Túrsyn Júrtbay. «ELINDI SYILAUDY TALAP ET!..» (jalghasy)
Múndaghy birlik – «malgha birlik emess» (Abay), ruhany birlik. Al ruhany birlikting úiytqysy – tórtinshi jәne kiyeli iydeya – til, din, dil tәuelsizdigi. Osy ýshtik toghystyng tútastyghy ýshin «Mәngilik el» ústynynda «týrk elin syilaudy talap etti», sol ýshin týrk júrtynyng “basyn iydirip, tizesin býktirmedi...». Óitkeni “Tәnir jarylqady». Eldikting – eldik kepili – Ruhany azattyq. Búl kesirge úshyratqandar «týrk bekteri atyn joghaltyp, tabghash bekterining atyn, tabghash atyn tútynghandar», solardyng satymsaqtyghynyn, Abay aitqanday, “Qolyna alyp, Pәle salyp, andyghany óz eli” bolghan “tórden ýrgen itke úqsaghandardyn” saldarynan, taghy da «týrki halqy eldigin joydy,» «bek úldary qúl boldy, pәk qyzdary kýng boldy».
Ruhany azattyqqa qarsy túru – óz baqytyna, óz eline, ózinning ruhyna qol salu. Búl ýsh toghys – “mәngilik el” nysanasynyng eng basty kiyeli qasiyeti. Sondyqtan da oghan eshkimning súghyn qadaugha, súghyna kiyliguine, súq sausaghyn súghugha qaqysy joq! Birtútas alash iydeyasynda da tәuelsiz memleket qúrushy últtyng til, din, dil ýstemdigi anyq saltanat qúruy tiyis. H.Dosmhamedov aitqan «últtyq mәdeniyet ýstemdigi» degenimizding maghynasy da osy mәngi tasqa qashalghan «týrki elin (alash júrtyn) syilaudy talap etu», sol ýshin týrki júrtynyng “basyn iydirmeu, tizesin býktirmeu...» (ruhany tәueldi etpeu), “Tәniri jarylqau» (dinin saqtau) degen ústanym. Osy ýstemdik «Mәngilik el» ústanymda saqtala ma, joq pa?
Biz til mәselesin әu basta «týrki elin (alash júrtyn, qazaq tilin) syilaudy talap etudin» qúralyna ainaldyrmay, sayasasattandyryp aldyq. Býgingi últshyl dep jýrgen adamdarymyz ol kezde ózining úzaqty oilay almaytyndyghyn bayqatty. Yaghny «belsendi kommunisten» belsendi últshyl shyqpady. Men bir-aq nәrse aitayyn. 92-shi jyly birinshi Konstitusiya qabyldanghan kezde qazaq tiline býginnen bastap kirisu kerek dedi. Kirisip ketuge bolatyn edi. Ýlken qayshylyqtar da tuyndauy mýmkin edi. Biraq qinalyp baryp jenetin edik. Sol kezde Oljas Sýleymenov aitty: «Joq, búl nәrseni oilanayyq. 1949 jyly qabyldanghan halyqaralyq kelisim bar. “Otarlaudan bosanghan elderge óz tilin iygeru ýshin 10 jyl mýmkindik berilsin” degen. 1949 jyly Izraiylgha 10 jyl berildi. Ivrit degen til – óli til bolatyn. Olar bir jyldyng ishinde memlekettik tilde sóilep shygha keldi. Biz de on jyl uaqyt bereyik. On jyldan keyin qazaq tiline bәlenbay kýni, bәlenbay saghatta kóshemiz. Ol kýni býgingi birinshi synypqa barghan bala onynshy synypty bitiredi. Erteng ol qazaq tilinsiz kýn kóre almaytynyn biledi. Býgingi otyz jastaghy adam qyryqqa keledi, memleket isine aralasady. Elu jastaghy adam zeynetke shyghady. Oghan memlekettik tilding onsha keregi joq. Biz osylay shesheyik” – degen edi. Oipyrmay, “Oljas degening – orysshyl, satyp ketti”– dep «qaghaz jolbarystyn» bәri jamyrady. Men, Oljas aghagha baryp: «Múnynyz ne?» – dep súrap edim... “Búl nәrse osy betimen ketse, endi jiyrma jyldan keyin de Qazaqstanda qazaq tili jalpygha ortaq memlekettik til bolmaydy. Óitkeni, onda til sayasatqa ainalyp ketedi. Al sayasatta eshqanday naqty sheshim bolmaydy. Býgingi aityp jatqandar aita bersin, negizi solay bolghany tiyimdi. Men dýnie jýzin aralap jýrmin, bilemin ghoy. Álemdik sayasatty paydalanuymyz kerek”,– dedi. Qúryp ketkende, soghan ie bola almay qaldyq. Sayasat ózinin týpki sheshimine sendiru kerek. Onsyz sayasat «qu tilmen qulyq saughannyn» (Abay) kәsibi ghana bolyp qalady. Al biz, mine, shiyrek ghasyr boldy, til sayasatyn jyldan-jylgha sualghan siyrdyng jelini siyaqty «qu sózben sauyp kelemiz». Osydan keyin sayasatqa qanday senim bolmaq?
Al ertengi kýni ne kýtip túr, bir Allagha ghana ayan. Qyrym oqighasynan keyin boyymyz týrshigip qaldy. Memleketaralyq últtyq sayasat túraqty, ótimdi, payymdy bolsa kerek edi. Al iymeriyalyq óktem de ozbyr pighyl arandatumen aranyn aralap otyr. Al endi bizdegi kazaktar Qazaqstanda «óz armiyamyzdy qúramyz», orystar: «orystardyng partiyasyn qúramyz» dep shapqylap jýr. Osy rette qazaq oiynyng qormaly Aytaly oqymystynyng myna pikirin nazargha iliktire keteyin:
«Mәsele, Avstraliya odaghy turaly bolyp otyr. Avstraliya men Qazaqstannyng tarihy әr týrli bolghanymen, olardy kóp últtylyghy jaqyndatady. Avstraliyanyng negizgi halqy Europadan, Amerikadan qonys audargha aghylshyn tildiler, olardy avstraliyalyqtar dep tolyq aitugha bolady, ózderine tәn qúndylyqtary, ómir salty, minez-qúlqy, mәdeniyeti qalyptasqan. Bertin kele, HH ghasyrdyng 70-jyldary demografiyalyq daghdarys jәne ekonomikanyng damuy shetelding júmys kýshin paydalanudy talap etti. Avstraliyagha aghylyp arabtar, vietnamdyqtar, qytaylyqtar, basqalar qonys audara bastady. Olargha qoyylatyn basty talap – Konstitusiyany moyyndau, aghylshyn tilinde sóileu. Qonys audarushylardyng mәselelerine baylanysty memleket qyruar qarjy bóldi: últtyq tilderde kitaphana, mektep, BAQ júmys istedi. Býgin Avstraliyada radio 68 tilde, ledidar 60 tilde habar taratady. Búl azódyq etip, diasporalargha parlamentte, ýkimette, oqu oryndarynda kvota bólindi, diaspora kәsipkerlerine salyqtardan jenildik berildi. Avstraliyagha qonys audarushylardyng sany odan sayyn kóbeydi. Endi budjet olargha degen shyghynda kótere almaytyn jaghdaygha jetti. Elde qylmys kóbeydi jәne ol etnostyq sipat aldy: vietnamdyqtar geroyin satumen, arabtar әielderdi satumen ainalyssa, qytaylyqtar memlekettegi lauazymdy qyzmettegilermen auyz jalasyp, qylmystyq toptar qúrdy. Sonymen búl últtyq sayasatqa elding basym kópshiligi qarsy boldy, sebebi, birte-birte bayyrghy europalyqtarn shettetile bastady, eldi senimsizdik pen kýdik jaylady, al diasporalar Avstraliya memleketining tútastyghyn úmytyp, ózara bәsekelestikke týsti» («Egemen Qazaqstan», 19 sәuir, 2008 jyl).
«Mәngilik el» ústanymyn jýzege asyramyz jәne sonyng úiytqysy alashtyng amanatyn adal jýzege asyramyz desek, Aytaly degdardy alandatyp otyrghan qos ókimettik sayasy qúrylym, Qazaqstan jaghdayynda halqy assambleyasyn ózining «mәdeny ortalyq» dengeyindegi orynyna qoymay, qazaq qoghamynda tynyshtyq bolmaydy. Halyq assambleyasy jalghan ghylym, jalghan iydeologiya, jalghan nasihatty damytyp otyr. Qazirgi kezde qoghamdyq pikirdi mysymen emes, pysymen basyp, narazylyq pen kirbing qabaq etip, alandaushylyq tudyryp otyrghan osy assambleya «toleranttyq» degendi betine býrkeu emes, shirkeu etip, әr týrli dengeydegi sayasy nauqandardy belsene úiymdastyryp, memleket qúrushy últtyng tózimin (tolerantnosti) egep keledi. «El birligi» doktrinasyndaghy qazaqty etnostyng qatarynda bolsa da atap ótpey, «qazaqstandyq últ jasaymyz» degeni ne masqara? Amerikalyq ýlgidegi últ jasau ýshin bayyrghy ýndisterding kebin qúshtyryp, býginde Qazaqstannyng halqynyng 77 payyzyn qúrap otyrghan qazaqtardy qyryp tastau kerek pe. Osydan biraz búryn Amangeldi Aytaly aghamyz aitqanday, halyq assambleyasy 5-6 jylda emes, parlamentke derbes deputat saylau arqyly biylik basyna býgin shyghyp aldy. Nege memleket olardy basqaru apparatymen birge budjetten qarjylandyryp otyr? Nege ol qoghamdyq birlestik bola túra, memlekettik iydeologiyagha aralasyp, Qazaqstannyng bolashaghyn anyqtaydy? Nege últtyq mýddeni qozghaytyn doktrinalar nemese әldebir ýlken sayasy nauqan «Núr otannan» búryn әueli halyq kongresinde talqylanady. Sonda memleket qúrushy últtyn ókilderinin dauys beru qúqyn qamtamasyz etetin balamaly sayasy úiym qayda, partiya qúru kerek pe? Múnyng basty sebebi ne jәne qaydan bastaldy deysiz be? Ashyq aitayyn, ol – últtyq-azattyq baghytty ústanghan alghashqy mәjilis deputattaryn taratyp, sonyng orynyna kelgen «Ly kókem»: «Sening jauyng – óz últyn, sening dosyng – biz» degen úrandy ústanghan jәne ony sanagha sinirgen, sóitip, býgingi kýnde biylik jýrgizip otyrghan Halyq assambleyasynyng qúryluynan bastaldy. «Halyq assambleyasy ómir sýrip otyrghanda qazaq últy tolyq ruhany bostandyqqa jetpeydi» – dep osydan bes jyl búrynghy «halyqtyq doktrina» men din turaly zannyng alghashqy jobasy dayyndalghan tústa aitqan edim. Sonda mening bir senator jәne eki deputat dosym maghan «Túrsyn Asanqayghy» dep ataq taghyp edi.
Mine, barlyq kýdik pen kәdik osydan tuyp otyr. Olar ózimen ózi tegin ketpeydi, solardyng shylauyna ergen, Shәmshige emes, «Bitlzge» Kóktóbeden eskertkish qoyghan, Almatyny – Alma-atagha ózgertuge ózeuregen, Qazaqstanda músylman dinin nasihattamau turaly baspasóz qúraldaryna núsqau bergen «ruhy shoqynghandar», «tórden ýrgen iyt» qúsap «federalidatyp», «kongrestetip» shygha kelmey me. «Kelgende Jiyenqúlgha shyqpaydy ýnim», – dep Sara aqyn aitqanday, búghan kelgende mening de ýnim shyqpay qalady.
Osynday yryqsyz yqpaldyng kesirinen qazir bizding dilimiz: qala men dala qazaqtary, dәulettiler men dәuletsizder jәne shala qazaqtar bop ýshke bólinip ketti. Dәstýrsiz úrpaq qalyptasty. Saghyz shaynap otyryp emtihan tapsyrady. Al, búrysh-búryshta emes, tura dәlizde: eki bútyn ashyp jiberip, jaqtaugha shalqaya qalatyn qyzdar men onyng eki bútynyn arasyna ayaghyn tyghyp jiberip, kýilep jatqan úldardyng bes-altauyn ózim ajyratqanym ýshin, búl әngimening aqyry әke-sheshesining aralasuymen ayaqtalghan edi. Sonda sheshesi qyzynyng kózinshe: «Nu, chto je...» – degeni bar. Aqyrynda, múny әkesi týsinip, qyzyna da, әieline de tiym salyp, tyndym etti. IYә, úsaq mәsele. Biraq kórgensiz mәsele. Qazirgi úrpaqtyng sanasyn jaulap bara jatqan ruhany indettin, «Kýltegin» jazuyndaghy: «Tәtti sóz, asyl qazynasyn berip, jyraqtaghy halyqty (ózine) sonsha jaqyndatty. Jaqyn qonyp, sosyn (olardan) әdepsiz qylyqtardy ýirendin...» – degen salyndylyqtyng naq ózi. Ol – ar, úyatqa, dәstýrge qarsy «indet» emes, «qazaq» degen sózge jiyirkente qaratatyn merez.
Memlekettik til – memlekettik mekemelerding qoldanymynan shettetilip otyr. Qazaq mektepterining oqushylary orys tilinde qabyrgha gazetin shygharady. Orys tilin ýirenu ýshin nemeremizdi qazaq balabaqshasyna beretin boldyq. Demek, qazaq mektepterinde, bastauysh qazaq synyptarynda últtyng mәiegi úiymaghan. Kezinde, osydan jiyrma bes jyl búryn Á.Álimjanov: «Ey, Túrsyn! Sen qazaqty rushyldyghy qúrtady deysin. Al men osy: «orys tildi qazaq, qazaq tildi qazaq» bop bóline me dep qorqamyn. Qala dalany jútyp qoyady. Sonda últsyzdyqtyng kókesi bastalady», – dep edi. Degdarym-ay, sol kýdiging – kýdik kýiinshe qalmay, shyndyqqa ainalyp bara jatyr ma, men sonyng kuәsi bolyp otyrghan joqpyn ba. Mәdeny teksizdikke úshyrap ketken joqpyz ba? – dep qamyghamyn. Shaghynyp otyrghamyn joq, qorlanyp otyrmyn.
Mysaly, Astanadaghy men túratyn oramda bir myng janúya túratyn bolsaq, sonyng 999-y qazaq. Biraq auladaghy oiyn alanynda eki-ýsh ýiding balalarynan basqalary qazaqsha sóilemeydi. Nemeresimen birge myj-myj bolghan kempir men shaldar qosa shýldirlesip jýredi. Tym bolmasa, ne «kәlimagha», ne «spasy nash otchiiymgha» tili tolyq kelseshi. «Týrki júrty, azdyn, tozdyn, bir toysang ashtyqtyng qadirin bilmeysin, úmyshaqsyng ghoy sen» degen Iollyq teginning nazasy da sonday kýiinishten tughany anyq. Ánuar Álimjanov aghamyz aitqanday, dala men qalanyng balasy til tabysa almaytyn kýige jetti.
Jerge, tilge, dinge ie bolmaghan song dilimiz búzyldy. «Saudasy – ar men imany» – dep Abay aitqanday, din – sayasat pen biznesting qúralyna ainaldy. Últtyng óz dinin ózine jiyirkenishti kórsetu ústanymy jýrgizilip otyr (Jana zang jobasy solay deuge negiz qalaydy). Músylman dinin nasihattamau turaly núsqau shyghypty. Áy, múnday núsqaudy kim berdi? Onday iydeologiyany basqaryp otyrghan kim? Áriyne... Bizding islamy fundamentalizge qarsy kýresimiz, jigitting bes tal saqalymen, jilinshigine kóterilgen shalbardyng balaghymen, qyzdardyng shәshi men baltyryn japqan qapamen shekteledi. «Kórgensiz úl әkesining saqalymen, sheshesining etegimen alysady» degendi memlekettik tiym sayatyna ainaldyrdy degen osy emes pe. Ádepti saqtaugha mәjbýr etkimiz kelse, onda shalqaysa – kindigi, enkeyse – tany kórinetin, qaraugha kóz úyalatyn әdepsizdikke nege zang arqyly tiym salmaymyz?!.
Osynday jónsiz josyq kórsetuimen memleket – óz últynan ajyray bastady. Halyq pen memleket ekeuining oiy da, joly eki basqa. Endi ol eki joldyng basy qayta birige me, joq pa? Áy, qaydam. «Kitap shygharudyng qajeti qansha. Ony kim oqidy. Elektrondyq núsqa bar» – deytin aqparat ministri men rektorlar payda bolyp, kitaptyng ózinen jeringen «aghartushylar» oqu-aghartu salasyna virus bop kirip ketken zamanda, ýmittenuding ózi kýpirlik siyaqty. Eger qoghamnyng damuy osy betimen kete berse, kýni erteng biz alys-jaqynymyzgha arnalghan «Qúrandy» da orys tilinde oqyttyratynshygharmyz. Onda sol tilmen, dilmen, dinmen birge «Mәngilik el» ústanymy da әdirә qalady.
(jalghasy bar)
Abai.kz