...Uniyversiytet bitirgennen keyin ústazymyz Shәkir Ibraevtyng shaqyrtuymen 5 týlek Ghylym Akademiyasynyng janyndaghy «Ádebiyet jәne óner» institutyna keldik. Ghalym bolmaq oiymyz bar. Biraq men oilaghan «Qaraqalpaqstandaghy jyraulyq dәstýr» atty taqyrypty Ghylymy Qenes bekitpey qoydy. Nókistegi Qarjaubay agham osy baghytta enbek etip jatyr eken. Shәkir agha basqa bir taqyryp úsyndy. Oilanyp jýrgende, tileules agham Maqsot Izimúly jurnalistikagha kelu turaly úsynys aitty. «Jalyn» jurnalynda bir oryn bosaytyn týri bar. Qalasan, Mereke aghagha aitayyn...» — dedi ol. Instituttyng újymy jaqsy bolghanymen, jalaqysy óte tómen edi. Pәteraqygha da jetpeytin. Ári ýsh ay keshiktirip beretini bar. Salt basty bop jýrgende eshtene emes, ýilengesin qiyn eken. Sondyqtan men quana kelistim. Maqsot agham kóp kýttirgen joq. «Bauyrjannyng ólenderin oqyp jýrmin, kelsin, alayyq, — depti Mereke agham. Sonymen «Jalyn» jurnalynyng qyzmetkeri bolyp shygha keldim. Eki aida bir shyghatyn jurnaldyng nómirge ketetin ólenderin iriktep berip otyramyn. Jalaqysy tәp-tәuir eken, әjeptәuir es jiyp qaldym. Tek... bir jyldan song bizge «Ana tili» gazeti qosyldy. «Jalyn» jeke túrghanda bas redaktor «Qazaqoylgha» júmsap, bir maqala «jazghanym» bar. Álgi aghamyzdyng qoly tiymey jatty ma, әlde basqa bir retteri boldy ma, kóp sóilespey, kompaniyalary turaly bir jurnaldy ústata salghan. Maqala jazbaq bop úzaq otyrdym. Eshtene shyghar emes. Sóitsem, jazu degeniniz, shәy iship otyryp, Ámirhan men Jarastyng maqalalaryn synau emes, qiyn dýnie eken ghoy. Sodan «Egemen Qazaqstanda» isteytin kelinshegime qolqa saldym. Keshke «EQ»-nyng bir mәshinkesin alyp ketip, maqalagha kiristik. Ózimshe, olay jazu kerek, bylay jazu kerek dep aqyl aityp otyrghanda, kózim ilinip ketipti. Túrsam, maqala dayyn, astynda mening familiyam túr. Tastay. Tura ózim jazghanday, tanerteng Mereke aghanyng qolyna ústattym. Kóp týzetpey, qol qoyyp berdi...

Al kәziytiniz qiyn eken. Apta sayyn maqala jazu kerek. Birden bayaghy «әdiske» kóshtim. Týnimen kelinshegim ekeumiz... maqala jazamyz. Jazamyz degenim, sózding sirәghasy ghoy, mәshinke tyq-tyq etip... úiyqtatpaydy. Bireu sóilesip, ony bireu jazghasyn qaydan onsyn, keyde kónilinnen shygha qoymaydy (Ári diktofonym da eski, jazyp alghan dýniyem dúrys estilmeytin). «Mynauyng — nashar!» — deymin sosyn qúddy lezdemedegi Mereke agham qúsap, — materialda «jan» joq!». Bәibishem qayta iske kirisedi. Tyq-tyq, tyq-tyq... «Boldym, qara» — deydi bir kezde iyghymnan týrtip. Kózimdi uqalap jiberip, materialgha ýnilemin. «Myna jerin býitu kerek edi...», «Jibi bostau eken, shiratu kerek!» (Marqúm Marat Qabanbaydan ýirengen sózim). Bәibishem kózi baqyrayyp, ózin kinәli sezinip qalady. Men odan sayyn «syndy» ýdete týsemin: «Óitu kerek, býitu kerek...». Bir kýni qattyraq synap jibersem kerek, kónbis kelinshegim shyrt ete qaldy: «Ay, sonyng bәrin bilsen, ózing jazbaysyng ba? O, nesi-ay, әri materialyn jazasyn, әri sóz estiysin...». Tosylyp qaldym. Tym artyq ketkenimdi úqtym. Biraq syr bermeu kerek edi: «Nesi bar, jazamyn». «Jaz, endeshe!». Aytyp qoyghasyn, amal joq, jazugha kiristim. Tangha deyin neshe paraq jyrtyldy. Bitire almay, júmysqa kelip jalghastyrdym. Ólip-talyp bitirdim-au, әiteuir. Dýngender turaly material bolatyn. Súhbattasymnyng «qytay men dýngendi myng jyl qazangha salyp qaynatsang da bir-birimen qosylmaydy...» degeni esimde qalypty. «Materialyng jaqsy eken!» — dedi bir kezde bas redaktordyng orynbasary Marat Qabanbay shaqyryp alyp, — tek annotasiyasy qayda? «Ony siz jazbaysyz ba?» Maqalanyng taqyrybyn bastyqtar qoyyp, annotasiyasyn da solar jazady dep oilagham ghoy. Mәkeng rahattanyp kýlip aldy: «Bar, taqyrybyn qoyyp, annotasiyasyn jazyp kel!» Jazyp, qolyna ústattym. «E, mine, endi dúrys!». Ertenine Marat agham mening materialymdy maqtasyn kep. Oghan Sabyrjan Shýkirúly kókem qosyldy. Bir kezde... «groznyi» Mereke agham da kýrt jadyrap, ayaq-qolymdy jerge tiygizbey maqtaghanda kózimning aldy túmandanyp ketti...
...Men jurnalistikagha osylay kelgem. Mereke qútty bolsyn, әriptester!!!

Abai.kz