty da oilasa eken degen tilegimiz bar.
Altay Búqarbaev
Abai.kz